1 Kriminaalkohtumenetluse I astme kohtuotsus 1-17-11719 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2018.a., Kuressaare Kohtumajas Kriminaalasja number

§ 121

lg1 järgi Kohtuistungi toimumise aeg Avalikul kohtuistungil üldmenetluses 15.-16.03.2018.a.; 23.04.2018.a. Prokurör Ringkonnaprokuör Rainer Amur Süüdistatav V.S, ik.XXX, Kaitsja Kokkuleppel jurist Ants Kuningas (tl.12-14) RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada V.S kuriteos

§ 121lg1 järgi ja mõista karistuseks vangistus kolm

§ 73alusel jätta V.S ’le mõistetud vangistuslik karistus kohaldamata tingimisi katseajaga üks

§-i 73 lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti. 2 Kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KrMS § 75 lg 2 punktis 9 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras.

1. V.S suhtes tõkendit ei ole kohaldatud.
2. Välja mõista V.S’lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: -sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot. Väljamõistetud menetluskulu tuleb V.S tasuda igakuiste osamaksetena 12 (kaheteist) kuu jooksul, igakuise makse suurus 40 (nelikümmend) eurot. Igakuine makse tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks, esimene menetluskulude osamakse teostada hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu 30-ks kuupäevaks. V.S peab tasuma riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE40123700123702872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber „99918700022232“. Selgituseks märkida: sundraha, V.S , kr asi 1-17-
3. Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub temalt väljamõistetud menetluskulu ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras. Kui menetluskulu või rahaline karistus ei ole tasutud seadusega ettenähtud tähtajal või kohtuotsusega määratud tähtajal saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.
4. KrMS § 180 lg3 alusel vabastada V.S riigituludesse. osaliselt sundraha tasumisest
5. CD plaat helisalvestisega asub kriminaalasja juures ümbrikus – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kui kohtumenetluse pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest, koostab kohus kohtuotsuse tervikuna viieteistkümne päeva jooksul arvates apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisest. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse 3 pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare Kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus tervikuna on menetlusosalistele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on tervikkohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav Kuressaare kohtumaja kantseleist alates
6. maist 2018.a. Pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist võib sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia. Kohus saadab kohtulahendi koopia kohtumenetluse poolele, kes ei võtnud osa selle kuulutamisest. Apellatsioon jäetakse läbivaatamata apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik Märkus: 14.
7. 2018.a. kohtumääruse alusel on pikendatud tervikkohtuotsuse kättesaamise tähtaega 17.07.2018.a. V.S süüdistus 15.03.2018.a. toimunud kohtuistungil prokuröri poolt muudetud süüdistuse kohaselt süüdistatakse V.S’ d selles, et tema viibides 06.11.2016 kell 15.44 ajal Saare maakonnas Kuressaare linnas X asuva maja läheduses ja nähes majale lähenevat majanaabrit F Fi’t, läks F Fi juurde ning pihustas tahtlikult F Fi’le näkku teadmata koostisega ainet, millega tekitas F Fi’le valu ja tervisekahjustusi – F Fi tundis näos põletustunnet ning valu. Samuti kaotas F Fi ajutiselt nägemise paremas silmas, mis taastus arstide sekkumise tagajärjel. V.S selline tegevus, mis seines teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, on kvalifitseeritud kuriteona

§ 121lg 1 järgi.

Menetlusosaliste seisukohad kohtus Prokurör peab kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega V.S süüdistuse

§ 121

lg1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises tõendatuks ja tema tegevuse

§ 121lg1 järgi õigesti kvalifitseerituks.

V.S poolt toimepandud tegu on õigusvastane, ta on teo toimepanemises süüdi, süüd välistavad asjaolud puuduvad. V.S karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. V.S poolt on toimepandud tahtlik II astme isikuvastane kuritegu. V.S ei oma kehivaid kriminaal- ja väärteokaristust. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada sellega, et V.S ei käi tööl, rahaliseks sissetulekuks on ainult pension summas XXX eurot mille tõttu ei ole põhjendatud temale mõista karistuseks rahalist karistust. Prokurör taotleb V.S süüdi tunnistamisel kuriteos

§ 121

lg1 järgi mõista temale karistuseks vangistus 6 kuud, mis on sanktsiooni keskmises määras mõistetav karistus.

§ 73

lg1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui V.S ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu. V.S kinnitas kohtuistungil, et süüdistuse sisu on temale arusaadav, kuid ennast kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnista. Tema väidete kohaselt pole üldse sellist asja toimunud. 4 Kasutades süüdistatavale antud õigust, keeldus V.S kohtuistungil temale süüks arvatud kuriteo kohta ütluseid andmast. Süüdistatava V.S kaitsja on veendumusel, et V.S ei ole temale etteheidetavat kuritegu toimepannud. Kaitsja vaidlustab kõik prokuröri esitatud väited ja seisukohad ning osundab, et ka prokuröri poolt esitatud ja kohtus uuritud tõendid ei riimu omavahel ja ei toeta süüdistuse väiteid. V.S-ile etteheidetava teoga seoses ei ole tekitatud kahju. Kriminaalasjas ei ole esitatud tsiviilhagi. Süüdistus on täies ulatuses tõendamata ja kuriteo koosseis puudub, puudub nii objektiivne kui subjektiivne koosseis. V.S tuleb õigeks mõista ja kõik menetluskulud, sh. süüdistatava lepingulise kaitsja kulud jätta riigi kanda. Kannatanu F Fi leidis nagu prokurör, et V.S tuleb süüdi tunnistada kuriteos

§ 121lg1 järgi ja mõista ka vastavalt karistus. Materiaalse kahju nõuet süüdistatava vastu ei ole. Kohtu seisukoht Kr

MS § 3051 lg2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes kohtulikul uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Kohus olles uurinud kriminaalasjas kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, kõrvutades neid ning hinnanud oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et V.S süü

§ 121

lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist, kuritegu on õigesti kvalifitseeritud, V.S süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuna V.S on vaidlustanud prokuröri poolt esitatud kõigi tõendite lubatavuse siis annab kohus esmalt hinnangu riikliku süüdistaja poolt esitatud ja kohtus uuritud tõendite lubatavusele: Süüdistatava kaitsja väitel ei ole V.S süüdistus leidnud tõendamist ühegi lubatava tõendiga. Samas ei ole kaitsja veenvalt põhjendanud, miks ta ei loe ühte või teist tõendit lubatavaks. Kaitsja on ise kaitseaktis ja kohtuistungil peetud kaitsekõnes tuginenud oma vastuväidetes järgmistele süüdistusaktis nimetatud ning kohtus uuritud tõenditele: - 06.11.2016.a. häirekeskuse helisalvestisele koos asitõendi vaatlusprotokolliga, - kannatanu F Fi tervisekaardi andmetele nr XXXXXXXXXXX. KrMS § 63 lg1 alusel on tõendite liikideks: kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus kohtuistungil ekspertiisiakti selgitamiseks, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti muu dokument ning foto või muu teabetalletus. Kaitsja vaidlustades kõik tõendid ei ole esitanud selgeid argumente miks ei saa lugeda asjas tõenditena kohtuistungil uuritud ning kannatanu ja tunnistajate ristküsitlusel saadud ütluseid lubatud tõenditeks. Kohus on seisukohal, et kohtuistungil esitatud ja uuritud tõendid vastavad KrMS § 63 sätestatud nõuetele ja KrMS § 63 lg1 ja 2861 alusel on kohus need tõendid lugenud lubatud tõenditeks. Suurem vaidlus oli kohtuistungil prokuröri poolt kohtule tõendina esitatud kannatanu F Fi poolt Häirekeskusele tehtud kõnesalvestise lubatavuse üle ning sideettevõttelt saadud andmete protokolli lubatavuse üle. Kohus nõustub siin prokuröri seiskohaga, mille kohaselt Häirekeskuse helisalvestise protokolli saab käsitleda nii asitõendina kui muu teabetalletusena. Prokurör on käsitlenud seda asitõendina ning esitanud kohtule selle asitõendi vaatlusena. Samuti esitas prokurör kohtule sideettevõtjalt saadud andmete protokolli, mis on käsitletav uurimistoimingu protokollina. Lisaks esitas prokurör kohtule Kuresaare Haigla SA-lt saadud tervisekaardi ja politseiandmebaasi MIS väljatrükid, mis on käsitletavad muude dokumentidena. Seega on prokurör kohtule esitatud KrMS § 63 lg 1 kohased tõendid, kohus loeb need tõendid lubatavateks ja usaldusväärseiks. Kaitsja täiendavaid tõendite vastuvõtmist ei ole taotlenud. 5 V.S süü

§ 121

lg1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises on kohtulikul uurimisel leidnud tõendamist: - Kannatanu F Fi ütlustega selles, et tunneb V.S , kuna elavad ühes majas, so. naabrid X Kuressaares asuvas majas. Tema ja ka teiste majas elavate naabrite omavaheline suhe V.S-iga ei ole kõige parem, kuna V.S on naabrite suhtes väga kiuslik. F F i ütluste kohaselt oli ta V.S süüdistuses märgitud ajal, 06.11.2016.a., peale tööd poest läbi käinud ning paar õlut joonud ja jalutas kodu poole X XXXXX. Ta rääkis teel olles mobiiltelefoniga. Jõudes juba X maja lähedusse s.o. maja hoovi, kus oli majani viiv tee, tuli talle vastu naaber V.S, kes talle midagi ütles, kuid kuna F Fi rääkis telefoniga, siis ei saanud ta aru, mida V.S oli talle öelnud. Ta lõpetas kõne ning vaatas V.S poole, kui V.S võttis midagi rohkem ütlemata taskust mingi eseme ja temale ootamatult lasi sellest talle näkku, sealhulgas silmadesse, mingit ainet, vedelikku või gaasi. Kannatanu ütles, et see aine, mille V.S talle näkku lasi, maitses halvasti, tekitas näkku s.h silmadesse kipitava valu ning silmanägemine kadus. Tal kadus hetkeks „pilt“ eest ning ta kukkus korraks pikali. Peale toibumist leidis ta maha kukkunud telefoni ja helistas hädaabi numbrile 112, et kutsuda kiirabi, mis tuli ja viis ta haiglasse. Haiglas vaatas arst ta üle ning seal pandi talle 2-3 tunni jooksul silmatilku, mis leevendasid valu. Kannatanu ise ei osanud öelda, mis ainega oli tegemist. Kannatanu jäi kohtus kindlalt oma ütluste juurde nii sündmuse toimumise aja, koha kui toimunu kirjeldamisel antud ütluste juurde. Kahjutasu nõuet süüdlase vastu ei ole, kuid soovib V.S kriminaalvastutusele võtmist; - F Fi ütluste tõepärasust kinnitavad asitõendi-Häirekeskuselt saadud kannatanu F Fi poolt häirekeskusele 06.11.2016.a. tehtud kõne helisalvestis CD plaadil ning kõnesalvestise protokoll (tl.11-27), F Fi tervisekaart-Haigusjuhu nr XXXX 2016 kohta (tl.28-29)31- ja sideettevõttelt menetleja taotlusel saadud kannatanu F Fi kõneeristuse andmed

1. novembrist 2016.a. (tl .31-33). Häirekeskusele 06.11.2016.a. tehtud kõne salvestiselt kuuldu- ja loetu kattub põhilises – ja olulises osas kannatanu F Fi ütlustega kohtuistungil; Tervisekaardilt nähtub, et F Fi toimetati kiirabiga haiglasse 06.11.2016 kell 16.03 s.o paarkümmend minutit peale toimunut. Selleks hetkeks tuvastas arst, et F Fil oli parem silm punetav, vasaku silma visus korras. Arst hinnangul esinesid F Fil on küll alkoholi tarvitamise tunnused, kuid ta oli oma käitumiselt ja enesekontrollilt korrektne. Haiglas hakati silma loputama NaCl lahusega ning peale 2 tunnist loputamist kaebused leevendusid ja nägemine paranes. Soovitatud esimesel võimalusel pöörduda silmaarstile. Põhidiagnoos, mille arst on pannud, on "silmavalu". Arstile on kannatanu F Fi seletanud silma vigastuste saamise kohta rääkinud järgmist: - „Oli just koju jõudmas kui naabrimees tuli tänaval vastu. See naabrimees visanud mingit keemiat silma – õnneks sai käe ette. Paremas silmas pärast seda kõrvetav valu. See mees olevat varemgi selliseid tükke teinud ja kellelegi hapet näkku pritsinud“; Sideettevõtjalt saadud andmete protokollilt nähtub, et F Fi rääkis mobiiltelefoniga (telefoninumber XXXXXXX, mida kannatanu nimetas ka ülekuulamisel) 06.11.2016 kell 15.41 - 15.44 ning sellele kõnele järgmine kõne oli koheselt numbrile 112 kell 15.
2. Seega nähtub ka kannatanu kõneeristusest, et koheselt 6 peale eelmise kõne lõppu helistas ta 112, mis vastab üheselt ka kannatanu ütlustele kohtuistungil; - Tunnistaja G G`e - kannatanu F Fi abikaasa, ütlustega kohtuistungil. G Ge ütluste kohaselt on naabritel s.h neil on pidevalt probleeme X aadressil, ehk samas majas, elava V.S-iga. Tunnistaja teab et V.S oli ka suvel 2016 pritsinud mingi ainega nende naabrit Ct. Peale abikaasaga juhtunut kodus rääkis kannatanu F Fi talle, kuidas V.S oli temale ootamatult midagi silma lasknud ning abi saamiseks helistas ta Häirekeskusele ja käis haiglas silmi puhastamas. Abikaasa F Fi silmad olid peale sündmust punased; - Tunnistaja C C`i ütlustega kohtuistungil, mille kohaselt on ka tema ise varem, suvel 2016, langenud sarnaselt F File V.S poolt teostatud mingi aine rünnaku ohvriks. V.S on ka temale 2016.a. suvel pritsinud mingit ainet näkku ja riietele. Tunnistaja ütluste kohaselt on V.S maja naabritega erinevaid probleeme. Peale F Figa toimunut 2016 aasta novembris rääkis kannatanu F Fi ise temale, kuidas süüdistatav V.S oli F File midagi ootamatult näkku pritsinud ajal kui ta tuli töölt ja rääkis telefoniga. F Fi oli abi saamiseks helistanud Hädaabinumbrile ja kiirabi oli ta viinud haiglasse. Tunnistaja teab sündmusest sellepärast, et kiirabi käis nende maja juures ja F Fi is e rääkis juhtunust. Tunnistaja C. Ci ütlused kinnitavad kannatanu ütluste usaldusväärsust kuna on põhiosas kattuvad kannatanu F Fi ütlustega ja kooskõlas teiste uuritud tõenditega; - Süüdistatav V.S on kasutanud temale seadusega antud õigust-keelduda ütluste andmisest. Ta on väitnud ainult, et midagi kannatanu poolt kirjeldatut ei ole toimunud ning süüdi ta ennast ei tunnista. Seega puudub kohtul võimalus hinnata süüdistatava poolt antud ütluste tõepärasust või usaldusväärsust koosmõjus teiste kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega. Süüdistatav eitades kuriteo toimepanemist ja loobudes juhtunu kohta ütluste andmisest on jäänud passiivsele kaitsepositsioonile. Kaitsja väidet, et kaitsealust V.S ei olnud süüdistuse kirjeldatud kuriteo ajal sündmuskohal, ei saa kohus ilma süüdistatava enda ütluseid kuulamata lugeda tõendiks. Eeltoodud tõendite- nii otseste kui kaudsete tõendite – annalüüsi pinnalt on kohus jõudnud veendumusele, et kannatanu F Fi on andnud tõeseid ütluseid ja F Fi ütlused koosmõjus teiste kaudsete tõenditega annavad alust lugeda V.S-ile esitatud süüdistus e kannatanu F Fi tervise kahjustamises ja valu tekitanud muus kehalises väärkohtlemises, so. kuriteos

§ 121lg1 järgi tõendatuks.

Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütluste tõepärasuses juhtunu kohta, so. kuriteo sündmuse ja selle sündmuse tagajärgede kohta. Kannatanult, kes sattub ootamatult kuriteo ohvriks ei saa nõuda, et ta pärast juhtunut iga kord ja erinevate ajavahemike järgi annaks ütluseid nagu „grammafoniplaadilt“. Kohus nõustub ka prokuröri süüdistuskõnes viidatud asjaoluga, et süüdistatava kaitsja ei seadnud ristküsitluse käigus kordagi kannatanu ütlusi kahtluse alla s.t diametraalseid vastuolusid kohtueelses menetluses antud ütlustega ei olnud (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-25-15- Kohus ei pea uuritud tõendite analüüsi põhjal asjakohasteks kaitsja viiteid sellele, et kogu sündmuse esitamine on kannatanu F Fi poolne lavastus eesmärgil kahjustada V.S.

§ 121

lg1 järgi kvalifitseeritaval kuriteokoosseisul on kaks alternatiivset objektiivse koosseisu alust: kas tervise kahjustamine või valu tekitamine. Selleks, et rääkida kuriteokoosseisust, peab vähemalt üks nendest olema tuvastatud. 7 Riigikohus on otsuses nr 1-16-10326 asunud seisukohale, et Seega tuleb antud juhul hinnata, kas V.S tegevus tekitas kannatanule vähemalt valuaistingut ning kas see on ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast hinnatav tüüpilise tagajärjena. Kohtus uuritud tõenditest- kannatanu ütlustest, Häirekeskusele tehtud kõne salvestisest ja kannatanu tervisekaardist nähtub, et V.S rünnaku tagajärjel esines kannatanul mitteainult silmade punetus, vaid ka silmavalu ja nägemise ajutine kadumine ning leevendus nägemisele saabus alles silma 2 tunnise füsioloogilise lahusega loputamisel ja arsti soovitusel tuli kannatanul pöörduda võimalikult kiiresti silmaarsti poole. Sisuliselt pidi kannatanu F Fi 2 tundi haiglas valu käes olema enne kui see leevendus. Kehalise puutumatuse oluline kahjustamine on sätestatud

§ 121lg 2 p 1 kuriteokoosseisus.

Antud juhtumi puhul on tegemist paari tunnisest kehalise puutumatuse kahjustamisest, mistõttu on põhjendatud teo kvalifitseerimine

§ 121lg 1 järgi.

Eeltoodu alusel kohus ei nõustu süüdistatava kaitsja väidetega, et kannatanu silmade punetust, mille päritolu ei ole teada ning mis täiskasvanud inimesele isegi valu ei tekita ja leeveneb üksnes silma loputamisel füsioloogilise lahusega ning ei vaja eraldi ravi, ei saa pidada objektiivsele kõrvalseisjale oluliseks tervisekahjustuseks. Tegemist on kaitsja enda isikliku subjektiivse hinnanguga asjaolude suhtes, mida ta erinevalt kannatanust konkreetses olukorras ei ole tajunud. Kannatanul esinenud valuaisting on tuvastatud nii kannatanu ütluste kui tervisekaardil fikseeritu alusel. Kohtuliku uurimisega on tuvastatud, et V.S pihustas F File näkku mingit teadmata ainet, mis tekitas F Fi'le valu ning võttis ajutiselt silmanägemise. Seega pidi olema tegemist ainega, mis oma sisalduselt oli valu tekitav, nägu ja silmi ärritav. See tähendab, et just V.S tegevuse tulemusel tundis F Fi reaalselt valu ning kadus ka silmanägemine (see on tuvastatav üheselt nii kõnesalvestuselt kui ka patsiendikaardilt- diagnoos oli silmavalu ja kokkuvõte ja soovitused koha peal on märgitud, et loputatud silma 2 h, nägemine paranenud). Kohus V.S tegevust hinnates, sh. kohtumenetluses saadud andmeid V.S agressiivse käitumise kohta oma naabrite suhtes ka varasemal perioodil, asub seisukohale, et V.S pidi teadma, et tema poolt pihustatav (pritsitav) aine on valu tekitav, sest vastasel juhul puuduks kannatanu poolt kirjeldatud viisil toimepandud pritsimisel mõte. Kohus nõustub prokuröriga, et kui hinnata antud tegevust objektiivse kõrvalseisja seisukohast, siis mingi aine näkku s.h silma, mis on õrn organ, pihustamine toob tagajärjena kaasa tüüpiliselt valuaistingu Antud juhul soovis V.S arvestades nende omavahelisi suhteid F File valu tekitada, mistõttu lasigi ta talle mingti ainet silma ja lahkus kiiresti pärast seda sündmuskohalt. Seega on tuvastatud nii V.S-ile süüks arvatud kuriteo objektiivne külg kui ka subjektiivne külg ning põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Karistuse mõistmine. Karistuse mõistmisel V.S-ile lähtub kohus

§ 56

sätestatust.

§ 56kohaselt on isiku karistamise aluseks isiku süü.

Kohus on tuvastanud V.S-ile süü

§ 121lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

V.S on süüvõimeline ja tema süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. V.S poolt on toimepandud tahtlik II astme isiku 8 isikuvastane vägivallaga seotud kuritegu.

§ 121

lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on kohtul võimalik mõista karistuseks rahaline karistus või vangistus kuni üks aasta. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. V.S ei ole kuritegu tunnistanud, ei ole kuritegu kahetsenud. Raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. V.S tööl ei käi, elab pensionist, mis on 360 eurot. Arvestades, et elamiseks on samuti raha vaja, siis kohus ei pea V.S-ile võimalikuks ega põhjendatuks mõista rahalist karistust. V.S ei oma kehtivaid väärteoega kriminaalkaristusi. Arvestades eespool välja toodud asjaolusid, mis mõjutavad V.S süü suurust ja täidab karistuse eesmärke V.S süüdi tunnistamisel

§ 121lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on põhjendatud mõista V.S-ile karistuseks kolm

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel tingimisi kohaldamata, kui V.S ei pane 1 (ühe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tsiviilhagi - puudub Asitõendid – Häirekeskusele tehtud CD plaat kõnesalvestisega on lisatud toimiku materjalide hulka, muid asitõendeid ei ole. Tõkendit – V.S suhtes ei ole tõkendit kohaldatud ja kohus ei pea põhjendatuks tõkendit otsusega ka kohaldada. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2018.a. 500,00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x500=750 EUR-i. KrMS 180 lg1 alusel kuulub süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse. Kohus KrMS § 180 lg3 alusel arvestades süüdistatava V.S varalist olukorda peab põhjendatuks vähendada väljamõistetavat sundraha 750-lt eurot 480,00 -le eurole ja määrab väljamõistetud sundraha tasumisele ositi 1 aasta jooksul. Muud menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik