KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.02.2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-938 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Prokurör Ain Tali T

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust.

§ 69

alusel asendati vangistus 270 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 15 kuud. B.A allutati üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja teda kohustati järgima

§ 75

lg-s 1 toodud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustati teda üldkasuliku töö tegemise ajal mitte tarvitama alkoholi. 1 31.01.2017 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametnik Jane Tohvert Viru Maakohtule erakorralise ettekande põhjusel, et B.A on hoidnud kõrvale üldkasuliku töö (edaspidi ÜKT) tundide sooritamisest ning isik ei ole täitnud lisakohustust pöörduda alkoholismivastasele ravile tähtajaks 31.01.

1. Erakorralisest ettekandest nähtub, et B.A-le määrati detsembris 17 ÜKT tundi, aga isik sooritas 8 tundi. Jaanuariks määrati isikule 31 ÜKT tundi, kuid isik sooritas 27 tundi. Samuti nähtub, et 31.01.2017 seisuga ei ole isik esitanud kriminaalhooldusametnikule tõendit alkoholivastase ravi läbimise kohta. Kriminaalhooldusaluse seletused eeltoodu kohta puuduvad. Erakorralisest ettekandest nähtub, et esmakohtumine kriminaalhooldusalusega toimus 15.03.
2. Kriminaalhooldusalusega on käitumiskontrolli ajal kokku kohtutud 12-l korral. B.A-le on kokku tehtud kaks kirjalikku hoiatust, sest isik ei sooritanud 2016 aprilljuuni kõiki ajakavas määratud ÜKT tunde. Juulis, augustis ning septembris ÜKT tundide sooritamisega probleeme ei olnud. 06.08.2016 rikkus kriminaalhooldusalune lisakohustust mitte tarvitada alkoholi, millele ametnik reageeris erakorralise ettekandega. Kokkuleppel kriminaalhooldusalusega tehti kohtule ettepanek määrata isikule lisakohustus pöörduda alkoholivastasele ravile tähtajaks 31.10.2016 (kohtumäärus jõustus 27.10.2016). B.A ei sooritanud oktoobris ühtegi ÜKT tundi ning novembris rikkus isik registreerimiskohustust, mistõttu koostas kriminaalhooldusametnik 28.11.2016 erakorralise ettekande. Ametnik tegi kohtule ettepaneku pikendada isikule määratud lisakohustuse (pöörduda alkoholivastasele ravile) tähtaega kuni 31.01.2017 ning pikendada ÜKT tegemise tähtaega 2 kuu võrra. Kohus rahuldas kriminaalhooldusametniku ettepaneku osaliselt ning pikendas isiku alkoholivastasele ravile allumise tähtaega kuni 31.01.
3. B.A ei ole 31.01.2017 seisuga esitanud kriminaalhooldusametnikule tõendit ravi läbimise kohta ning kriminaalhooldusamentiku telefonikõnedele ei vasta. 31.01.2017 seisuga on B.A sooritanud 191 ÜKT tundi ning tegemata on veel 79 ÜKT tundi. Kriminaalhooldusametnik on teinud erakorralises ettekandes ettepaneku pöörata B.A karistus täitmisele tegemata ÜKT tundide ulatuses. Kriminaalhooldusametnik lähtus ettepanekut tehes asjaolust, et isik hoiab süstemaatiliselt kõrvale ÜKT tundide sooritamisest ning isik on rikkunud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Samuti ei ole isik tähtajaks läbinud alkoholivastast ravi. Kriminaalhooldusametniku 21.02.2017 kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et B.A ei tulnud 06.02.2017 registreerimisele, telefonile ei vastanud. Seetõttu teostati kriminaalhooldusalusele kodukülastus aadressil xxxx ning selgus, et isik sellel aadressil ei viibinud. 08.02.2017 helistas B.A kriminaalhooldusametnikule ning telefoni teel lepiti kokku, et registreerimine toimub 10.02.
4. Kriminaalhooldusalune 10.02.2017 kohale ei tulnud ning hiljem helistas B.A ametnikule ning andis teada, et tal puudus raha Rakvere sõitmiseks. Uueks ajaks määrati 13.02.2017 ning isik tuli kohale. Hetkeseisuga on kriminaalhooldusalune sooritanud ära kõik veebruari ÜKT tunnid. Kokku on sooritatud 205 tundi ning tegemata on 65 tundi. Kriminaalhooldusalune andis seletuse, et jaanuaris ei teinud ta 4 tundi, sest tal olid terviseprobleemid. Veebruaris ei ilmunud isik kriminaalhooldusesse, sest tal ei olnud sõiduraha. Kuivõrd B.A on töötu ning raha tal ei ole, siis ei ole tal olnud võimalik ka alkoholiravi läbida. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et isikul oli piisavalt aega, et leida ravi jaoks raha. Muuhulgas on ravi tähtaega pikendatud. Eeltoodust tulenevalt jääb kriminaalhooldusametnik ettekandes toodud ettepaneku juurde. Kohtuistungil B.A antud ütlustest nähtub, et tal on tervisega probleeme (tal on ammusest ajast maksahaigus – Xxxx). Haigus põhjustab talle pidevat väsimust, tal ei ole 2 söögiisu ning tal on väga nõrk immuunsussüsteem. ÜKT tunde on jäänud tema sõnul tegemata haiguse tõttu, sest tal oli mõnikord raske tööd teha. Ta on käinud Wismari haiglas ning on rääkinud psühhiaatriga, kuid selgus, et alkoholivastane ravi maksab 70 eurot, mida tal ei ole. Tal on jäänud teha 65 ÜKT tundi ning ta leiab, et suudab oma ÜKT tunnid ära teha. Kui tervis peaks minema halvaks, siis pöördub ta perearsti poole. Hetkel on ta Töötukassas arvel. Alkoholivastast ravi ei ole läbinud raha puudumise tõttu. Käesoleval hetkel on ta oma isa ülalpidamisel ning isa on lubanud teda aidata. Alkoholiprobleeme tal enam ei ole, sest alkoholi jaoks raha ei ole. Keegi teda tööle võtta ei soovi üldkasuliku töö tõttu. Prokurör lisas, et B.A on jätnud mingil ajaperioodil ÜKT tunnid tegemata, mille eest teda on hoiatatud. Prokurör nendib, et isik on rikkunud graafikut, mis talle koostati, kuid isik tegi ÜKT tunnid järgi järgnevatel kuudel. Käesoleval ajal on isik ÜKT tundidega graafikus. Kuivõrd isik on töötu ning ta on isa ülalpidamisel, siis võib alkoholiravi summas 70 eurot olla tema jaoks suur raha. Kriminaalhooldusalune praegu alkoholi ei tarbi, mida kinnitas ka kriminaalhooldusametnik. Kriminaalhooldusametnik on koostanud B.A-le uue graafiku ning isik suudab need tunnid ära teha. Prokurör on seisukohal, et erakorraline ettekanne tuleks jätta rahuldamata, sest tema ei näe süstemaatilist ÜKT tundidest kõrvalehoidumist. Kohtumääruse põhjendused KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt otsustab üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise karistusseadustiku § 69 lõike 6 või 7 järgi süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik.

§ 69

lg 6 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Kohus leiab, et karistuse täitmisele pööramine on viimane abinõu ja kohus peab kaaluma, kas on veel muid seaduses ettenähtud võimalusi, mis tagaks B.A poolt talle mõistetud karistuse nõuetekohase kandmise ja kohustuste täitmise. Kohtu hinnangul oleks käesoleval ajal otstarbekas võimaldada B.A kanda karistust vabaduses, mitte pöörates temale mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistust täitmisele. Kohus nõustub kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes välja toodud asjaoluga, et isik on hoidnud kõrvale ÜKT tundide sooritamisest ning rikkunud lisakohustusi. Samas ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et isik on haige (tal on Xxxx). Kohtu hinnangul võib halb tervis takistada ÜKT tundide sooritamist graafiku järgi, sest isiku tervislik seisund ei ole alati ühesugune (esineb perioode, millal tervis on hea ning perioode, mil on raske tööd teha). Siiski tuleb nentida positiivset asjaolu, et isik on teinud ÜKT tunnid järgi järgnevatel kuudel, mistõttu on kriminaalhooldusalune oma ÜKT tundidega käesolevaks ajaks graafikus.

§ 75

lg 3 sätestab, et kohus võib kergendada või tühistada süüdlasele käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva 3 paragrahvi lõikes 2 sätestatule. Kohtuistungil selgus, et isik on töötu, isa ülalpidamisel ning haige, mistõttu töö leidmine on olnud keeruline ning raviks raha saamine problemaatiline. Kohus nõustub kriminaalhooldusalusega, et kuivõrd alkoholivastane sõltuvusravi on tasuline, siis võib raha puudumine takistada täiendava lisakohustuse täitmist. Kuna kohtu poolt määratud lisakohustus on isikul praeguseks hetkeks täitmata ning isik kinnitab, et alkoholiga seoses tal enam probleeme pole (raha alkoholi ostmiseks ei ole ja maksahaiguse tõttu ei saa niikuinii juua), siis leiab kohus, et antud juhul oleks otstarbekas süüdimõistetule määratud lisakohustus, s.o alkoholismivastasele ravile allumine tühistada. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande rahuldamata ja B.A-le mõistetud karistuse tegemata ÜKT tundide ulatuses täitmisele pööramata. Ühtlasi tühistab kohus B.A-le määratud täiendava lisakohustuse (alluda alkoholismivastasele ravile). Maakohus juhindus

§ 69lg 6 ning Kr

MS § 428, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4