Obsah (5)

§ 223§ 236§ 16§ 169§ 2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2020.a Tallinn, Tallinna kohtumaja Väärteoasja nr 4-19-6375 (2302,19,018163) Kohtunik Karin Olentšenko Vää

§ 223

lg 1 järgi määratud karistuse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2-kuuks osas ning

§ 236

lg 1 järgi määratud karistuse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4-kuuks osas. Teha M.H karistamise osas uus otsus: mõista M.H-le karistuseks

§ 223

lg 1 järgi rahatrahv 90 trahviühiku ulatuses, s.o 360 eurot ning

§ 236lg 1 järgi rahatrahv 130 trahviühiku ulatuses, s.o 520 eurot.

Muus osas jätta 17.12.2019 otsus nr 2302,19,018163 muutmata. Rahatrahv tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pangas või a/a nr EE932200221023778606 Swedbank pangas või a/a EE701700017001577198 Luminor Bank, viitenumber

1. Edasikaebamise kord 2 Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus
2. PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 17.12.2019.a otsusega väärteoasjas nr 2302,19,018163 karistati M.H liiklusseaduse (

) § 223 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks ning

§ 236lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks.

Otsuse kohaselt juhtis M.H 13.11.2019.a kella 19:13 ajal xxx juures Tallinnas mootorsõidukit, oma käitumises ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, mille tagajärjel sõitis otsa pargitud sõiduautole Toyota reg.märgiga XXX, MB reg.märgiga XXX ja xxx mänguväljaku piirdeaiale. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju V. L.le, O. K.ile, Sõle 58 KÜ-le ja Swedbank Liising AS-le (fikseeritud liiklusõnnetuse akti ja fototabelitega). Juht lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Samas otsuse kohaselt juhtis M.H 13.11.2019.a kell 19:35 ajal xxx juures Tallinnas mootorsõidukit, oma käitumises ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, mille tagajärjel sõitis otsa pargitud sõiduautole MB reg.märgiga XXX. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju S. T.ile ja Swedbank Liising AS-le (fikseeritud liiklusõnnetuse akti ja fototabelitega). Juht lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. 17.12.2019 koostas PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist väärteoasjade ühendamise määruse, millega ühendas väärteoasjad nr 2302,19,018163 ja 2302,19,018159 ühiseks menetluseks ning luges ühendatud väärteoasja numbriks 2302,19,

1. Kaebuse sisu
2. Eelnimetatud otsusele esitas M.H kohtule kaebuse, milles palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus määratud karistuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas ning palub talle mõista karistuseks rahatrahv. Kaebuses on osundatud, et oli 13.11.2019 emotsionaalselt läbi, kuna tema alaealine poeg oli ajavahemikul 02.11 – 11.11.2019 kadunud ja ta tegeles aktiivselt oma töö kõrvalt poisi otsinguga, poeg leiti elusana. Lisaks oli tal sel päeval kõrge palavik ning oli ajavahemikul 13.11.-08.12.2019 haiguslehel. Alates 08.10.2019 on osalise töövõimega isik (depressioon). Tunnistab oma süüd ja väga kahetseb toimunut. Täpsustas, et tema poolt toimepandud väärteos inimesed viga ei saanud. On füüsilisest isikust ettevõtja ning tegevusalaks on taksovedu. Alates 25.07.2019 töötab frantsiisilepingu alusel taksofirmas AS X. See on tema ainus töökoht, ainuke tuluallikas, kus ta elatist teenib. Peab igakuiselt maksma alimente, korteriüüri, autoliisingut, Maksu- ja Tolliameti maksud. Juhilubadeta ilmajäämine toob automaatselt kaasa töökoha kaotamise, maksude ja teiste kohustuste maksmata jätmise. On nõus kirjaliku menetlusega. Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus
3. Kohtuväline menetleja esitas 15.01.2020.a kaebuse suhtes kohtule kirjaliku seisukoha, leides, et kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud kohtuvälise menetleja 17.12.2019 koostatud üldmenetluse otsuse tühistamine ega muutmine, mistõttu palub jätta kaebuse rahuldamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et M.H-le etteheidetavad rikkumised on leidnud täielikku tõendamist, on kvalifitseeritud õigesti, menetluse käigus ei ole rikutud menetlusnorme ja määratud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumistega. Samuti 3 on menetlusalune isik ka ise oma süüd tunnistanud. Menetlusalune isik on pannud toime väga ühiskonnaohtlikud teod, millega seadis ohtu mitte ainult teiste isikute vara, vaid ka kaasliiklejate elu ja tervise. Samuti püüdis ta pääseda vastutusest, jättes liiklusõnnetusest nõuetekohaselt teavitamata. Karistuse määramisel on otsuse tegija arvestanud kaebaja isikut, tema poolt toime pandud tegusid, süü suurust, kuid ka seda, et menetlusalune isik pani lühikese aja jooksul toime mitu enamohtlikku liiklusalast rikkumist. M.H poolt kaebuses välja toodud seisukohad on kohtuvälise menetleja hinnangul paljasõnalised ning ennastõigustavad. Kuigi menetlusalune isik on selgitanud, et on väärteo toimepanemises süüdi, siis on ta sellest hoolimata leidnud erinevaid põhjendusi, miks need aset leidsid. Kõik see viitab asjaolule, et kaebaja ei ole aru saanud tema poolt toime pandud tegude tõsidusest ega ole teinud ka sellest enda jaoks järeldusi. Karistuse kandmine peabki olema isikule tuntav ega saagi olla meeldiv või mugav. Määratud karistus vastab kaebaja süü suurusele ja on vajalik, et isik ei paneks enam toime uusi õigusrikkumisi ning on põhjendatud ka õiguskorra kaitsmise huvides. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebust on võimalik läbi vaadata kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused
4. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.
5. 26.11.2019 koostatud väärteoprotokolli nr AB1581339 (2302,19,018159) kohaselt juhtis M.H 13.11.2019.a kell 19:13 Tallinnas, xxx juures mootorsõidukit Mitsubishi Outlander reg.märgiga XXX, oma käitumises ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, mille tagajärjel sõitis otsa pargitud sõiduautole Toyota Corolla reg.märk XXX, Mercedes Benz reg.märk XXX ja xxx mänguväljaku piirdeaiale. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju V. L.le, O. K.ile, Sõle 58 korteriühistule ja Swedbank Liising AS-ile (fikseeritud liiklusõnnetuse akti ja fototabelitega). Lahkus sündmuskohalt politseile liiklusõnnetusest teatamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Oma tegevusega rikkus M.H

§ 16

lg 1, § 169 lg 4 p 4,5 ja § 169 lg 5 nõudeid, pannes toime

§ 223lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

26.11.2019 koostatud väärteoprotokolli nr AB1581338 (2302,19,018163) kohaselt juhtis M.H 13.11.2019.a kell 19:35 Tallinnas, xxx juures mootorsõidukit Mitsubishi Outlander reg.märgiga XXX, oma käitumises ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, mille tagajärjel sõitis otsa pargitud sõiduautole Mercedes Benz reg.märk XXX. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju S. T.ile ja Swedbank Liising AS-ile (fikseeritud liiklusõnnetuse akti ja fototabelitega). Lahkus sündmuskohalt politseile liiklusõnnetusest teatamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Oma tegevusega rikkus M.H

§ 16

lg 1, § 169 lg 4 p 4,5 ja § 169 lg 5 nõudeid, pannes toime

§ 223lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

6.

§ 16

lg 1 järgi peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

§ 169

lg 4 p 4,5 kohaselt ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada, kui on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ning liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja 4 varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.

§ 169

lg 5 kohaselt lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. 7.

§ 2

p 32 järgi on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Selle kohta, et 13.11.2019.a kella 19:13 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas, Sõle tn 58 juures, kus M.H poolt juhitud sõiduk Mitsubishi Outlander sõitis otsa pargitud sõiduautole Toyota Corolla reg.märgiga XXX, Mercedes Benz reg.märk XXX ja xxx mänguväljaku piirdeaiale, põhjustades sellega varalise kahju V. Laanemäele, O. K.ile, Sõle 58 korteriühistule ja Swebank Liising AS-ile, on kogutud järgmised tõendid: 13.11.2019 on koostatud liiklusõnnetuse akt 2512, millest nähtuvad liiklusõnnetuses osalenud sõidukid: 1) Mitsubishi Outlander reg.märgiga XXX (omanik Swedbank Liising AS), millel on kahjude kirjeldusena märgitud vigastused paremal ja vasakul pool esiosal, vasakul tagaosal; 2) Toyota Corolla reg.märgiga XXX (pargitud sõiduk, mille omanik on V. L.), kahjude kirjeldusena on märgitud, et parempoolne esiuks on kahjustatud (tl 1); 3) MB C200CDI reg.märgiga XXX (pargitud sõiduk, mille omanik on O. K.), kahjude kirjeldusena on märgitud, et vasakpoolsed uksed, esimene poritiib ning põrkeraua nurk on kahjustatud (tl 2). Liiklusõnnetuse esmase kirjelduse kohaselt sõitis sõiduauto Mitsubishi otsa pargitud sõiduautodele Toyota ja MB ning lahkus sündmuskohalt (tl 1). Samas liiklusõnnetuse aktis on märgitud, et liiklusõnnetuses osales ka Sõle 58 KÜ ning vigastatud on mänguväljaku piirdeaed (tl 2A); 13.11.2019 on koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll, kus vaatluse alla on võetud Sõle 58 hoone kõrval olev sõidutee, mis on kahesuunaline. Sõidutee parempoolse teeääres asuvad pargitud sõiduautod MB C200CDI reg.märgiga XXX ning Toyota Corolla reg.märgiga XXX. Sõiduk MB on esiosaga Kaera tn poole ning s õiduk Toyota Corolla on esiosaga Sitsi tn poole (tl 3); Skeem, mis on sündmuskoha vaatlusprotokolli lisa ning millest nähtuvad sõidukite MB reg.märgiga XXX ning Toyota Corolla reg.märgiga XXX asetused sündmuskohal xxx juures (tl 4); Fototabel, kus on kajastatud sündmuskoht, liiklusõnnetuses osalenud sõidukid MB C200CDI reg.märgiga XXX ja Toyota Corolla reg.märgiga XXX ning nende vigastused (tl 5-20). Kahjustunud mänguväljaku piirdeaed nähtub fotolt lk

1. M.H sõiduauto Mitsubishi Outlanderi vigastused nähtuvad fotodelt lk 28-
2. Eeltoodud tõenditega haakuvaid ütlusi on andnud ka tunnistajatena ülekuulatud O. K. ja V. L.. Tunnistaja O. K.i ütluste kohaselt 13.11.2019 umbes kella 19.15 ajal, olles kodus Tallinn, xxx, nägi aknast, kuidas auto tagurdas otsa laste väljakule ja siis väljakeeramisel riivas parema küljega tema autot XXX ja naabri autot Toyota numbriga xxx ning sõitis minema. Hindas juhi seisundi ebaadekvaatseks. Tema autol on vigastatud juhi esiuks, vasak esitiib ja pamper, Toyotal on vigastatud parem esiuks (tl 21). Tunnistaja V. L. ütluste kohaselt oli 13.11.2019 natukene peale kella 19 aknal ja nägi, et auto xxx sõitis kõigepealt haljasalale ja siis kaks korda tagurdas vastu laste mänguväljaku aeda. Siis liikus xxx suunas, kõigepealt sõitis vastu Mercedes Benzi XXX, kaldus korraks vasakule ja siis riivas tema autot Toyota Corolla, kahjustades tema auto parempoolset esiust. Arvas, et otsasõitnud autol on kahjustused ees paremal pool kaitseraual ja tagumisel põrkeraual vasakul pool. Kõik see juhtus aadressil xxx maja taga. XXX lahkus sündmuskohalt. Alles paar nädalat tagasi väljastas sellele sõidukile parkimisloa, mis nüüd sai tühistatud (tl 23). 5
3. Selle kohta, et 13.11.2019.a kell 19:35 toimus liiklusõnnetus xxx juures, kus M.H poolt juhitud mootorsõidukit Mitsubishi Outlander reg.märgiga XXX sõitis otsa pargitud sõiduautole Mercedes Benz reg.märgiga XXX, põhjustades oma tegevusega varalise kahju S. T.ile ja Swedbank Liising AS-ile, on kogutud järgmised tõendid: 13.11.2019 on koostatud liiklusõnnetuse akt 2511, millest nähtuvad liiklusõnnetuses osalenud sõidukid: 1) Mitsubishi Outlander reg.märgiga xxx (omanik Swedbank Liising), millel on kahjude kirjeldusena märgitud, et tagumise stange vasakpoolne nurk kahjustatud, vasakpoolne tagumine külg kahjustatud, parempoolne esimene rehv tühi ja velg kahjustatud; 2) MB C22CDI reg.märgiga XXX (pargitud sõiduk, mille omanik on S. T.), kahjude kirjeldusena on märgitud, et esistange vasakpoolne nurk kahjustatud (tl 56). Liiklusõnnetuse esmase kirjelduse kohaselt sõitis sõiduauto Mitsubishi otsa pargitud sõiduautole MB ja lahkus sündmuskohalt; 13.11.2019 on koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll, kus sündmuskohta (xxx) vaadeldakse piki hoonete xxx esist teed, mille laius on 6,3 m. Skeemilt, mis on sündmuskoha vaatlusprotokolli lisa, nähtuvad sõidukite Mitsubishi Outlander reg.märgiga xxx ja MB reg.märgiga XXX asetused sündmuskohal xxx juures (tl 58). Fototabel, kus on kajastatud sündmuskoht, liiklusõnnetuses osalenud sõidukid Mitsubishi Outlander reg.märgiga xxx ja MB reg.nr XXX ning nende vigastused (tl 59-72). Eeltoodud tõenditega haakuvaid ütlusi on andnud ka tunnistajatena ülekuulatud S. T. ja M. P.. Tunnistaja S. T.i ütluste kohaselt parkis ta oma auto numbriga XXX aadressile xxx umbes kuu aega tagasi, 05.10.2019 oli masin korras. Talle helistas politsei ja teatas, et autosse sõideti sisse, kahjustatud esipamper, kahju 300-400 eurot (tl 73). Tunnistaja M. P. ütluste kohaselt 13.11.2019 umbes 19.35 paiku kodus olles kuulsid tänavalt imelikku häält (nagu oleks auto põhjakaitse lahti tulnud ja hõõrub vastu asfaldit). Vaatasid aknast välja ja nägid xxx maja ees kummaliselt sõitvat autot, mis püüdis esmalt parkida MB ette, kuid siis otsustas ära sõita ning lõpuks tagurdas vasaku tagumise stangega parkiva MB juhipoolse esinurga vastu. Seejärel sõitis avarii teinud auto edasi ja parkis xxx maja ette. Autost väljus meesterahvas, kellel olid tugeva joobe tunnused (kõndis taarudes). Helistasid
4. Avarii põhjustanud sõiduk oli Mitsubishi XXX (tl 75).
5. Kaebuse esitaja M.H (Mitsubishi Outlanderit juhtinud isik) on mõlemas episoodis andnus esmalt ütlusi tunnistajana. 25.11.2019 tunnistajana antud ütlustes kinnitas M.H, et juhtis 13.11.2019 sõiduautot aadressil xxx hoovis. Tema ütluste kohaselt mingit kontakti teiste sõidukitega ei olnud, tema sõiduki parempoolne esiratas oli täielikult tühi (tl 52). Samuti andis 25.11.2019 tunnistajana ütlusi, et 13.11.2019 kella 19.30 paiku parkis oma sõiduauto Mitsubishi Outlander reg.nr XXX aadressile xxx. Parkimise ajal ei olnud ühtegi sõidukit (ei ees ega taga) ning parkimise ajal juhtis oma sõidukit ise. Parem- ja vasakpoolsete vigastuste päritolust ei ole teadlik, parempoolsest esiratta vigastusest on teadlik (tl 83). 26.11.2019 andis M.H mõlemas episoodis ütlusi menetlusaluse isikuna, jäädes oma 25.11.2019 tunnistajana antud ütluste juurde. Lisas, et kahetseb, kui on kellelegi mittetahtlikult tekitanud materiaalse kahju, liiklustrassoloogia ekspertiisi ei soovi (tl 53, 88).
6. Kuigi kohtuvälises menetluses M.H eitas, et oleks seisvatele sõidukitele otsa sõitnud, siis kohtule esitatud kaebuses tunnistab ta oma süüd. Lisaks süü omaksvõtule kinnitavad kohtuvälises menetluses kogutud tõendid selgelt, et 13.11.2019.a kell 19:13 xxx juures ning 13.11.2019 kell 19:35 xxx juures toimusid liiklusõnnetused, mida oleks saanud ära hoida ainult M.H , kui ta oleks arvestanud teiste liiklejatega ning oma käitumises hoidunud kõigest, mis võis takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Tuginedes kohtuvälises menetluses tuvastatule s aab asuda seisukohale, et M.H poolt

§ 16

lg 1 tuleneva liiklusnõude täitmata jätmise tõttu toimusid liiklusõnnetused, tuues kaasa 6 varalise kahju tekkimised V. Laanemäele, O. K.ile, Sõle 58 KÜ-le, Swedbank Liising AS-le ja S. T.ile. Kogutud tõendid (liiklusõnnetuse aktid, fotod ja tunnistajate ütlused) kinnitavad kahjustusi sõidukitel ja mänguväljaku piirdeaial ehk varalise kahju tekitamist. 13.11.2019 koostatud liiklusõnnetuse aktist 2512 nähtub, et liiklusõnnetuses osalenud sõiduki Mitsubishi Outlander reg.märgiga xxx omanikuks on Swedbank Liising AS, Toyota Corolla reg.märgiga XXX omanikuks on V. L. ning MB C200CDI reg.märgiga XXX omanikuks on O. K. ning vigastatud on Sõle 58 KÜ-le kuuluv mänguväljaku piirdeaed. 13.11.2019 koostatud liiklusõnnetuse aktist 2511 nähtub, et MB C22CDI reg.märgiga XXX omanikuks on S. T.. Kohtuvälises menetluses tuvastatud kahjustustele ei ole kaebuse esitaja ka vastuväiteid esitanud. 11. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et M.H realiseeris

§ 223lg 1 objektiivse koosseisu. Kar

S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kohtul puuduvad andmed, et M.H oleks teo toime pannud tahtlikult. Küll aga saab M.H käitumist pidada kergemeelseks KarS § 18 lg 2 mõttes, st isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Kohtu hinnangul M.H , juhtides parkivate sõidukite vahel ning lasteaia piirdeaia läheduses hooletult mootorsõidukit, pidi võimalikuks pidama ka liiklusnõuete rikkumisest tingitud kahju tekitamist. Seda enam, et liiklusõnnetuse toimumise kohtades ei olnud seal seisvate sõidukite tõttu manööverdamiseks palju ruumi, mis oleks vastutustundliku juhi käitumist mõjutanud olema tähelepanelikum ja hoolsam Kohtu hinnangul realiseeris M.H ka

§ 223

lg 1 subjektiivse koosseisu, st pani väärteo toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. 12. Kogutud tõendite pinnalt puudub kohtul alus kahelda ka selles, et isik ei oleks aru saanud 13.11.2019 kell 19:13 ja 19:35 aset leidnud liiklusõnnetus test ning enda osalusest nendes. Kuigi sõidukitel fikseeritud vigastusi ei saa pidada ulatuslikeks, olid need piisavad, et isik tunnetaks ka sõiduki riivamisest tingitud lööki (survet) vastu autot. Ka mänguväljaku piirdeaiale tekitatud kahjustus ei olnud väike ning sellele otsasõit pidi olema piisavalt tugev liiklusõnnetuse tajumiseks. Siinjuures arvestab kohus ka tunnistaja M. P. ütlusi, mille kohaselt kuulis 13.11.2019 umbes 19.35 paiku kodus olles tänavalt imelikku häält, nagu oleks auto põhjakaitse lahti tulnud ja hõõrunud vastu asfalti. Kuivõrd pargitud sõidukile otsasõit oli kuulda ka toas viibivale isikule, ei ole kahtlust, et see pidi olema kuulda ja tuntav ka M.H-le kui otsasõidu põhjustajale. Põhjustades liiklusõnnetuse, pidi aga M.H kui juhtimisõigusega isik teadma ka

§-s 169 sätestatud kohustusi, st juhi tegutsemist liiklusõnnetuse korral. Kuivõrd M.H lahkus sündmuskohalt teadmata, kellele kahju põhjustas ning jättes fikseerimata ja kirjalikult vormistamata kahju tekitamise eest vastutava isiku, rikkus M.H

§ 169lg 4 p 4,5 ja § 169 lg 5 nõudeid.

Kohtu hinnangul pani M.H väärteo toime otsese tahtlusega. M.H , lahkudes pärast liiklusõnnetuses osalemist sündmuskohalt liiklusõnnetusest politseid teavitamata, teadis, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönas seda. Seega on M.H oma tegevusega täitnud

§ 236

lõikes 1 sätestatud väärteokoosseisu, mille kohaselt on karistatav liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumine, kui teatamine oli kohustuslik. 13. Eeltoodust M.H käitumine sisaldab

§ 223

lg 1 ja

§ 236

lg 1 ettenähtud süüteokoosseise, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumist, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju ning liiklusõnnetusest mitteteatamine. Väärteod on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. Väärteoasjas otsuse teinud ametiisik on välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, 7 menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, VTMS § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus 14. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 15.

§ 223

lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

§ 236

lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Võimalikest sanktsioonialternatiividest ei ole kohtuväline menetleja valinud kergeimat karistusliiki, s.o rahatrahvi, vaid karistanud isikut mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega

§ 223

lg 1 järgi kaheks kuuks ja

§ 236lg 1 järgi neljaks kuuks.

1. Hinnates M.H süü suurust talle inkrimineeritavate väärtegude toimepanemisel arvestab kohus süüteo toimepanemise asjaolusid. Suhtudes õhtusel ajal, mil liiklejaid ja sõidukite parkijaid pärast tööpäeva lõppu on rohkesti, hooletult liiklusnõuete täitmisesse, püsib alati oht kellegi elu ja/või vara kahjustamises. Kuigi M.H poolt tekitatud kahju ei saa pidada ulatuslikuks ning tervisekahjustusi liiklusõnnetustega ei kaasnenud, said antud liiklusõnnetuste tagajärjel varalise kahju V. L., O. K. ja S. T., samuti Sõle 58 KÜ ja Swedbank Liising AS. Liiklusnõuete eiramine näitab M.H hoolimatut ja ükskõikset suhtumist ühiskonna jaoks olulistesse väärtustesse. Seda enam, et vastutusest pääsemiseks lahkus M.H sündmuskohalt, jättes liiklusõnnetusest politseid teavitamata. Eelnimetatu kinnitab M.H tegude ühiskonnaohtlikkust, tema käitumise lubamatust ning õiguskorra kaitsmise huvides oli õiguskaitseorganite tõhus sekkumine vajalik. Kõik isikud peaksid ennast liikluses tundma turvaliselt ning teadma, et rikkumised ei jää tähelepanuta ning neile reageeritakse.
2. Kohtuväline menetleja karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastanud. Samas on M.H väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust kohtule esitatud kaebuses. Järelikult on M.H oma võimalikust teo ohtlikkusest aru saanud ning kohus saab karistust kergendava asjaoluna karistuse liigi ja määra valikul arvestada ka puhtsüdamlikku kahetsust. Samuti arvestab kohus raskendavate asjaolude puudumist ning asjaolu, et

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritavat väärtegu ei pannud M.H toime tahtlikult.

1. Karistusregistri kohaselt puuduvad M.H kehtivad karistused liiklusalaste rikkumiste eest. Seega ei ole M.H süstemaatiline liiklussüütegude toimepanija või väljakujunenud käitumisega isik ning on alust uskuda, et praegusel juhul karistuse mõistmine ka alla keskmist määra on piisav, mõjutamaks isiku käitumist ja mõtteviisi õiguskuulekusele.
2. Karistuse liigi valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kuigi M.H poolt sooritatud väärtegusid ei saa pidada kergeteks liiklusalasteks rikkumisteks, piisab kohtu hinnangul antud juhul nii üld- kui eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks põhikaristusena mõistetavast rahatrahvist. Kuivõrd M.H varasemad liiklusalased rikkumised puuduvad, ei saa asuda seisukohale, et mõjutamaks M.H käitumist õiguskuulekuse suunas on vaja teda ilmtingimata karistada kohe juhtimisõiguse äravõtmisega. Juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna ja tuleb näidata, millistele asjaoludele 8 tuginevalt on selline oht tuvastatud. M.H näol ei ole tegemist süstemaatilise liiklussüütegude toimepanijaga, kelle puhul saaks väita, et põhikaristusena rahatrahvi kohaldamine tulemust ei anna. Kuivõrd M.H on ka enda süüd tunnistanud, võib M.H kahetsust pidada siiraks ning kohtul puudub alus kahelda isiku tahtes jätkata enda osalust liikluses õiguskuuleka isikuna. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka kaebuse esitaja isikut ja karistuse määramise tagajärgi. Kaebaja on pööranud tähelepanu enda juhtimisõiguse vajalikkusele seoses töökohustuste täitmisega. Nimetatu annab kohtule aluse kaaluda, millisel määral võib juhtimisõigusest ilmajäämine mõjutada isiku igapäevaste tööülesannete täitmist ning seega eluliselt vajaliku sissetuleku tagamist. Arvestades kohtule esitatud informatsiooni töö iseloomu kohta (töö eeldab juhtimisõiguse olemasolu, kuna M.H töötab taksojuhina) on kohtul alust uskuda, et juhtimisõigusest ilmajäämine võib seada ohtu tema igapäevaste tööülesannete täitmise, mis omakorda võib viia majandusliku seisukorra halvenemiseni. Käesolevas asjas ei nähtu M.H süüd või tema isikut iseloomustavaid asjaolusid, mis muudavad teo kordumise võimaluse tavapärasest suuremaks. Pärast käesoleva väärteoasja aluseks olevate väärtegude toimepanemist ja nende eest karistuse saamist on kaebuse esitaja väga hästi teadlik, et oht juhtimisõiguse kaotamiseks on reaalne ning kohtu arvates mõjutab nimetatud asjaolu käituma edaspidi seaduskuulekalt.
3. Eeltoodust tulenevalt ning hinnates karistuse kohaldamise aluseid ja eesmärke ning arvestades, et eksisteerib süüd kergendav asjaolu ning puuduvad raskendavad asjaolud, asub kohus seisukohale, et ka kergeim karistusliik, s.o põhikaristusena mõistetav rahatrahv on piisavalt range motiveerimaks M.H hoiduma edasiste rikkumiste toimepanemisest. Eelnevast lähtuvalt kohus tühistab osaliselt PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 17.12.2019 otsuse nr 2302,19,018163 ning seda M.H-le

§ 223

lg 1 järgi määratud karistuse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 2-kuuks osas ning

§ 236

lg 1 järgi määratud karistuse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 4-kuuks osas ning teeb M.H karistamise osas uue otsuse, mõistes M.H-le karistuseks

§ 223

lg 1 järgi rahatrahvi 90 trahviühiku ulatuses, s.o 360 eurot ning

§ 236lg 1 järgi rahatrahv 130 trahviühiku ulatuses, s.o 520 eurot.

Selline karistus on kohtu hinnangul proportsionaalne toimepandud süüteoga ning süüdlase isikuga. Muus osas jätab kohus 17.12.2019 otsuse nr 2302,19,018163 muutmata. Kohtunik / /