1-13-2973 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. september 2013 Tartu Kriminaalasja number 1-13-2973 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtuistungi

§-st 390 jätta Viru Maakohtu 3. septembri 2013 vahistamismäärus muutmata ning süüdistatav P.B kaitsja vandeadvokaat Jaan Tedderi määruskaebus rahuldamata.

§ 175

lg 1 p 4 alusel lugeda vandeadvokaat Jaan Tedderi kaitsjatasuna arvestatud summa 72 eurot, sealhulgas käibemaks 12 eurot, menetluskulude hulka. Edasikaebamise kord Määruse peale võib

§ 384

lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

1. P.B on kohtu alla antud süüdistatuna KarS § 424 järgi. Kohtuistungile 03.09.2013 kell 10.00 süüdistatav P.B ei ilmunud, samuti ei teatanud ta kohtule oma mitteilmumise põhjust.
2. Prokurör märkis ja tõendas kohtule, et süüdistatavale P.B-le on kutse saadetud 09.08.2013, s.o piisava ajavaruga tema tõkendijärgse elukoha aadressile Lääne-Viru maakond Tapa vald XXX, kuid kutse tagastati hoiutähtaja möödumisel. Prokuröri sõnul vestlusest P.B emaga selgus, et vahepeal elas poeg tema juures. Prokuröril õnnestus telefoni teel saada ühendust P.B-ga , kes lubas kindlasti kohtuistungile tulla. P.B helistas prokurörile ise järgmisel päeval, kus prokurör teda veelkordselt teavitas kohtuistungi toimumise kuupäevast ja kohast. Prokurör esitas kohtule taotluse muuta tõkend elukohast lahkumise keeld tõkendiks vahistamine, sest P.B on jätnud kohtuistungile mõjuva põhjuseta ilmumata, asudes kohtumenetlusest kõrvale hoiduma. Esimese astme kohtu määruse sisu
3. Maakohus leidis, et vahistamistaotlus on põhjendatud ja Viru Maakohtu määrusega anti luba süüdistatava P.B suhtes tõkendi – vahistamine – kohaldamiseks. 3.1 Süüdistatava P.B suhtes on kohtueelses menetluses 15.10.2012 kohaldatud tõkendiks elukohast Lääne-Viru maakond Tapa vald xxx lahkumise keeld, mis seisneb kohustuses, et P.B ei tohi lahkuda nimetatud elukohast menetleja loata kauemaks kui kolmeks ööpäevaks. 3.2 Prokuröri poolt kohtule esitatud informatsioonist ja tõenditest nähtub, et süüdistatav P.B on rikkunud tema suhtes kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld. Prokurör on P.B korduvalt kohtuistungi ajast ja kohast informeerinud. P.B ei ole kohtule esitanud tõendit selle kohta, et tal on kohtuistungile ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus tulenevalt

§-st 170 lg-st

1. 3.3 Maakohtu hinnangul on kriminaalasjas olemas põhjendatud kuriteokahtlus ja vahistamise alus. Prokuröri poolt esitatud informatsioon annab kohtule alust arvata, et süüdistatav P.B on asunud kohtumenetlusest kõrvale hoiduma. Seega ei ole kohtu arvates käesoleval juhul tagatud kergeimaliigilise tõkendi - elukohast lahkumise keeluga see, et süüdistatav P.B kohtuistungile ilmuks. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
2. P.B kaitsja taotleb Viru Maakohtu tühistamist
3. septembri
4. a vahistamismääruse 4.1 Kaitsja on seisukohal, et Viru Maakohus ei ole kohtumääruse langetamisel juhindunud olulistest kaalutlusreeglistest. Laiendatud on seadusega piiratud oluliste asjaoludena käsitletavat. Vahistamisotsuse langetamisel tuleb kaaluda

§ 130lg 2 sätestatud asjaolude reaalset olemasolu või puudumist.

Kaalutlusotsuse tegemisel tuleb hinnata kõiki olulisi poolt- ja vastuargumente ning hinnata tagajärgi, mida üks või teine lahendus tooks puudutatud isiku õigustele ja avalikele huvidele. 4.2 Määruskaebuses leitakse, et kohtumääruses on viidatud vahistamistaotluse rahuldamist välistavale asjaolule – kahtlustatava poolt uute kuritegude toimepanemine on hõlmatud ainult kahtlustatava võimalusega tõkestada tõe tuvastamist ja menetluse lõpuleviimist, millised tegevused iseenesest ei ole kriminaliseeritud. Kohtumäärusest ei nähtu, millel kohtu hinnang põhineb ja millise võimaliku avaliku hüve vastu suunatud ründe tõkestamiseks on põhjendatud kahtlustatava vahistamine. 4.3 Kaitsja leiab, et kohtumäärusega on piiratud P.B põhiõigusi – õigust vabadusele, liikumisvabadust, õigust perekonnaelule ja õigust tööle. Need põhiseaduslikke õigusi piiravad piirangud peavad olema põhjendatud. Pelgalt kriminaalmenetluse tagamine, kui riiklik (avalik) huvi, ei ole piisav põhjendus, kasutatavad meetmed peavad olema seejuures kohased, vajalikud ja mõõdukad. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 5. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, määruskaebuse ja käesolevas toimikus olevate kriminaalasja nr 12240104798 osaliste materjalidega, on seisukohal, et P.B vahistamine on seaduslik ja põhjendatud ning maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. 2 6.

§ 130

lg 2 kohaselt võib kahtlustatava või süüdistatava vahistada, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. Riigikohtu praktikast tulenevalt saab isiku vahistamist lugeda seaduslikuks, kui vahistamismäärusest nähtub üheselt ja selgelt esiteks põhjendatud kahtluse olemasolu selles, et vahistatav on toime pannud kuriteo tunnustega teo, ning teiseks vahistamisaluse olemasolu (RKKKm nr 3-1-1-103-06, p 9; RKKKm nr 3-1-1-105-11, p 12). 6.1 Antud juhul esineb põhjendatud kahtlus, et P.B on talle inkrimineeritud kuriteo toime pannud ning samuti esineb vahistamisalus – kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise oht. Ringkonnakohus toonitab, et piisab ühe vahistamisaluse olemasolust. Vahistamisaluse olemasolu sedastamine tähendab sisuliselt sellise negatiivse tulevikuprognoosi esitamist vahistatava käitumise kohta, mida vahistamine võimaldab vältida (RKKKm nr 3-1-1108-09 p 9). P.B-le on antud võimalus osaleda menetluses, kuid ta on süsteemselt hoidnud kõrvale kriminaalmenetlusest, andnud katteta lubadusi menetluses osalemiseks ning pole esitanud tõendeid mõjuva põhjuse olemasolust. Samuti on P.B rikkunud tema suhtes rakendatud tõkendit – elukohast lahkumise keeldu. Sellise tegevusega on P.B tekitanud prokuröris kui ka kohtus põhjendatud kahtluse, et ta võib ka edaspidi hoida kriminaalmenetlusest kõrvale

1. Põhiseaduse § 20 lg 2 p 3 lubab isiku vabadusõigust piirata kuriteo või haldusõigusrikkumise ärahoidmiseks, sellises õiguserikkumises põhjendatult kahtlustatava toimetamiseks pädeva riigiorgani ette või tema pakkumineku vältimiseks. Isiku vabadusõiguse piiramine on lubatud ka Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikkel 5 lõige 1 punkt c kohaselt, kus on märgitud, et seaduslik on vahistamine või kinnipidamine, et tuua isik pädeva õigusvõimu ette põhjendatult kahtlustatuna õiguserikkumises või kui põhjendatult peetakse vajalikuks takistada õiguserikkumise toimepanekut või põgenemist pärast seda.
2. Ülaltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et P.B osas esineb nii põhjendatud kuriteokahtlus kui ka vahistamisalus – oht kriminaalmenetlusest kõrvalehoidmiseks – ning leiab, et P.B vahistamine on põhjendatud.
3. P.B kaitsja vandeadvokaat J. Tedder on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt riigi õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o 1,5 tundi põhjendatud ning taotletud summa 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot, vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korraga riigi õigusabi kulude hüvitamise kohta. Eeltoodust tulenevalt arvab ringkonnakohus advokaat J. Tedderile kaitsja tasu 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot,

§ 175

lg 1 p 4 alusel menetluskulude hulka Tiit Lõhmus Mati Kartau 3 Aarne Sarjas