-1 lg.3 määrata I.H-le elektroonilise valve pikkuseks 8 (kaheksa) kuud.
Kohustada I.H katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks 1 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada I.H katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte viibida paikades, kus tarvitatakse sõltuvusaineid ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata I.H kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
-1 lg.4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.
Vabastada I.H karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 15.03.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav I.H elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. I.H on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 14.10.2011 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §118 p.1 järgi ning karistatud KrMS §238 lg.2 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 8 kuud alates karistuse kandmisele asumisest. Viru Vangla iseloomustu sest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuus korda, reaalset vanglakaristust kannab esimest korda. Kuriteo vägivaldsuse aste on muutunud raskemaks, soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetav osales grupitöös, et tegeleda alkoholi probleemiga, ja töötab vanglas. Kinnipeetaval on põhiharidus, enne vangistust tegi juhutöid. Kinnipeetaval on täitmata rahalisi kohustusi kohtutäiturite ees. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema, ema abikaasa ja vend ning eraldi elavad veel vend ja õde. Kinnipeetava sõpruskonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, mõjutatavust 2 täheldatud ei ole. Korduvkaristatus viitab riskivale ja hoolimatule elustiilile. Kinnipeetaval on taustale ja kultuurile vastavad suhtlemisoskused. Käesolevat kuritegu iseloomustab enesevalitsuse kaotamine. Kinnipeetav ei mõista oma tegevuse tagajärgi. Kinnipeetava hoiakud ühiskonnas kehtivate reeglite ja normide suhtes on ükskõiksed. Varasemad kriminaalhooldused on kulgenud edukalt, koostöö ametnikuga on sujunud. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama tema emale kuuluvasse majja, kus käesoleval ajal elavad kinnipeetava ema, viimase abikaasa ja kinnipeetava vend. Kinnipeetava ema koos oma abikaasaga on andnud kirjalikud nõusolekud kinnipeetava sinna elama asumiseks, elamispind vastab elektroonilise valve tingimustele. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval kindel töökoht ja tal on mitmeid võlgnevusi kohtutäituritele. Riskifaktoriks antud kinnipeetava puhul on alkoholi tarvitamine. Maakohtu istung Kinnipeetav I.H taotles maakohtu istungil enda vabastamist, seletas, et on vanglas läbinud sotsiaalprogrammi xxx ning vabaduses loobub alkoholi tarvitamisest täielikult. Prokurör i abi Jaanika Kõrgmaa maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetas kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega 6 kuud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on küll kriminaalkorras karistatud korduvalt, kuid tegemist on tema esimese reaalse vangistusega. Kinnipeetavale mõistetud vangistusest on tal jäänud kanda veel 1 aasta 2 kuud. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel alaline elukoht, mis vastab elektroonilise järelevalve seadme paigaldamise tingimustele. Kinnipeetava ema koos oma abikaasaga on andnud kirjalikud nõusolekud kinnipeetava sinna elama asumiseks koos elektroonilise järelevalvega. Vabanemise korral puudub küll kinnipeetaval garanteeritud töökoht, kuid maakohus leiab, et antud juhul on uue kuriteo riske võimalik vähendada lisakohustuse panemisega ja kohustada kinnipeetavat asuma tööle või võtma end Töötukassas töötuna arvele. 3 Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et vabanemise korral asub kinnipeetav elama endisesse elukohta, kus käesoleval ajal elavad kinnipeetava ema ja vend ning ema abikaasa. seega on kinnipeetaval vabanemise korral olemas ka toetav sotsiaalne lähivõrgustik. Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jaanika Kõrgmaa kirjalikust seisukohast nähtub, et antud kinnipeetava puhul on karistuse eesmärgid täidetud. Maakohus nõustub selle seisukohaga. Viru Vangla iseloomustusest ja kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et põhiliseks riskifaktoriks antud kinnipeetava puhul on alkoholi kuritarvitamine. Samas nähtub Viru Vangla iseloomustusest ka asjaolu, et kinnipeetav on oma probleemiga vanglas tegelenud – läbinud sotsiaalprogrammi xxx. Maakohus leiab, et lisakohustuse panemisega kinnipeetavale vabanemise korral on võimalik sotsiaalprogrammis omandatud teadmisi kinnistada. Samuti on kriminaalhoolduse ajal võimalik kinnipeetavat jälgida ja vajadusel suunata. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada elektroonilise järelevalve kohaldamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Kinnipeetaval on võimalus näidata, et ta suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt. Maakohus leiab, et käesoleval juhul on vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Elektroonilise järelevalve tähtaja määramisel võtab kohus arvesse kuriteo raskust, kinnipeetava isikut, Viru Vangla iseloomustust, kriminaalhooldusametniku arvamust, Viru Ringkonnaprokuratuuri seisukohta, mõistetud karistuse ja kanda jäänud karistuse tähtaega. Maakohus peab otstarbekaks kohaldada kinnipeetavale sellise pikkusega elektroonilise järelevalve tähtaeg, mis on lähemal maksimaalsele ajale ja määrab elektroonilise järelevalve pikkuseks 8 kuud. Vastavalt KarS §75 -1 lg.4 hakkab elektroonilise järelevalve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vastavalt KarS §76 lg.4 tuleb kinnipeetavale karistusaja lõpuni, s.o. kuni 16.07.2014. määrata katseaeg kuni tegeliku Vastavalt KarS §78 p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Katseajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile selles sättes nimetatud kontrollnõuete täitmise kohustusega. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks katseajaks KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise kinnipeetavale. 4 Keeld tarvitada alkoholi ja narkootikume on vajalik seetõttu, et nii Viru Vangla iseloomustuse kui kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on antud kinnipeetava puhul uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks alkoholi tarvitamine. Tööle asumine või töötuna enda registreerimine Töötukassas tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse regulaarse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Keeld viibida paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikume ning keeld suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega vähendab samuti uute kuritegude toimepanemise riske. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava riskidega. Samas jäta maakohus sotsiaalabiprogrammide suunitluse ja sisu kriminaalhooldusametniku otsustada. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.