§-de 114 p 6; 200 lg 2 p-de 7.9; 203; 346 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
p 6 ja 346 järgi ja
Mõista T.B
§-de 114 p 6 ja 346 järgi õigeks. 1.2. V.P süüditunnistamises ja karistamises
järgi ning
Mõista V.P õigeks
2.Teha uus otsus millega : 2.1. Tunnistada T.B süüdi
järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 10 (kümme) aastat.
lg 1 alusel mõista kuritegude kogumi eest T.B-le liitkaristuseks vangistus 10 ( kümme ) aastat, karistuse aja algusega 13.02 2006.a. 1 2.2. Mõista V.P-le
lg 1 kohaldamisega
ja
lg 1 järgi karistuseks vangistus 1 ( üks ) aasta, jättes mõistetud liitkaristuse
p 6 järgi 11 aasta vangistusega;
lg 2 p-de 7,9 järgi 3 aasta vangistusega;
järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega;
2500 krooni.
kohaselt mõisteti kuritegude eest liitkaristuseks vangistus 11 aastatkaristuse aja algusega 13.02.2006.a ja rahaline karistus 50 päevamäära ulatuses, s.o. 2500 krooni. 2. T.B mõisteti süüdi selles, et tema 08.02.2006.a kella 22.00 paiku, olles joobeseisundis, sisenes koos V.P-ga võõra vallasasja äravõtmise ja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil T.B kaasas olnud sama korteri võtme kasutamisega Tallinnas, x A. G korterisse, kus hakkas koos V.P-ga vägivallaga nõudma A. G 500.- krooni sularaha, lõi kannatanut näkku ja keha piirkonda, väänas temakätt selja taha - surudes sellega maha kannatanu vastupanu, pigistas koos V.P-ga käterätikuga A. G kaela, mille tagajärjel viimane kaotas hetkeks teadvuse ja võttis ära A. G vara – 2600 krooni sularaha ja mobiiltelefoni №kia, väärtuses 500 krooni, kokku 3100 krooni väärtuses. Sellega pani ta toime grupis, sissetungimisega ja vägivalla kasutamisega röövimise
. 2.
2.2. Samuti T.B 8.02.2006.a kella 22.00 paiku koos V.P-ga varastas A. G korterist viimasele kuulunud passi ja ID kaarti, millega pani toime ametliku dokumendi varguse s.o. kuriteo
2.
Apellatsiooni sisu 3. Esitatud apellatsioonis palub T.B tühistada maakohtu otsu s tema süüdimõistmises
Ta tunnistab end tapmise toimepanemises süüdi,kuid palub kuritegu ümber kvalifitseerida
Seonduvalt sellega palub kavähendada mõistetud karistust. Apellant väidab, et tappis A. G ilma mingi eesmärgita, tugevas ärrituse seisundis Emotsionaalse ärrituse põhjustas kannatanu, kes süüdlaste korterisse sissetungimise järel lõi T.B noaga suguorgani piirkonda ja V.P rindkere piirkonda. T.B väitel pani ta tapmise toime erutusseisundis pärast seda, kui nägi V.P haava ja veriseid riideid. T.B eitab mõrva toime panemist kuriteo varjamise eesmärgil. Ta kahetseb puhtsüdamlikult toimunut. 4. Käesolevas süüasjas on
§-de 200 lg 2 p-de 7,9; 203; 346 ja 306 lg 1 järgi süüdi tunnistatud V.P, kes kohtuotsust ei ole apelleerinud. Ringkonnakohtu seisukoht 5. Kohtukolleegium, tutvunud apellatsiooni sisuga, kriminaaltoimiku materjaliga ja ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad, leiab, et apellatsioon tuleb osaliselt rahuldada. Kohtukolleegium märgib, et T.B nõustus ringkonnakohtu istungil sisuliselt seisukohaga, kvalifitseerida toime pandud tapmine
kaitsja et 5.1. Kohtukolleegium tähendab puutuvalt T.B apellatsioonis esitatud taotlusega,
kohaldamise aluseks on eelkõige asjaolu, et kannatanu on ise oma tõsise isikuvastase ründega süüdlase tapmiseni viinud ning põhjustanud süüdlasel vägivallast või solvumisest tekkinud afektiseisundi ja sellest johtuvalt tapmissoovi. Afektiseisund ja sellest tulenev tapmissoov peab olema tekkinud äkki, s.o. vahetult peale vägivalla akti või solvumist. Kriminaalasja uurimise käigus on tuvastatud - ning seda kinnitasid maakohtu istungil ka T. ja V.P ( 2.kd, tl. 54-55 ) - et pärast süüdistatavate sisenemist kannatanu A. G korterisse ja viimase poolt sissetungimise tõrjumiseks T.B-le kubemesse ja V. kehasse noaga löömist, võtsid T.B ja V.P kannatanult noa, lõid teda korduvalt käega näkku, paiskasid jõuga diivanile, ja teda seal kinni hoides,hakkasid viimaselt raha nõudma. Kui kannatanu raha ei andnud, otsisid läbi toa ja pärast rahakoti leidmist, võtsid sellest ära 2600 krooni, dokumendid ja toast mobiiltelefoni. V.P väitel kägistasid nad käterätiga kannatanut, et vältida tema appikarjumist. . T.B kinnitas maakohtu istungil, et mäletab toimunut Ta tappis kannatanu noalöökidega, kuna vihastas A. G peale viimase poolt vastuhaku käigus tekitatud kehavigastuste tõttu. ( kd. 2, tl. 26 ) Süüasjas tuvastatu kohaselt ei pannud T.B A. G tapmist toime äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis vaid tekitaskannatanule noaga surmavad hoobid umbes pool tundi pärast viimase vastuhaku mahasurumist ning koos V.P-ga sihiteadlikku ja mõtestatud tegevust A. G vara röövimisel. Eeltoodust lähtuvalt ei pannud T.B oime provotseeritud tapmist, mistõttu puudu b seaduslik alus hinnata tema käitumist
Samas märgib kohtukolleegium, et juhul kui tapmine on toime pandud küll vägivalla või 3 solvumise mõjul, kuid erutusseisundit teket süüdlasel ei tuvastata, tuleb tema tegevus kvalifitseerida
teise süüteo varjamise 5.2. Esitatud apellatsioonis eitab T.B kannatanu tapmist eesmärgil. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohtu otsuses ei ole veenvalt kummutatud T.B sellesisulised süüd eitavad väited. Maakohus motiveeris T.B tapmise kvalifitseerimist mõrvana
p 6 järgi esiteks sellega, et T.B mõjutas ja talle sai määravaks tapmise toimepanemine kuriteo varjamise eesmärgil röövijate äratundmine kannatanu poolt ja teiseks V.P ütlused kohtus, et pärast kannatanu kägistamist vahetasid nad T.B-ga pilke ja žestikuleerisid, millest oli aru saada, et T.B tapab kannatanu. Kohtukolleegium tähendab, et asjaolu, et kannatanu tunneb ära temaga ühes ühiselamus elava T.B , oli viimasele teada juba enne korterisse sissetungimist. T.B enda väitel oli ta varem kannatanuga suhelnud nii ühise alkoholi pruukimise kui vastastikuraha nõudmiste käigus. Seega tema äratundmise moment ei saanud, vastupidiselt kohtuotsuses märgitule, olla T.B-le ootamatu ega mõjutada tapmist teise kuriteo varja mise eesmärgil. V.P väited pilkude ja žestide vahetamise kohta T.B-ga , m is viitasid kannatanu tapmisele, ei kinnita üheselt, et T.B appis A. G teise kuriteo varjamiseks. Samas ei lükka see ümber T.B väidet, et ta tappis kannatanu ärritusest pärast vere nägemist V.P riietel ja valu tundmisest kubeme piirkonnas. Kohtukolleegiumi arvates ei ole maakohtu otsuses esitatud vastuvaidlematuid tõendeid, mis kinnitaksid süüdlase tahtlust panna tapmine toime teise süüteo varjamise eesmärgil. Seega on süüasjas kõrvaldamata kahtlused, et T.B pani toime mõrva s.o. tapmise raskema koosseisu tunnustel. Süütusepresumptsiooni põhimõttest lähtuvalt mõistab kohtukolleegium T.B
Kohtuliku uurimisega on leidnud tõendamist, et T.B pani A. G tapmise toime ärritusest ja kavatsetult. Süüdlase kavatsetust tõendavad eelkõige korduvad noa löögid kannatanu südame, kopsu, kõri ja söögitoru piirkonda, mille tagajärjel saabus kannatanu surm . Sellega pani T.B oime tapmise
5.3. Kohtukolleegium ei nõustu maakohtu otsuse järeldustega T.B ja V.P süüdi mõistmises
G`le kuulunud passi ja ID – kaardi varguses. Maakohtu otsuses märgitakse, et T.B ja V.P , avastades A. G rahakotist raha, ei saanud mitte näha, et seal on ka kannatanu tähtsad isiklikud dokumendid. Hõivates rahakoti koos dokumentidega, panid nad toime ametlike dokumentide varguse. ( kd, 2 tl. 96 ) Kohtukolleegium tähendab, et maakohtu otsuse järeldus, et võõra rahakoti vägivallaga röövimisega pandi sellest üheaegselt toime raha röövimine ja dokumentide vargus - on vastuoluline ja põhjendamata. Kohtukolleegium märgib muuhulgas, et
sätestab ametliku dokumendi, pitsati või stambi hävitamise, rikkumise, varguse või peitmise. Subjektiivsest küljest eeldab antud süütegu tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Dokumendi röövimine moodustab
Maakohtu otsuses ei analüüsita süüdlaste tegevust ei dokumendi varguse ega röövimise süüteokoosseisust lähtuvalt. Maakohtu poolt ei ole tuvastatud, et T.B ja V.P oli röövimise käigus tahtlus toime panna ametlike dokumentide vargus. Seega ei ole kinnitust leidnud süüdlaste käitumises
süüteokoosseis. Toodud põhjusel tuleb T.B ja V.P
T.B ja V.P poolt toimepandud dokumentide ebaseadusliku omastamise loeb kohtukolleegium kaetuks
Kohtukolleegium osundab siinjuures, et V.P suhtes, kes ei ole käesolevas asjas apellatsiooni esitanud, revideeritakse kohtuotsust lähtudes KrMS § 340 lg 3-st, mille järgi materiaalõiguse sätte ebaõige kohaldamise tuvastamise korral peab kohus KrMS § 340 lg 1 sätteid kohaldama ka teiste süüdistatavate suhtes, sõltumata sellest, kas nad on apellatsiooni esitanud. 5.4. KrMS § 340 lg 3 sätte alusel korrigeerib kohtukolleegium ka V.P-le mõistetud karistust
Nimelt on V.P
järgi süüdi mõistetud ja karistatud 1 aastase vangistusega selles, et ta süütas koos T.B-ga 10.02. 2006.a Tallinnas x korteri, millega tekitas A. G olulist varalist kahju.
2006.a Tallinnas, x korteri ja selles olnud A. G laiba süütamise eest, eesmärgil varjata T.B poolt toime pandud tapmist. Lähtuvalt eeltoodust pani V.P korteri süütamisega - s.o. ühe tegevusega toime kaks eraldi kvalifitseeritavat süüteokoosseisu. Seega on tegemist
§-de 203 ja 306 lg 1 kuritegude ideaalkogumiga, mille eest tuleb V.P mõista
V.P-le
lg 1 järgi süüks arvatud asjaolu – kuriteost mitteteatamine – ei ole
lg 1 kohaselt kuriteo varjamise süüteokoosseisu tunnuseks ja tuleb süüdistusest välja jätta. 6. Eeltoodud põhjusel ja juhindudes KrMS §- de 337 lg 1 p 4; 338 p 2; 340 lg 1, lg 2 p-de 2,3, lg 3, tühistab ringkonnakohtu kohtukolleegium Harju Maakohtu 22.mai 2007.a otsuse osaliselt T.B süüditunnistamises ja karistamises
p 6 järgi ja
järgi ning liitkaristuse mõistmises; V.P süüditunnistamises ja karistamises
järgi ning
§-de 203 ja 306 lg 1 järgi karistuse kohaldamises. Kohtukolleegium tunnistab T.B süüdi
Seoses süüdistuse kergendamisega mõistab kolleegium T.B-le kergema karistuse. Kohtukolleegium mõistab T.B ja V.P
järgi õigeks ja V.P-le
lg 1 kohaldamisega liitkaristuse
§-de 203 js 306 lg 1 järgi. Ene Randmäe Meelika Aava Paavo Randma 5 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.