← Eesti

4-19-2676/6

4-19-2676 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. august 2019, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-2676 Kohtunik Orvi Koik Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. juuni
  3. a määrus, millega jäeti XX taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirsi
  4. oktoobri
  5. a otsusele väärteoasjas nr 2317,17,008034 läbi vaatamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusaluse isiku XX (X, ik XXXXXXXXXXX) kaitsja advokaat Meeli Rondel, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta XX kaitsja Meeli Rondeli kaebus Harju Maakohtu
  6. juuni
  7. a määrusele läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal isik sai teada vaidlustatavast kohtumäärusest või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. 19.10.
  9. a otsusega väärteoasjas nr 2317,17,008034 karistas Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse juhtivspetsialist H XX LS § 259 lg 1 järgi rahatrahviga 3 trahviühiku ulatuses, s.o 12 eurot. Otsusest nähtuvalt ei kasutanud XX 16.09.2017 kella 21.58 ajal Koondise tn 20, Saue linnas, Harju maakonnas jalakäijana pimedal ajal teel liikudes helkurit või muud valgusallikat.
  10. 07.02.2019 esitas alaealise XX seaduslik esindaja YY Harju Maakohtule kaebuse Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist AH 19.10.2017 koostatud otsusele väärteoasjas nr 2317,17,
  12. Harju Maakohtu 19.02.2019 määrusega jäeti XX seadusliku esindaja YY kaebus Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse juhtivspetsialist AH 19.10.2017 koostatud otsusele väärteoasjas nr 2317,17,008034 läbi vaatamata. 1

(3)4-19-2676
  1. Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.
  2. a määrusega jäeti Harju Maakohtu 19.02.
  3. a määrus muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata. YY esindaja Ahti Kuusevälja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks Politsei- ja Piirivalveameti 19.10.
  4. a otsuse vaidlustamiseks jäeti läbi vaatamata.
  5. 10.05.2019 esitas XX Harju Maakohtule kaebuse Politsei-ja Piirivalveameti 19.10.
  6. a otsusele ja taotluse tähtaja ennistamiseks. Kaebuses märgib kaebuse esitaja, et temale kui menetlusalusele isikule ei ole otsust kätte toimetatud. Talle teadaolevalt pidi otsus tulema alles 30.10.2019, sest nii märkis politsei talle antud väärteoprotokolli koopiale, kui tema juures käidi 30.09.2017 protokolli muutmas. Politsei on andnud talle valeinformatsiooni otsuse tegemise aja kohta ning ta sai lähtuda ainult politsei teabest, s.o et enne 30.10.2019 midagi ei juhtu. Kuivõrd kaebetähtaeg on lastud mööda menetleja süül ja ta sai alles nüüd otsusest teada, tuleks kohtul kaebetähtaeg ennistada.
  7. Harju Maakohus jättis 03.06.
  8. a määrusega rahuldamata XX taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse juhtivspetsialist AH 19.10.
  9. a otsusele väärteoasjas nr 2317,17,008034 ning XX kaebus jäeti läbi vaatamata. Maakohus leidis, et kohtule ei ole esitatud ühtegi sellist tõendit, mis kinnitaks mõjuva põhjuse esinemist kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks. XX on ise oma käitumisega põhjustanud olukorra, kus kaebetähtaeg on möödunud. Kaebuse esitamise tähtaega ei saa hakata arvestama kuupäevast, mil kohtuvälise menetleja otsusest väidetavalt teada saadi. Kuivõrd kaebus oli esitatud pärast kaebetähtaja möödumist ning põhjused tähtaja ennistamiseks puuduvad, tuleb kaebus jätta läbi vaatamata.
  10. Harju Maakohtu 03.06.
  11. a määrusele esitas määruskaebuse menetlusaluse isiku kaitsja Meeli Rondel, kes palub tühistada Harju Maakohtu 03.06.
  12. a määrus, ennistada XX kaebetähtaeg Politsei- ja Piirivalveameti 30.10.
  13. a otsuse vaidlustamiseks väärteoasjas nr 2317,17,
  14. Võtta menetlusse ning rahuldada XX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 30.10.
  15. a otsuse peale väärteoasjas nr 2317,17,
  16. Kaitsja on seisukohal, et XX taotlus kaebetähtaja ennistamiseks on põhjendatud, kuivõrd esinevad mõjuvad põhjused takistuste näol, mis tegid võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Kaitsja leiab, et isikuga vahetult seotud asjaoluks on antud asjas 15-aastase alaealise teovõime küsimus, mis ei võimaldanud temal mõista menetlustoimingute kõiki õiguslikke tagajärgi ennast seejuures kahjustamata. Kaitsja leiab eeltoodu valguses, et sellises olukorras, kus menetleja on otsustanud alaealise kaitseõiguse jätta tagamata, lasub riigil hea halduse tavast tulenevalt eriline kohustus tagada alaealise õigused, mh täita erilise hoolsusega oma selgitamiskohustus. Väärteoprotokollist nähtuvalt ei selgitatud aga XX-le edasikaebamise võimalusi ja tähtaegu. Sellekohaseid märkuseid või muid selgitusi vaidlustamisviidete kohta väärteoprotokollist ei nähtu. XX alaealise isikuna ei olnud sellest tulenevalt teadlik edasikaebamistähtaja algusest ega põhjustanud seega kaebetähtaja möödalaskmist ning seda saab pidada tema isikuga vahetult seotud asjaoluks, mis takistas kaebuse tähtaegse esitamise. Isegi täisealisele teovõimelisele isikule ei pruugi väärteoprotokollis sisalduva lahtri „Kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates” ja pöördel oleva selgituse „Lahend väärteoasjas jõustub 15 päeva möödudes väärteoprotokollis märgitud lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast” õigusliku tagajärje saabumine olla üheselt selge. Seda enam, kui tegemist on alaealisega, kellele väljastati väärteoprotokolli koopia, millest võis üheselt järeldada, et menetleja otsust enne 30.10.2019 ei tehta. Seega ei saa isikule ka ette heita, et ta pole menetluses ise olnud piisavalt aktiivne. Lisaks suhtles alaealise seaduslik esindaja menetlejaga telefoni teel, kuna väärteoprotokolli oli kantud vale isikukood. Menetleja selgitas, et enne, kui isikukoodi ei parandata, otsust ei tehta. Päeval, 2
(3)4-19-2676 kui alaealise juurde tulid ametnikud väärteoprotokolli muutma (taaskord seadusliku esindaja ja kaitsja juuresolekuta), vastavasisulist muudatust ei tehtud. Ka selline menetlejapoolne käitumine andis alust arvata, et väärteootsust ei tehta enne, kui isikuandmed on parandatud. Seega antud olukorras, kus on mh rikutud alaealise isiku kaitseõigust ja pole tagatud õiglast menetlust, ei võimaldanud väärteoprotokoll sellisel kujul isikul mõista, et kohtumenetlust ei toimu, õigusliku hinnangu andmine tema teole toimub kohtuvälises menetluses ning tema edasikaebetähtaeg saabub 15 päeva jooksul alates 30.10.
  1. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus selgitab, et väärteomenetluse seadustiku § 193 lg 1 teise lause kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Harju Maakohtu 03.06.
  3. a määrus tehti menetlusalusele isikule XX-le ja tema seaduslikule esindajale YY-le avaliku e-toimiku kaudu nähtavaks ja kättetoimetatavaks selle tegemise päeval 03.06.
  4. Seejuures on menetlusalusele isikule XX-le saadetud määrus ka tema poolt kaebuses märgitud e-posti aadressile XXX (t lk 14). See tähendab, et sellest päevast oli nii isikul kui tema seaduslikul esindajal võimalik määrusest teada saada ja sellega tutvuda. Seega pidi menetlusalune isik määruskaebuse esitamsel kaitsja vahendusel sellega arvestama, et VTMS § 193 lg-st 1 tulenevalt oli määruskaebuse esitamise viimane päev 18.06.
  5. Kaitsja esitas määruskaebuse aga 29.07.2019, seega hilinenult. Selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu viimaseaja praktikaga (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.06.
  6. a määrus nr 1-19-705).
  7. Ringkonnakohus on kaebuses esitatud väiteid sisuliselt käsitlenud juba 08.04.
  8. a määruses menetlusaluse isiku seadusliku esindaja samasisulist taotlust ja kaebust lahendades. Kohtu infosüsteemist nähtuvalt on XX viidatud määruse ka isiklikult kätte saanud, mistõttu on XX teadlik määruse sisust.
  9. VTMS § 194 lg 3 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel VTMS
  10. -
  11. peatüki sätteid, arvestades
  12. peatükis sätestatud erisusi. VTMS § 142 lg 2 p 1 kohaselt teeb ringkonnakohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning apellatsiooni apellandile, kui apellatsioon on esitatud pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud. Kuna menetlusaluse isiku kaitsja esitas määruskaebuse pärast seaduses ettenähtud tähtaja möödumist ega taotlenud ka tähtaja ennistamist, tuleb määruskaebus jätta sisuliselt läbi vaatamata.
  13. Eeltoodu alusel ning juhindudes VTMS § 38 lg 1, § 142 lg 2 p 1, § 193 lg 1, § 194 lg 4 jätab ringkonnakohus XX kaitsja advokaat Meeli Rondeli määruskaebuse Harju Maakohtu 03.06.
  14. a määruse peale läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.