1-14-5169/50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg Kohtuasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuasi Süüdimõistetu Prokurör RESOLUTSIOON: Viru Maakohus

1. aprill 2016, Jõhvi kohtumajas 1-14-5169 Deniss Minzatov Piret Juuse Valentina Michelson-Ipbüker 27.04.2016 avalikul kohtuistungil Viru Vangla esitatud materjalid A.O suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks A.O, isikukood XXX, viibib Viru Vanglas Abiprokurör Margit Luga Juhindudes KarS § 87¹ ja KrMS § 426¹, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta rahuldamata Viru Vangla taotlus ja jätta A.O suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.O karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. suhtes A.O tunnistati süüdi Viru Maakohtu 09.09.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 20.03.2014 otsusega mõistetud karistus liitkaristuseks vangistus 2 aastat 23 päeva. Karistuse kandmise algus 29.05.2014 ja lõpp 21.06.
2. Kinnipidamisasutuses A.O kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Isikul puudub peale vabanemist kindel elukoht. Enne vangistust elas koos elukaaslasega aadressil xxx. A.O avaldas, et ei soovi elama asuda ema juurde xxx. Käitumisprobleemide tõttu õppis xxx 6-7.klassis. Põhihariduse omandas Viru Vanglas, vangistuse ajal. Töötukassa kaudu osales 3-kuulisel keevitaja kursusel. Vangistuses osalenud riigikeele A1 taseme õppes - kursus jäi läbimata, kuna ei sooritanud eksamit positiivselt. Suhtumine haridusse/enesetäiendamisse positiivne. Soovib osaleda kutseõppe erialaõpingutes. Enne vangistust oli Töötukassas arvel. Viimane ametlik töökoht xxx, kus töötas lukksepana. 1 Enne vangistust oli sissetulekuks sotsiaaltoetus. Vaatamata sissetuleku stabiilsusele, ei saanud hakkama tulude ja kuludega. Majandusliku toimetuleku oskus arendamata, kuna isikul puudub kogemus elada iseseisvalt. Materiaalse olukorra parandamiseks soovib töötada. Vangistuses 2015-2016 aastal osalenud tööhõives majandusabitöödel nii koristaja, kui köögitöölisena. Tunnistab varasemat alkoholi tarvitamist. Esmakordselt tarvitas alkoholi olles 9 aastane. Tunnistab, et enne vangistust ei kontrollinud tarvitatud alkoholi kogust, tarvitas siis, kui soovis, kuid mitte tihti. Väärteokorras alkoholiseaduse rikkumise eest karistatud 4 korda. Enda sõnul tarvitas varasemalt kanepit. Väidetavalt viimased paar aastat ei tarvitanud. Isiku sõnul tarvitas narkootilisi ained siis, kui selleks soov tekkis. Ühel korral karistatud väärteokorras NPALS alusel. Sõltuvust diagnoositud ei ole. Isik ei välista, et peale vabanemist tarvitab uuesti. 2014-2015 aastal osales MTÜ Teekond poolt korraldataval taasühiskonnastavate tegevuste grupis, 2015 aastal läbis täies mahus sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening", mille raames oli kinnipeetav aktiivne ja avatud. Kriminaalkorras karistatud kaheksal korral. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 82% (kõrge risk). Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 56% (kõrge risk). Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et A.O ei soovi karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldamist, peale vabanemist ning ei avaldanud vabanemisjärgset elukohta Eestis. Elukoha olemasolu on käitumiskontrolli üheks eelduseks. Rahvastikuregistri andmetel on A.O elukohaks xxx. Antud korter kuulub kinnipeetava vanaemale xx xx. Kinnipeetava vanaema ei ole nõus enda juurde elama võtma A.O (aadressil xxx). xx xx sõnul A.O asub peale vangistust elama hoopis oma ema xx xx juurde varjupaika. xxx juhataja xx xx kinnitas, et A.O on võimalus elama asuda varjupaika, juhul kui isik täidab varjupaigas kehtestatud sisekorraeeskirju. A.O on kodakondsus määratlemata, omab kehtivat elamisloakaarti kuni 19.09.
3. Vabanemisjärgselt A.O töökoht puudub. Käesolevat karistust kannab süstemaatilise varguse eest. Varasemalt on toime pannud varavastaseid kuritegusid, ühe vägivalla komponendiga seotud kuriteo ning ühe süütamise. A.O on kahel korral viibinud kriminaalhooldusel, mõlemal korral rikkus kehtestatud nõudeid. A.O puhul on tegemist kõrge käitumiskontrolli kõrvalehoidmise riskiga isikuga, kuna ta ei soovi karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldamist, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik ohtlikkust ühiskonnas alandada. Peale selle kinnipeetaval puudub vabanemisjärgselt elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Kohtuistungil Prokurör ei toetanud v abastamisjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kuigi reaalsed alused selleks on olemas, puudub süüdimõistetul vabaduses kindel elukoht, mis välistab tema suhtes käitumiskontrolli kohaldamist. A.O ei nõustu karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. Selgitas, et ei tea kuhu asub elama peale vabanemist. Kindlaid plaane tööle asumise suhtes ka ei ole. xxx ei soovi minna, sest seal on kõik alkohoolikud ja narkomaanid. 2 KOHTU SEISUKOHT Kohus tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega ning tutvunud prokuröri ja A.O arvamustega, leiab, et A.O suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole põhjendatud. KarS § 87¹ lg 1 kohaselt kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A.O isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal ning sellele järgnenud perioodil. A.O on kriminaalkorras korduvalt karistatud, on olnud ka kriminaalhooldusel, mis ebaõnnestus kuna isik ei suutnud täita sellega kaasnevaid tingimusi. Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Samas puudub A.O vabanemisel kindel elukoht, mis teeb võimatuks käitumiskontrolliga kaasnevate kontrollnõuete täitmist ja kontrolli teostamist. Seetõttu leiab kohus, et A.O suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole reaalselt teostatav A.O vabanemisjärgselt elukoha puudumise tõttu ning eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu A.O suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. / Deniss Minzatov Kohtunik / 3