S § 424 järgi ning mõista temale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 mõistes (
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (
Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest. ASJAOLUD N.L-ile on esitatud süüdistus selles, et tema 23.10.2015.a. kella 12.49 paiku juhtis Ida-Virumaal, Toila vallas, Tallinn-Narva mnt 176. kilomeetril mootorsõidukit xxx reg nr xxx xxx ja kellel tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST, seeria nr ARBK-0027 alkoholi sisaldus 1,44 mg/l +/- 0,14 mg/l ja lõplikuks mõõtetulemuseks 1,30 mg/l kohta väljahingatavas õhus ning keda vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 sätetele loetakse alkoholijoobes olevaks isikuks. Oma tegevusega pani N.L toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus N.L-i süüditunnistamist KarS § 424 järgi ning palub mõista karistuseks rahalise karistuse 3 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel, arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdlase isikut, mõistetud karistus jätta tingimisi kohaldamata. Karistust mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 73 lg 3 alusel määrata katseajaks 1 aasta 6 kuud. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel nõuab prokurör kohtus N.L-ile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 (kolmeks) kuuks. Kohtuistung Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et süüdistatav N.L on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb N.L süüdi tunnistada KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. 2
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
lg 1 p -dest 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2016.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 430 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 645 eurot (430*1,5=645).
lg 1 alusel tuleb N.L-ilt välja mõista riigituludesse menetluskulud, s.o, kaitsjatasu 120 eurot ja sundraha. Menetluskulud tasuda 12 kuulise tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.