lg1 järgi Kohtuistungi toimumise aeg Avalikul kohtuistungil üldmenetluses 15.-16.03.2018.a.; 23.04.2018.a. Prokurör Ringkonnaprokuör Rainer Amur Süüdistatav V.S, ik.XXX, Kaitsja Kokkuleppel jurist Ants Kuningas (tl.12-14) RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada V.S kuriteos
§-i 73 lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti. 2 Kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KrMS § 75 lg 2 punktis 9 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga
§-s 69 sätestatud korras.
Menetlusosaliste seisukohad kohtus Prokurör peab kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega V.S süüdistuse
lg1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises tõendatuks ja tema tegevuse
V.S poolt toimepandud tegu on õigusvastane, ta on teo toimepanemises süüdi, süüd välistavad asjaolud puuduvad. V.S karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. V.S poolt on toimepandud tahtlik II astme isikuvastane kuritegu. V.S ei oma kehivaid kriminaal- ja väärteokaristust. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada sellega, et V.S ei käi tööl, rahaliseks sissetulekuks on ainult pension summas XXX eurot mille tõttu ei ole põhjendatud temale mõista karistuseks rahalist karistust. Prokurör taotleb V.S süüdi tunnistamisel kuriteos
lg1 järgi mõista temale karistuseks vangistus 6 kuud, mis on sanktsiooni keskmises määras mõistetav karistus.
lg1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui V.S ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu. V.S kinnitas kohtuistungil, et süüdistuse sisu on temale arusaadav, kuid ennast kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnista. Tema väidete kohaselt pole üldse sellist asja toimunud. 4 Kasutades süüdistatavale antud õigust, keeldus V.S kohtuistungil temale süüks arvatud kuriteo kohta ütluseid andmast. Süüdistatava V.S kaitsja on veendumusel, et V.S ei ole temale etteheidetavat kuritegu toimepannud. Kaitsja vaidlustab kõik prokuröri esitatud väited ja seisukohad ning osundab, et ka prokuröri poolt esitatud ja kohtus uuritud tõendid ei riimu omavahel ja ei toeta süüdistuse väiteid. V.S-ile etteheidetava teoga seoses ei ole tekitatud kahju. Kriminaalasjas ei ole esitatud tsiviilhagi. Süüdistus on täies ulatuses tõendamata ja kuriteo koosseis puudub, puudub nii objektiivne kui subjektiivne koosseis. V.S tuleb õigeks mõista ja kõik menetluskulud, sh. süüdistatava lepingulise kaitsja kulud jätta riigi kanda. Kannatanu F Fi leidis nagu prokurör, et V.S tuleb süüdi tunnistada kuriteos
MS § 3051 lg2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes kohtulikul uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Kohus olles uurinud kriminaalasjas kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, kõrvutades neid ning hinnanud oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et V.S süü
lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist, kuritegu on õigesti kvalifitseeritud, V.S süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuna V.S on vaidlustanud prokuröri poolt esitatud kõigi tõendite lubatavuse siis annab kohus esmalt hinnangu riikliku süüdistaja poolt esitatud ja kohtus uuritud tõendite lubatavusele: Süüdistatava kaitsja väitel ei ole V.S süüdistus leidnud tõendamist ühegi lubatava tõendiga. Samas ei ole kaitsja veenvalt põhjendanud, miks ta ei loe ühte või teist tõendit lubatavaks. Kaitsja on ise kaitseaktis ja kohtuistungil peetud kaitsekõnes tuginenud oma vastuväidetes järgmistele süüdistusaktis nimetatud ning kohtus uuritud tõenditele: - 06.11.2016.a. häirekeskuse helisalvestisele koos asitõendi vaatlusprotokolliga, - kannatanu F Fi tervisekaardi andmetele nr XXXXXXXXXXX. KrMS § 63 lg1 alusel on tõendite liikideks: kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus kohtuistungil ekspertiisiakti selgitamiseks, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti muu dokument ning foto või muu teabetalletus. Kaitsja vaidlustades kõik tõendid ei ole esitanud selgeid argumente miks ei saa lugeda asjas tõenditena kohtuistungil uuritud ning kannatanu ja tunnistajate ristküsitlusel saadud ütluseid lubatud tõenditeks. Kohus on seisukohal, et kohtuistungil esitatud ja uuritud tõendid vastavad KrMS § 63 sätestatud nõuetele ja KrMS § 63 lg1 ja 2861 alusel on kohus need tõendid lugenud lubatud tõenditeks. Suurem vaidlus oli kohtuistungil prokuröri poolt kohtule tõendina esitatud kannatanu F Fi poolt Häirekeskusele tehtud kõnesalvestise lubatavuse üle ning sideettevõttelt saadud andmete protokolli lubatavuse üle. Kohus nõustub siin prokuröri seiskohaga, mille kohaselt Häirekeskuse helisalvestise protokolli saab käsitleda nii asitõendina kui muu teabetalletusena. Prokurör on käsitlenud seda asitõendina ning esitanud kohtule selle asitõendi vaatlusena. Samuti esitas prokurör kohtule sideettevõtjalt saadud andmete protokolli, mis on käsitletav uurimistoimingu protokollina. Lisaks esitas prokurör kohtule Kuresaare Haigla SA-lt saadud tervisekaardi ja politseiandmebaasi MIS väljatrükid, mis on käsitletavad muude dokumentidena. Seega on prokurör kohtule esitatud KrMS § 63 lg 1 kohased tõendid, kohus loeb need tõendid lubatavateks ja usaldusväärseiks. Kaitsja täiendavaid tõendite vastuvõtmist ei ole taotlenud. 5 V.S süü
lg1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises on kohtulikul uurimisel leidnud tõendamist: - Kannatanu F Fi ütlustega selles, et tunneb V.S , kuna elavad ühes majas, so. naabrid X Kuressaares asuvas majas. Tema ja ka teiste majas elavate naabrite omavaheline suhe V.S-iga ei ole kõige parem, kuna V.S on naabrite suhtes väga kiuslik. F F i ütluste kohaselt oli ta V.S süüdistuses märgitud ajal, 06.11.2016.a., peale tööd poest läbi käinud ning paar õlut joonud ja jalutas kodu poole X XXXXX. Ta rääkis teel olles mobiiltelefoniga. Jõudes juba X maja lähedusse s.o. maja hoovi, kus oli majani viiv tee, tuli talle vastu naaber V.S, kes talle midagi ütles, kuid kuna F Fi rääkis telefoniga, siis ei saanud ta aru, mida V.S oli talle öelnud. Ta lõpetas kõne ning vaatas V.S poole, kui V.S võttis midagi rohkem ütlemata taskust mingi eseme ja temale ootamatult lasi sellest talle näkku, sealhulgas silmadesse, mingit ainet, vedelikku või gaasi. Kannatanu ütles, et see aine, mille V.S talle näkku lasi, maitses halvasti, tekitas näkku s.h silmadesse kipitava valu ning silmanägemine kadus. Tal kadus hetkeks „pilt“ eest ning ta kukkus korraks pikali. Peale toibumist leidis ta maha kukkunud telefoni ja helistas hädaabi numbrile 112, et kutsuda kiirabi, mis tuli ja viis ta haiglasse. Haiglas vaatas arst ta üle ning seal pandi talle 2-3 tunni jooksul silmatilku, mis leevendasid valu. Kannatanu ise ei osanud öelda, mis ainega oli tegemist. Kannatanu jäi kohtus kindlalt oma ütluste juurde nii sündmuse toimumise aja, koha kui toimunu kirjeldamisel antud ütluste juurde. Kahjutasu nõuet süüdlase vastu ei ole, kuid soovib V.S kriminaalvastutusele võtmist; - F Fi ütluste tõepärasust kinnitavad asitõendi-Häirekeskuselt saadud kannatanu F Fi poolt häirekeskusele 06.11.2016.a. tehtud kõne helisalvestis CD plaadil ning kõnesalvestise protokoll (tl.11-27), F Fi tervisekaart-Haigusjuhu nr XXXX 2016 kohta (tl.28-29)31- ja sideettevõttelt menetleja taotlusel saadud kannatanu F Fi kõneeristuse andmed
Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütluste tõepärasuses juhtunu kohta, so. kuriteo sündmuse ja selle sündmuse tagajärgede kohta. Kannatanult, kes sattub ootamatult kuriteo ohvriks ei saa nõuda, et ta pärast juhtunut iga kord ja erinevate ajavahemike järgi annaks ütluseid nagu „grammafoniplaadilt“. Kohus nõustub ka prokuröri süüdistuskõnes viidatud asjaoluga, et süüdistatava kaitsja ei seadnud ristküsitluse käigus kordagi kannatanu ütlusi kahtluse alla s.t diametraalseid vastuolusid kohtueelses menetluses antud ütlustega ei olnud (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-25-15- Kohus ei pea uuritud tõendite analüüsi põhjal asjakohasteks kaitsja viiteid sellele, et kogu sündmuse esitamine on kannatanu F Fi poolne lavastus eesmärgil kahjustada V.S.
lg1 järgi kvalifitseeritaval kuriteokoosseisul on kaks alternatiivset objektiivse koosseisu alust: kas tervise kahjustamine või valu tekitamine. Selleks, et rääkida kuriteokoosseisust, peab vähemalt üks nendest olema tuvastatud. 7 Riigikohus on otsuses nr 1-16-10326 asunud seisukohale, et Seega tuleb antud juhul hinnata, kas V.S tegevus tekitas kannatanule vähemalt valuaistingut ning kas see on ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast hinnatav tüüpilise tagajärjena. Kohtus uuritud tõenditest- kannatanu ütlustest, Häirekeskusele tehtud kõne salvestisest ja kannatanu tervisekaardist nähtub, et V.S rünnaku tagajärjel esines kannatanul mitteainult silmade punetus, vaid ka silmavalu ja nägemise ajutine kadumine ning leevendus nägemisele saabus alles silma 2 tunnise füsioloogilise lahusega loputamisel ja arsti soovitusel tuli kannatanul pöörduda võimalikult kiiresti silmaarsti poole. Sisuliselt pidi kannatanu F Fi 2 tundi haiglas valu käes olema enne kui see leevendus. Kehalise puutumatuse oluline kahjustamine on sätestatud
Antud juhtumi puhul on tegemist paari tunnisest kehalise puutumatuse kahjustamisest, mistõttu on põhjendatud teo kvalifitseerimine
Eeltoodu alusel kohus ei nõustu süüdistatava kaitsja väidetega, et kannatanu silmade punetust, mille päritolu ei ole teada ning mis täiskasvanud inimesele isegi valu ei tekita ja leeveneb üksnes silma loputamisel füsioloogilise lahusega ning ei vaja eraldi ravi, ei saa pidada objektiivsele kõrvalseisjale oluliseks tervisekahjustuseks. Tegemist on kaitsja enda isikliku subjektiivse hinnanguga asjaolude suhtes, mida ta erinevalt kannatanust konkreetses olukorras ei ole tajunud. Kannatanul esinenud valuaisting on tuvastatud nii kannatanu ütluste kui tervisekaardil fikseeritu alusel. Kohtuliku uurimisega on tuvastatud, et V.S pihustas F File näkku mingit teadmata ainet, mis tekitas F Fi'le valu ning võttis ajutiselt silmanägemise. Seega pidi olema tegemist ainega, mis oma sisalduselt oli valu tekitav, nägu ja silmi ärritav. See tähendab, et just V.S tegevuse tulemusel tundis F Fi reaalselt valu ning kadus ka silmanägemine (see on tuvastatav üheselt nii kõnesalvestuselt kui ka patsiendikaardilt- diagnoos oli silmavalu ja kokkuvõte ja soovitused koha peal on märgitud, et loputatud silma 2 h, nägemine paranenud). Kohus V.S tegevust hinnates, sh. kohtumenetluses saadud andmeid V.S agressiivse käitumise kohta oma naabrite suhtes ka varasemal perioodil, asub seisukohale, et V.S pidi teadma, et tema poolt pihustatav (pritsitav) aine on valu tekitav, sest vastasel juhul puuduks kannatanu poolt kirjeldatud viisil toimepandud pritsimisel mõte. Kohus nõustub prokuröriga, et kui hinnata antud tegevust objektiivse kõrvalseisja seisukohast, siis mingi aine näkku s.h silma, mis on õrn organ, pihustamine toob tagajärjena kaasa tüüpiliselt valuaistingu Antud juhul soovis V.S arvestades nende omavahelisi suhteid F File valu tekitada, mistõttu lasigi ta talle mingti ainet silma ja lahkus kiiresti pärast seda sündmuskohalt. Seega on tuvastatud nii V.S-ile süüks arvatud kuriteo objektiivne külg kui ka subjektiivne külg ning põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Karistuse mõistmine. Karistuse mõistmisel V.S-ile lähtub kohus
sätestatust.
Kohus on tuvastanud V.S-ile süü
V.S on süüvõimeline ja tema süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. V.S poolt on toimepandud tahtlik II astme isiku 8 isikuvastane vägivallaga seotud kuritegu.
lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on kohtul võimalik mõista karistuseks rahaline karistus või vangistus kuni üks aasta. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. V.S ei ole kuritegu tunnistanud, ei ole kuritegu kahetsenud. Raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. V.S tööl ei käi, elab pensionist, mis on 360 eurot. Arvestades, et elamiseks on samuti raha vaja, siis kohus ei pea V.S-ile võimalikuks ega põhjendatuks mõista rahalist karistust. V.S ei oma kehtivaid väärteoega kriminaalkaristusi. Arvestades eespool välja toodud asjaolusid, mis mõjutavad V.S süü suurust ja täidab karistuse eesmärke V.S süüdi tunnistamisel
lg 1 ja lg 3 alusel tingimisi kohaldamata, kui V.S ei pane 1 (ühe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tsiviilhagi - puudub Asitõendid – Häirekeskusele tehtud CD plaat kõnesalvestisega on lisatud toimiku materjalide hulka, muid asitõendeid ei ole. Tõkendit – V.S suhtes ei ole tõkendit kohaldatud ja kohus ei pea põhjendatuks tõkendit otsusega ka kohaldada. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2018.a. 500,00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x500=750 EUR-i. KrMS 180 lg1 alusel kuulub süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse. Kohus KrMS § 180 lg3 alusel arvestades süüdistatava V.S varalist olukorda peab põhjendatuks vähendada väljamõistetavat sundraha 750-lt eurot 480,00 -le eurole ja määrab väljamõistetud sundraha tasumisele ositi 1 aasta jooksul. Muud menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.