Obsah (5)
§ 76§ 200§ 68§ 74§ 75Toimik nr 1-08-13611Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.mail 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-08-13611 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sek
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta S.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.04.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. S.U tunnistati süüdi Viru Maakohtu 12.12.2008 otsusega
§ 200
lg 2 p 4 järgi ning karistati vangistusega 3 aastat.
§ 68
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 11.06-12.06.2008, s.o kaks päeva.
§ 74
alusel jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata täielikult ja määrati katseajaks
§ 75lg 1 ettenähtud kontrollnõuded.
Kohtuotsus jõustus 30.12.
- Viru Maakohtu 05.05.2009 määrusega pöörati S.U-le Viru Maakohtu 12.12.2008 otsusega mõistetud karistus 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust täitmisele. Karistuse kandmise algus 11.04.2009 ja lõpp 07.04.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 07.04.
- 1
(3)Kinnipidamisasutusest S.U kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 5 korral distsiplinaarkorras karistatud, mis on hetkel kehtivad. Peale vabanemist asub elama õe juurde aadressile xxx. Tegemist on ühetoalise ühiselamu korteriga. Kinnipeetaval on keskharidus, kutset omandanud ei ole. Isiku puhul on alkohol üheks kuritegevuse ajendiks ning kuritegu oli toime pandud alkoholijoobes. Viru Vanglas on läbinud sõltuvusvõõrutusprogrammi „Usk ja teadmine“ ning pooleli on „Igapäevane valik“. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. Kriminaalhooldusametnik leiab, et uue kuriteo toimepanemise risk S.U poolt on suur ning ei toeta tema tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. S.U taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Võttes arvesse isiku varasemat elukäiku, ei ole tema vabastamine põhjendatud. Süüdimõistetu oli kriminaalhooldusele määratud ja karistus on kohtumäärusega täitmisele pööratud. Katseaeg kulges probleemselt. Süüdimõistetu ei tulnud käitumiskontrollnõuete ja kohustustega toime. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu arvamused, leiab, et S.U tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja ebaotstarbekas.
§ 76
lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kuuel korral kohtulikult karistatud. Vanglakaristust kannab neljandat korda. Isikut on varasemalt karistatud enamuses varavastaste kuritegude eest (sh röövimise eest). Viru Maakohtu 12.12.2008 kohtuotsusega karistati teda röövimise eest 2 aasta 11 kuu 28 päevase tingimisi vangistusega. Viru Maakohtu 05.05.2009 kohtumäärusega pöörati karistus täitmisele, kuna isik rikkus katseaja kontrollnõudeid- ei ilmunud registreerimisele, ei elanud kindlaksmääratud kohas, ei taotlenud luba elukohast lahkumiseks. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused S.U puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla esitatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse ajal viiel korral karistatud distsiplinaarkorras, karistused on kehtivad. Kinnipeetavat on karistatud vangla vara kahjustamise eest ja korraldustele mitteallumise eest. Rikkumised näitavad, et vangistuse ajal ei ole S.U oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks võib lugeda, et kinnipeetav vangistuse ajal läbis sõltuvusvõõrutusprogrammi ”Usk ja teadmine”. 2
(3)S.U on isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega 20.06.2011. Vabanedes on S.U võimalus elama asuda õe, Txxx Stxxx juurde ühetoalisesse korterisse ühiselamus aadressil xxx. Kinnipeetava õde on nõus, et vend elab tema juures kuni linnalt sotsiaalkorteri saamiseni. Seega omab S.U vabaduses ajutist elukohta. Vabanedes ei ole kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub tal eriala ja töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetava õde on nõus S.U-le osutama moraalset ja materiaalset toetust pärast vabanemist. Kinnipeetava õde on pensionär. Seega saaks ainsaks sissetulekuallikaks tema vabanemisel ennetähtaegselt esialgu olema pensionärist õe igakuine pension. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades S.U poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Süüdimõistetu on olnud määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja tingimuslik karistus on pööratud täitmisele. Seega kriminaalhooldus ei osuta S.U-le piisavalt mõju. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli alla ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Karistusaja lõpuni on veel ligi 1 aasta, mis on piisavalt pikk aeg. Alkoholi tarvitamise risk suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu S.U temale Viru Maakohtu 12.12.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 03.06.2011 Nooremreferent Liivi Õun 3
(3)