← Eesti

1-15-10231/4

Obsah (5)§ 424§ 74§ 78§ 50§ 75

Kriminaalasi nr 1-15-10231 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. detsember 2015. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-10231 (15249000402) Kohtun

kokkuleppemenetluses Prokurör Abiprokurör Liane Peets Süüdistatav T.L Isikukood XXX , elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxEesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, keskeriharidus, töökoht: AS Valmeco; Kriminaalkorras karistamata; Väärteokorras kehtivad karistused puuduvad. Tõkend: puudub Kaitsja Advokaat Marko Paabumets § 424 järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada T.L

§ 424

järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 74

lg 1,3 alusel määrata, et T.L-ile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui T.L ei pane 10-( kümne) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ -s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata T.L elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla.

§ 78

p 1 alusel lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 03.12.2015. a.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta T.L-ilt ära sõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks.

Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 180 lg 1 alusel T.L-ilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot 50 senti ja riigi õigusabi kulu 156 (ükssada viiskümmend kuus) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et T.L on õigus menetluskulud kogusummas 448 (nelisada nelikümm end kaheksa) eurot 50 senti tasuda 1 (üks) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. T.L on kohustatud maksma igakuiselt 20 . kuupäevaks vähemalt 38 (kolmkümmend kaheksa)eurot kuni kogusumma tasumiseni (viimane osamakse 30,50 eurot). Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99915700087652 . Selgitusse tuleb märkida „1-15-10231, menetluskulud, T.L“. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes 2 kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu T.L-ile on esitatud süüdistus

§ 424järgi selles, et tema 28.11.2015.

a kella 11.01 paiku Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Jõgeva-Mustvee maantee 2. kilomeetril juhtis sõiduautot Volkswagen Bora registreerimismärgiga xxxxxxxxxlles joobeseisundis, kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 1,09 mg/l kohta, millega rikkus l iiklusseaduse § 69 lg1 nõuet, s.o juht ei tohi olla joobeseisundis ja l iiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 nõuet, s.o alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuhti, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

§ 424

järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui T.L 10 kuulisel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata T.L Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esinduse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

§ 50lg 1 p 1 alusel T.L-ilt võtta ära sõiduki juhtimise õigus 4 kuuks.

II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista T.L süüdi

§ 424järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 132 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 24 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 156 eurot. Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates

  1. jaanuarist
  2. a 390 eurot). Seega on menetluskulud kokku 741 eurot. 3 Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kohus leiab, et väljamõistetavat sundraha tuleb vähendada ½ võrra. Siinjuures lähtub kohus 2565 lg-st 2, mille kohaselt vähendab kohus kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust tehes sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus arutas kriminaalasja kiirmenetluses, mistõttu tuleb sundraha vähendada. Seega on väljamõistetavaid menetluskulusid kokku 448,50 eurot. Kaitsja ja T.L esitas id taotluse määrata menetluskulude tasumine ositi 1 aasta jooksul. Prokurör ei vaielnud taotlustele vastu. Kohus leiab, et taotlus menetluskulude tasumise määramiseks osade kaupa 1 aasta jooksul on põhjendatud ja vajalik. Siinkohal arvestab kohus, et T.L töötab AS-is Valmeko pingitöölisena ja omab seega regulaarset sissetulekut. Sissetuleku suurus erineb, on igakuiselt ligikaudu 620 eurot. T.L on ülalpeetav (alaealine laps). Lisaks ülalpidamiskohustusele tuleb T.L tasuda igakuiselt laenumakseid ja kindlustust korteri eest (100 eurot kuus). Võttes arvesse menetluskulude kogusummat ja T.L sissetulekuid ning kohustusi, on ilmne, et T.L ei ole suuteline menetluskulusid tasuma ühe korraga. Selleks, et võimaldada T.L tasuda menetluskulud vabatahtlikult, tuleb määrata need tasumisele 1 aasta jooksul osade kaupa. Raina Pärn Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.