MS § 426, § 432, kohus määras: Jätta G.H vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaadi Kaido Kooga taotlus G.H-le osutatud riigi õigusabi tasu määramiseks summas 64,80 eurot (54 eurot õigusabi eest, 10,80 eurot käibemaks). Välja mõista G.H-lt kriminaalmenetluse kulud 64,80 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. G.H ´il tasuda kaitsjatasu 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700017699 ning selgitusse süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. märkida 1 Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 29.08.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. G.H tunnistati süüdi Viru Maakohtu 22.04.2019 kohtuotsusega
lg 1 p 1 - § 25 lg 1, 2 järgi, lühimenetluse korras ning karistuseks mõisteti 3 (kolm) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 2 (kahe) aasta ja 2 (kahe) kuu pikkune vangistus. Karistuse kandmise alguseks loeti 11.12.
lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi;
lg 2 p 4 - otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks; 3 Asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist;
lg 2 p9 - alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Elektroonilise valve pikkuseks määrata 3 (kolm) kuud alates seadmete paigaldamisest. Prokurör teatas, et lähtuvalt KrMS § 432 lg 33 ei soovi võtta osa G.H ´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, G.H ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõisatetu G.H selgitas kohtuistungil, et tema tervis ei ole hea ja ta sooviks elada vabaduses oma viimaseid päevi. Ta ei hakka enam uusi kuritegusid toime panema. Kaitsja toetas oma kaitsealust. Kaitsja rõhutas, et isikul on olemas elukoht. Vanglas käitub isik suurepäraselt. Ta on motiveeritud elada seadusekuulekalt. Seega ei ole alust jätta vabastamata enne tähtaega. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et G.H tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud.
lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Enne vangistust isik ei töötanud ametlikult, talle on määratud 90 % töövõimetus. Varem on kinnipeetav töötanud ametlikult ja teinud ka juhutöid. Kinnipeetaval on omandatud keskeriharidus elektrimontöör erialal. Leiab, et ei oska selle erialaga enam midagi peale hakata. Isiku emakeel on vene keel, eesti keelt ei valda. Kinnipeetava sissetulekuallikaks on töövõimetuspension ja samuti toetab teda rahaliselt ema. Isiku lähedasteks on ema ja poeg. Emaga suhted on head ja toetavad. Kinnipeetav elas enne vangistust koos oma emaga aadressil xxx ja soovib ka peale vabanemist nimetatud aadressile elama minna. Kinnipeetav sooritas praeguse ja ka varasemad kuriteod olles alkoholijoobes. Isik tarvitas enne vangistust alkoholi mitu korda nädalas, põhiliselt viina. Alkoholijoobes olles võib muutuda vägivaldseks ja sattuda konfliktidesse. Pärast alkoholi tarvitamist on pannud toime mitmeid kehalisi väärkohtlemisi. Kinnipeetav on kahel korral olnud allutatud kriminaalhooldusele, mõlemad kriminaalhooldused on positiivselt läbitud. Kinnipeetaval on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Viru vangla taotlusest nähtub, et kinnipeetav viibib neljandat korda vanglas ja kuriteo vägivaldsuse aste on muutunud raskemakaks, kuna viimase kuriteo juures on kasutatud nuga. Kohus peab tõdema, et need andmed osutavad pigem sellele, et ei olnud pere, kriminaalhooldus ja varasemad karistused sellised kaalukad asjaolud, mille tõttu oleks isik nõus loobuma kuritegelikust elust. Varasemalt on isik viibinud korduvalt vangistuses. 4 Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud kehalise väärkohtlemise eest. Kinnipeetav kannab karistust raske tervisekahjustuse tekitamise katse eest, mis oli suunatud tervisekahjustuse tekitamisele, kui sellega oli põhjustatud oht elule. Süüdimõistetu sõnul on ta kuritegusid sooritades olnud alkoholijoobes, millest nähtub, et alkoholi tarvitamine on kinnipeetava puhul märkimisväärne risk uute kuritegude toimepanemiseks. Alkoholijoobes olles kinnipeetav käitub impulsiivselt ning ei mõtle ühiskonnas kehtivatele reeglitele. Isiku korduvad kriminaalkaristused näitavad kohtu hinnangul, et isik ei ole olnud motiveeritud elama õiguskuulekat elu ega järgima ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme, seda ka peale korduvat vangistust ega kriminaalhoolduse järgmist. Isiku pikaajaline käitumine on see, et ta tarvitab alkoholi ja sooritab isikuvastaseid süütegusid. Vangla iseloomustuse kohaselt on isik olnud kahel korral allutatud kriminaalhooldusele, läbides mõlemad katseajad positiivselt. Seega pole isiku varasemad kriminaalhooldused ega vangistused, avaldanud talle piisavalt positiivset mõju, kuna jätkas uute kuritegude toimepanemisega. Isiku poolt toimepandud kuriteod ja selle põhjused on jäänud samaks. Ajaga on muutunud kuritegude vägivaldsuse aste raskemaks, kuna viimase kuriteo juures kasutas kinnipeetav nuga. Isiku käitumisest enne vangistust tuleneb, et varasamatest karistustest ega kriminaalhooldustest ei olnud isikule olulist positiivset mõju. Seega, arvestades isiku varasemat käitumist, prognoos on pigem negatiivne ja üsna reaalne, et isik võib jätkata kuritegeliku tegevusega. Nüüd hindab kohus isiku käitumist vangistuse ajal ja kuidas vangistuse ajal tuvastatud riskid on vähenenud. Kinnipeetava individuaalset täitmiskava on koostamisel. Tegevused on planeeritud tulevikku. Isiku käitumine vangistuses on olnud probleemideta. Isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Isiku suhtumine ametiisikutesse on hea ja koostöövalmis. Seega on kinnipeetava käitumine vanglas olnud väga hea, mis annab väga hea eelduse ennetähtaegseks vabastamiseks. Ülalnäidatud asjaolud osutavad, et isik on vangistuses teinud pingutusi enda hoiakute muutmiseks. Isiku karistusaja algus on 11.12.2018 ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohus märgib, et isiku hoiakute ja elustiili korrigeerimiseks on see lühike aeg ja kohtul ei ole veendumust, et positiivsed hoiakud on isiku poolt kindlalt ja lõplikult vastu võetud. Seda enam, et isiku suhtes ei ole läbitud veel programme ega koostatud täitmiskava. Isik on avaldanud soovi osaleda sotsiaalabi programmis Eluviisitreening. Isik tarvitas enne vangistust mitu korda nädalas alkoholi. Praeguse ja ka varasema kuriteo on pannud toime alkoholijoobes. Alkoholijoobes või muutuda vägivaldseks ja sattuda konfliktidesse, mis on tema puhul uute kuritegude toimepanemise riskiks. Seega on kohus seisukohal, et isiku poolt vangistuse ajal tehtud pingutuste tähendust ja mõju ei tohi ega saagi eirata, samas ei leia kohus, et praegusel hetkel oleks kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine vanglas piisav uue isikuvastase kuriteo toimepanemise riski oluliseks vähendamiseks. Isikul oli alkoholi tarvitamise ja vägivaldse käitumise probleem juba enne viimast vangistust, tema käitumist ei ole mõjutanud korduv kriminaalhooldus ega reaalne vangistus. Kohtu hinnangul ei saa olukorras, kus isiku täitmiskava on alles koostamisel ehk 5 eesmärgid ei ole isegi püstitatud, eeldada, et isiku uue kuriteo toimepanemise risk oleks oluliselt vähenenud. Nüüd hindab kohus, millised on isiku perspektiivid vabaduses. Isikul on vabaduses olemas elukoht. Isikul on olemas kehtiv isikut tõendav dokument, välisriigi kodaniku pass nr xxx, kehtivusega kuni 31.08.2021. Isikul on puudub garanteeritud töökoht. Isikul on 90 protsendiline töövõimetus, sissetulekuks on töövõimetuspension. Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx. Kinnipeetav hakkaks seal elama koos oma emaga, kellega elas koos ka enne viimase kuriteo sooritamist. Tegemist on kahetoalise kõigi mugavustega korteriga ning kõnealune elukoht vastab elektroonilise valve tingimustele. Kohus nõustub, et tuvastatud asjaolud on positiivsed ja olulised isiku resotsialiseerimise seisukohast. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht, lähedase toetus, soov vabaneda alkoholi tarbimisest ja ta on motiveeritud edaspidi elama seadusekuulekalt. Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud ning oleks ennatlik. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus on täidetud, kuna isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja karistust, ei ole kohtu hinnangul G.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on kõik kuriteod sooritanud alkoholijoobes, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on korduvalt olnud kriminaalhooldusel ning isik kes võib alkoholijoobes ja konfliktolukorras käitud impulsiivselt ja vägivaldselt pannes toime isikuvastaseid kuritegusid, oleks kriminaalhooldus piisav mõjutamiseks, kui karistusest on ära kantud selle veidi üle poole. Seda enam, et isiku varasem kriminaalhooldus ei olnud piisav, et isik loobuks süütegude toimepanemisest. Isiku varasemad hoiakud kriminaalses elus on kujunenud pikema ajal jooksul ja on jõudnud isikusse süveneda. Iseenesest fakt, et isik on vanglas teinud pingutusi oma elu muutmiseks, ei ole veel piisav tõdemiseks, et isiku hoiakud on lõplikult muutunud ja karistuse eesmärk on täidetud. Isiku suhtes ei ole kohtul sellist veendumust, et isik ei peaks edasist karistust kandma, tekkinud. Enne vangistust oli isiku käitumine hoopis teine, vaatamata asjaolule, et kinnipeetav oli varasemalt läbinud kaks kriminaalhooldust ja kandnud reaalset vangistust, isik jätkas kuritegeliku eluviisi ja õigusrikkumiste toime panemist. Lähtuvalt eelnevast on kohus seisukohal, et järjekordse kriminaalhoolduse läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. Seega puudub kohtul veendumus, et enne tähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla oleks isiku suhtes õigustatud. Lisaks on oluline märkida, kinnipeetava alkoholi travitamise riski. Kohtul puudub teadmine, kas kinnipeetav on varasemate vangistuste või kriminaalhoolduste käigus läbinud 6 alkoholivastast ravi. Vaatamata sellele on vangla taotluse kohaselt isik viibinud varasemalt kahel korral kriminaalhooldusel, mille isik läbis küll mõlemal korral edukalt, samas ei mõjutanud need isiku käitumist positiivses suunas, kuna isik on jätkanud alkoholi tarvitamist ja kuritegude sooritamist. Isik on tunnistanud, et enne vangistust tarvitas mitu korda nädalas alkoholi, peamiselt viina. Isik on kõik kuriteod pannud toime alkoholijoobes olles. Isik muutub alkoholi tarvitades vägivaldseks. Käesoleva kuriteo pani isik samuti toime alkoholijoobes. Isik on avaldanud, et soovib olla vähem agressiivsem ja tarvitada vähem alkoholi, kuid ei oska öelda kas see on reaalne, vajab saavutamiseks abi. Isik soovib vangistuses läbida sotsiaalabiprogrammi „Eluviisitreening“. Kohus hindab positiivselt asjaolu, et isik mõistab oma probleemi tulenevalt alkoholi tarvitamise ja vägivaldse käitumisega ning soovib oma käitumist muuta positiivses suunas. Seega on alkoholi tarvitamine kinnipeetava jaoks tõsine probleem ja risk uute kuritegude toime panemiseks. Kohtu hinnangul ei ole alkoholi tarvitamise risk kuhugi kadunud ja kohus hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. Veel on oluline märkida, et kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate ja/või sõltuvusprobleemidega tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Seda enam, et kinnipeetav on avaldanud, et on teiste mõjul tarvitanud alkoholi ja proovinud narkootikume. Samuti kinnipeetava lähedased on avaldanud, et kinnipeetav on olnud mõjutatav oma endise elukaaslase poolt. Seega on isik teiste isikute poolt kergesti mõjutatav. Seega suhtlemine kriminaalse taustaga ja/või sõltuvusprobleemidega isikutega suurendab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ja kohus hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud, samuti isiku võimalused vabaduses, näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. On oluline võtta arvesse, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 11.02.2021, s.o enam kui 1 aasta ja 4 kuu pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla liialt ennatlik. Seega ei teki kohtul veendumust, et ära kantud vangistus on isikut piisavalt mõjutanud, et ta ei paneks enam uusi kuritegusid. Kohus arvestab asjaolu, et isikul on elukoht, lähedase toetus, soov vabaneda alkoholi tarvitamisest ja motivatsioon elada edaspidi seaduskuulekalt positiivse asjaoluna, samas peab vajalikuks märkida, et need asjaolud pole piisavad, et vältida uute kuritegude toimepanemist. Kindel elukoht ja lähedase toetus ei ole nii märkimisväärse tähendusega, et tooks kaasa isiku vabastamise enne tähtaegselt. Isik elas ka enne kuriteo sooritamist koos oma emaga samas elukohas. Olukord on selline, et kohtu arvates ei kaalu isiku käitumine vanglas ja tema vabaduses viibimise võimalused tema varasemast elukäigust tulenevaid riske. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. 7 Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, distsiplinaarkaristuste puudumine, motivatsioon elada seaduskuulekalt) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema alkoholi tarvitamine, vägivaldne käitumine, korduvad isikuvastased kuriteod ja korduvalt läbitud kriminaalhooldused. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Arvestades kinnipeetava isikut, eelkõige tema karistatust, tema alkoholi tarvitamise riski, tema vägivaldse käitumise riski, leiab kohus et kriminaalhooldus ei ole see meede, mis vähendaks isiku poolt uute kuritegude toimepanemise võimalikkust olulisel määral. Kohus leiab, et elektroonilise valve kohaldamine, ei hoiaks ära uue kuriteo toimepanemise riski. Seega kohus ei leia, et käesoleval ajal on karistuse eesmärgid on täidetud. Tegemist ei olnud esmakordse kuriteoga, mille isik sooritas olles alkoholijoobes vaid isik on vangla taotluse kohaselt kõik kuriteod sooritanud alkoholijoobes olles. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole käesoleval ajal kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu G.H temale 22.04.2019 Viru Maakohtu kohtuotseusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. 8 Kaitsja esitatud tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulu 64,80 eurot peab kandma süüdimõistetu. Summa ei ole ebaproportsiponaalselt suur, mis hakkaks oluliselt mõjutama isiku resotsialiseerimist. / Inna Kirsipuu kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.