KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus Kriminaalasja number 1-18-3142 (14221000059) Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungisekretär Ingrid Koddo Kohtuasi Xxx Xxx süüdistuses Kar

§ 210

lg 2 järgi üldmenetluse korras Prokurör Süüdistatav Kaitsja Kohtuistungi aeg RESOLUTSIOON 10. mai 2018 Jõhvi kohtumajas Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Sigrid Nurm XXX XXX, isikukood xxx, elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel eesti keel, töökoht xxx, varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend – puudub. Arvo Suuban 10.05.2018 Juhindudes KrMS § 202 ja § 385 p 10 kohus MÄÄRAS : Kriminaalmenetlus Xxx Xxx süüdistuses KarS §

§ 210lg 2 järgi lõpetada Kr

MS § 202 alusel, avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada Xxx Xxx´t tasuma kindla summa riigituludesse – 500 eurot 6 kuu jooksul alates kohtumääruse kuulutamisest. Kindel summa 500 eurot tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr EE571010220229377229 SWEDBANK EE062200221059223099 LUMINOR BANK EE221700017003510302 DANSKE BANK EE513300333522160001 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918900000627 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud/kindel summa. Kui Xxx Xxx ei täida talle pandud kohustust tähtaegselt, uuendatakse kriminaalmenetlus kohtumäärusega. Kohtumäärus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED Xxx Xxxt süüdistatakse selles, et tema olles alates 12.12.2011 xxx OÜ (rk xxx) ainuke juhatuse liige osutas kaasabi Xxx OÜ-le (alates 16.07.2014 xxx OÜ, edaspidi Xxx OÜ, aadress xxx, Ida-Viru maakond), kes esitas Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi - KIK) väljamaksetaotlustes valeandmeid akteeritud töödest, mida tegelikult ei olnud tehtud xxx (xxx) ja xxx (xxx) katlamajade rekonstrueerimisel eesmärgiga näidata mainitud katlamajade rekonstrueerimise hinda tegelikkusest kõrgemana ning saada sellisel viisil rohkem soodustust, jättes tegemata kulutused nõutavaks omafinantseeringuks. KIKi ja Xxx OÜ vahel sõlmiti 29.11.

1. a rahastamise leping nr 3-10/415-8 projekti „Xxx katlamaja ümberehitus biokütusele“ rahastamiseks ja 29.11.
2. a rahastamise leping nr 3-10/2123-6 projekti „Xxx katlamaja ja kaugküttevõrkude rekonstrueerimine“, eesmärgiga saada KIKilt projektide finantseerimisel toetust kuni 50% projektide abikõlblikest kuludest. Xxx katlamaja puhul moodustasid abikõlbulikud kulud 863 700 eurot ja Xxx katlamaja puhul 1 195 429,04 eurot. Mõlema projekti puhul koostas Xxx OÜ KIKiga lepingud, mille punktide 2.2 kohaselt peavad projekti kuludokumendid üheselt ja vastavalt raamatupidamise seadusele tõendama kulude toimumist ja toetuse saaja aktsepteerimist, samade lepingute punkti 4.20 kohaselt peab toetuse saaja vältima huvide konflikti st olukorda, kus tema tehingupartnerit (töövõtja/tarnija vms) võib pidada mingil põhjusel (sugulus ja hõimlus, seotus juriidiliste isikute kaudu vms) toetuse saajaga seotuks ning lepingute punkti 4.21 kohaselt peab toetuse saaja järgima riigihangete seaduse (RHS) §-s 3 sätestatud hanke korraldamise üldpõhimõtteid ehk kasutama toetust säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama projekti eesmärgi mõistliku hinnaga, tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse, kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. Rikkudes ülalnimetatud rahastamise lepingute sätted, Xxx Xxxi korraldusel ning Xxx OÜ volitatud esindaja Xxx Xxx kaasaaitamisel leiti nimetatud projektide koostööpartneriks AS Xxx, mille juhatuse liige Xxx Xxx andis nõusoleku kasutada enda äriühingut AS Xxxit variisikuna peatöövõtja rollis Xxx ja Xxx katlamajade ümberehitusel. AS Xxxi variisikuna kasutamiseks koostas Xxx Xxx Xxx Xxx kaasaaitamisel fiktiivsed pakkumised katlamajade projekteerimiseks ja rekonstrueerimiseks. Antud pakkumised esitas Xxx Xxx Xxx OÜ-le ning hankekomisjon koosseisus Xxx Xxx, Xxx Xxx ja Xxx Xxx tunnistasid mõlemal korral AS Xxxi poolt esitatud pakkumised edukaks. Seejärel korraldas Xxx Xxx katlamajade endiste hoonete ja seadmete lammutamise ja demontaaži enda äriühingu xxx OÜ tööjõu ja tehnikaga, mis oli märksa soodsam, kui vastava teenuse ostmine vabaturult. Selleks, et varjata xxx OÜ tegevust katlamajade lammutusel ning näidata lammutustööde ning seadmete demontaaži tööde hinda tegelikkusest kõrgemana, andis Xxx Xxx tema kontrolli all olevale peatöövõtjale AS Xxxile korralduse näilike lepingute sõlmimiseks samuti Xxx Xxxi mõju all oleva osaühinguga xxx (juhatuse liige Xxx Xxx). Lisaks korraldas N. Xxx majandusliku sisuta arvete esitamise AS Xxx järgnevate firmade kaudu: 2 Xxx katlamaja kohta esitas xxx OÜ juhatuse liige Xxx Xxx alljärgnevad majandusliku sisuta arved: -30.07.
3. aastal arve nr 130706 summas 4 640,95 eurot (ilma käibemaksuta), arve selgituse oli märgitud – „Olmehoone remonttööd. Objekt: Xxx katlamaja“ “, mille alusel 09.08.
4. aastal tegi AS Xxx pangaülekande xxx OÜ kontole. Kaerpere katlamaja kohta esitas xxx OÜ juhatuse liige Xxx Xxx alljärgnevad majandusliku sisuta arved: -30.07.
5. aastal arve nr 130706 summas 7 225 eurot (ilma käibemaksuta), arve selgitusse oli märgitud – „Olmehoone remonttööd. Objekt: Xxx katlamaja“, mille alusel 09.08.
6. a tegi AS Xxx pangaülekande xxx OÜ kontole. Tegelikkuses xx OÜ ühtegi tööd Xxx ja Xxx katlamajade ehitamisel ei teostanud ning ettevõttel puudus võimekus nimetatud tööde tegemiseks, seega oli tegemist näilike arvetega ja xxx.Xxx pidi möönma, et tema tegevus näilike arvete väljastamisel võib kaasa aidata kuriteo toimepanemisele. Ülal märgitud näilistee lepingute ja nende alusel tehtud väljamaksete abil tekitas Xxx OÜ xxx OÜ juhatuse liikme Xxx Xxx kaasabil Xxx ja Xxx katlamajade rekonstrueerimisel majandusliku sisuta rahade liikumise Xxx katlamaja puhul vähemalt 4 640,95 euro (ilma käibemaksuta) ja Xxx katlamaja puhul vähemalt 7 225,00 euro (ilma käibemaksuta) selleks, et näidata nimetatud käivet KIK-le esitatud väljamaksetaotlustes nõutud omafinantseeringuna, eesmärgiga saada aluseta rahalist abi kuni 50% ulatuses nimetatud summa käibest. Taotletud eesmärgi saavutamiseks esitas Xxx Xxx Xxx OÜ nimel ja Xxx Xxxi korraldusel KIK-i ametnikele väljamaksetaotlused, mille aluseks olid valeandmeid sisaldavad tööde (projekteerimistööd, lammutusja ehitustööd) teostamise vaheaktid ning kuludokumentidele lisati AS Xxxi poolt väljastatud arved. Tegelikkuses vaheaktides nimetatud töid aktides näidatud kuupäevadel ja aktides toodud isikute poolt nimetatud summade ulatuses ei teostatud ning seega ei esinenud alust väljamaksete tegemiseks. Xxx katlamaja puhul tegi KIK väljamakseid 339 778 eurot ja Xxx katlamaja puhul 488 094 euro suuruses summas. Kuna väljamaksete tegemiseks puudus Xxx OÜ ja KIKi vahel sõlmitud rahastamise lepingutest tulenev alus ja Xxx OÜ esitas N. Xxxni juhendamisel KIKile teadvalt valeandmeid tööde maksumuse osas eesmärgiga luua KIK-is pettekujutus väljamaksete suuruse osas, on väljamaksete saaja Xxx OÜ saanud Xxx katlamaja ja Xxx katlamaja puhul alusetult toetust, mis soodustas tema majandustegevust. Seega Xxx Xxx xxx OÜ juhatuse liikmena osutas tahtlikult füüsilist ja vaimset kaasabi OÜ-le Xxx pettuse teel riigieelarvelistest vahenditest väljamaksete saamiseks eesmärgiga soodustada majandustegevust, pani toime KarS §

§ 210lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Viru Maakohtu 10.05.2018 kohtuistungil esitas prokurör taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata, tema teosüüd saab hinnata väikeseks. Tegemist on kaasaaitajaga kahes episoodis, kes on kohtumenetluses andnud ütluseid. Tema teod ei tekitanud suurt kahju. Avalik menetlushuvi nende osas ei ole suur. 3 KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Taoliste tingimuste esinemise korral võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Tuleb arvestada veel ka asjaoluga, et kriminaalmenetluse lõpetamist ei saa kohaldada, kui menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventatiivsetest vajadustest. Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida juhul, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Xxx Xxx on varem kriminaalkorras karistamata. Võrreldes käesoleva asja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine Xxx Xxx osas antud juhul KrMS § 202 kohaldamist välistavat eripreventatiivset vajadust. Muuhulgas võib välja tuua järgmist: käesolevas kriminaalasjas süüdistatavale etteheidetav tegevus leidis aset 5 aastat tagasi, süüdistatav on nõus tasuma kindla summa riigituludesse. Tegemist on II astme kuriteoga. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et Xxx Xxx suhtes pole ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata tarvilik kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine. Seega võib väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks Xxx Xxx suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib nende osas menetluse lõpetada. Xxx Xxx nõustub kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti nõustub Xxx Xxx KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel tasuma kindla summa 500 eurot 6 kuu jooksul. Tõkendit tema suhtes menetluse käigus ei kohaldatud. KrMS § 202 lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 järgi, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Kõnealuse kriminaalmenetluse esemeks on II astme kuritegu, mille eest KarS § 210 lg 2 näeb ette karistusena kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Xxx Xxx on varem kriminaalkorras karistamata, tema süüd kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kuna tema süü pole antud kriminaalasjas suur, puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks Viru Maakohtus avalik menetlushuvi. 4 Xxx Xxx on andnud nõusoleku tasuda 6 kuu jooksul kindla summa riigituludesse - 500 eurot. Menetluse jätkamine ei ole vajalik eripreventiivsest kaalutlusest, kuna Xxx Xxx mõjutamine uutest kuritegudest hoiduma kriminaalmenetluse jätkamise ja nende süüdimõistmisega ei ole otstarbekas ning teda on võimalik mõjutada ka kohustuse panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel. Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks Xxx Xxx suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tegemist on teise astme kuriteoga. süüdistatav on võtnud endale kohustuseks tasuda kindla summa riigituludesse 6 kuu jooksul alates määruse kuulutamisest. Süüdistataval on kindel elu ja töökoht, mille tõttu on ta võimeline oma kohustust õigeaegselt täitma. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et antud juhul on süüdistatava poolt toime pandud süüteo näol tegemist kuriteoga, mille puhul puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Kohus leiab, et süüdistatavat võib mõjutada mittekaristuslikke meetmeid kohaldades, milleks on menetluse lõpetamine ja kohustuse määramine. KOHTU MEETEMED Kohus leiab, et kriminaalmenetlus Xxx Xxx süüdistuses KarS §

§ 210lg 2 järgi tuleb lõpetada Kr

MS § 202 lg 1 alusel avaliku huvi puudumise tõttu. Määrata Xxx Xxx ´le kohustuseks tasuda kindla summana riigituludesse 500 eurot 6 kuu jooksul alates määruse kuulutamisest. Kohtunik Larissa Prokopenko 5