Obsah (8)

§ 424§ 73§ 65§ 68§ 69§ 75§ 50§ 83

1-16-6505 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.septembril 2016, Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-16-6505 (16230200554) Kohtunik Tõlk

§ 424

järgi L.Z (isikukood XXX , elukoht: XXXX, kodakondsus määratlemata, keskharidus, emakeel – vene keel, töökoht: XXXX OÜ, karistatus: kriminaalkorras karistatud, viimati Harju Maakohtu 17.06.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-5390

§ 424

järgi tingimisi

§ 73

alusel 6k vangistust (ärakandmata 3k ja 28p) katseajaga 1a (katseaja lõpp 16.06.2017), sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2k; tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 24.06.2016, vahistatud 25.06.2016 ning 28.07.2016 vabastatud) Karine Nersesjan (kohtuistungil ei osalenud) Kaitsja RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada L.Z

§ 424järgi ja karistada vangistusega 9 (üheksa) kuud.

2. Suurendada

§ 65

lg 2 alusel mõistetud karistust (9 kuud vangistust) 17.06.2016 Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-16-5390 mõistetud karistuse kandmata osa võrra (3 kuud 28 päeva vangistust) seega kandmisele kuulub 1 (üks) aasta 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg ja vahi all olemise aeg 24.06.2016-28.07.2016 (1 kuu 4 päeva) seega kandmisele kuulub 11 (üksteist) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. 4.

§ 69

lg 1,2,3,4 asendada L.Z´ile´ile mõistetud 11 kuud 24 päeva vangistust üldkasuliku tööga 354 (kolmsada viiskümmend neli) tunni ulatuses, mille tegemise tähtaeg on 24 (kakskümmend neli) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. L.Z peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma

§ 75

lg p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1 1-16-6505 1) elab kohtu määratud alalises elukohas XXXX; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5. Määrata L.Z Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 6.

§ 75

lg 2 p 2,8 alusel on L.Z käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis. 7.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta L.Z ´ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. 8. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb otsuse jõustumise päevast alates viie tööpäeva jooksul loovutada juhiluba Maanteeametile. 9.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida L.Z´ile kuuluv mootorsõiduk BMW 523I reg nr XXXX, VIN-kood XXXXXX, kui kuriteo toimepanemise vahend.

1. L.Z´ilt välja mõista KrMS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel menetluskuluna: • Sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alamääras s.o 645 eurot. • Tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 192 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7 alusel kriminaalmenetluse kulud kogusummas 837 eurot tasuda 12 kuu jooksul igakuiste maksetena, ühes kuus kuulub tasumisele vähemalt 69,75 eurot. Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule tema poolt avaldatud meili- või postiaadressile. Samuti on makseinfo/maksegraafiku leht koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohus selgitab, et makseinfo/maksegraafiku lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
2. peatüki
3. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 2 1-16-6505 kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kohtuotsuse põhiosa On tõendamist leidnud, et 24.06.2016 kl 05:03 juhtis L.Z Tallinnas Uus-Maleva 1 juures mootorsõidukit BMW 523i reg nr XXXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove – alkoholi väljahingatavas õhus 1,33 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l, lõplik mõõtetulemus 1,21 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega L.Z pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 424järgi.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav L.Z ning tema kaitsja Karine Nersesjan kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadiga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kohus leiab, et L.Z´i poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus asub seisukohale, et L.Z kuulub temale

§ 424

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

§ 83

lg 1 kohaselt kohus võib konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerib kohus L.Z ´ile kuuluv mootorsõiduk BMW 523I reg nr XXXX, VIN-kood XXXXXXXXXXX, kui kuriteo toimepanemise vahendi. LS § 127 kohaselt kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Menetluskuludeks antud kriminaalasjas on kaitsjale makstav tasu 192 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. L.Z ´ile oli kaitsja määratud riigi poolt. Kaitsja on esitanud taotlused 192 eurot (tl 36-37, 63-65,6668) riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleks L.Z´ilt välja mõista kaitsjatasu 192 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrusega nr 139 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,54 eurot tunnis ja 430 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 645 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa, 12 kuu jooksul, s.o 69,75 eurot. Leo Kunman Kohtunik 3