4-18-885/5

4-18-885 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2018, Tallinn Väärteoasja number 4-18-885 (2316,18,000263) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja E.N, Ik: XXX ; elukoht: xxx Liisa Merekivi, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond RESOLUTSIOON 1
2. E.N süüdi tunnistada NPALS § 15 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 6 (kuus) päeva.
3. M õistetud ja ositi kandmisele kuuluv arest 6 (kuus) päeva tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinnas. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 18.10.
4. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning ära kandmata aresti kandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 18.09.
5. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 1 17.01.2018 koostatud väärteoprotokollist nr AB1541420 nähtuvalt peeti 17.01.2018 kell 20:30 xxx ruumides kinni E.N , kelle organismis tuvastati fentanüüli sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistab end süüdi. Varasemate väärtegude eest määratud rahatrahvid on tasumata. Kohtu poolt mõistetud vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga, on tehtud. Otsib tööd, töötas juhutöödel. Ei ole vastu aresti kandmisele, sooviks karistuse ära kandmiseks tähtaega. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et E.N on väärteo toime pannud, isik on süütegu tunnistanud. Teda on varem korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude eest arestiga, rahatrahvid on jäetud tasumata. Seetõttu taotleb karistamist 6 päevase arestiga. Ei ole vastu kui karistuse kandmiseks antakse kuu aja pikkune tähtaeg. Kohus, kuulanud menetlusaluse isiku selgitusi, kontrollinud indikaatorvahendi kasutamise protokolli, asub seisukohale, et menetlus aluse isiku poolt NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Kasutatud indikaatorvahendiga Drug Control Urine Cup 008LC1012-17106 saadi positiivne näit fentanüülile. Menetlusalune isik on ka ise tunnistanud narkootilise aine, s.o fentanüüli tarvitamist. Eelmärgitud tõendikogum viitab üheselt sellele, et menetlusalune isik on tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet. Fentanüül kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 II nimekirja ja fentanüülid (fentanüüli derivaadid) VI nimekirja. Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti ettekirjutust eelmärgitud aine, s.o fentanüüli kasutamiseks. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine fentanüüli tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Arvestades süüteo asjaolusid , menetlusaluse isiku süü tunnistamist ja tema karistusandmeid, millest nähtuvad tema varasemad karistused samalaadsete väärtegude toimepanemise eest, leiab kohus, et süütegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja sellise aine käitlemine, sh tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu tuleb menetlusaluse isiku käitumine kvalifitseerida NPALS § -s 151 lg 1 ettenähtud väärteona. Karistus Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt karistatud samalaadse te väärtegude toimepanemise eest arestiga. Seejuures on teda korduvalt karistatud teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, mis on jäetud tasumata. Lisaks sellele on teda korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, mis viitab menetlusalusel isikul piisavate legaalsete rahaliste vahendite puudumisele. Menetlusaluse isiku selgitustest tulenevalt ei tööta ta ka käesoleval ajal, s.t, et tal puudub ka käesoleval ajal püsiv sissetulek. Seega puuduvad menetlusalusel isikul rahalised vahendid, millest rahatrahvi maksta, mistõttu ei oleks rahatrahv karistusena täidetav ning seetõttu on rahatrahvi kohaldamine välistatud. Arvestades menetlusaluse isiku karistusandmeid asub kohus seisukohale, et kui juba 2 eelnevalt määratud arestid ja nendele järgnevalt rahatrahvid ei ole soovitud mõju avaldanud ega menetlusalust isiku t õiguskuulekusele sundinud ja m enetlusalune isik jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist, siis tuleb kohaldada taas aresti. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises ning viimane kord on menetlusalust isikut arestiga karistatud samalaadse väärteo eest mitu aastat tagasi, siis leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib aresti määrata oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra . Kuivõrd menetlusalune isik taotles karistuse kandmiseks tähtaja andmist ning kohtule ei ole esitatud andmeid menetlusaluse isiku poolt uute süütegude toimepanemise kohta, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib anda kuu aja pikkuse tähtaja karistuse kandmiseks. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3