lg 5 alusel allutada P.K katseaja lõpuni
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima
lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2 3. Kohaldada P.K suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt
lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 6) osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis.
järgi ja karistati vangistusega 10 kuud.
otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa võrra (31.10.2017.a. seisuga on ärakandmata karistus 6 kuud ja 3 päeva) ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud 3 päeva vangistust.
lg 1 alusel loeti karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 05.08.2017 – 17.10.2017.a., s.o. 2 kuud ja 12 päeva. Kandmata karistus on 1 aasta 1 kuu 21 päeva vangistust. (Varasema, s.o Harju Maakohtu 07.12.2015.a kohtuotsusega, tunnistati süüdi P.K
MS § 238 lg 2 alusel vähendati P.K karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta vangistust.
otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 aasta ja 20 päeva - võrra ning liitkaristuseks mõisteti P.K-le 2 (kaks) aastat 20 (kakskümmend) päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.-21.06.2015.a, kokku 2 3 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 (kaks) aastat 18 (kaheksateist) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti kohtuotsuse P.K vahistamise päev 24.11.2015.a.
lg 1 p 1 alusel võeti P.K-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolm) aastaks ). Karistuse kandmise algus oli 01.11.2017.a ja lõpp on 22.12.2018.a. P.K kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 4 kehtivat kriminaalkaristust, vangistuses kümnendat korda. Vangistuse ajal töötab, distsiplinaarkaristusi ei ole kohaldatud. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. P.K kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et P.K soovib asuda elama ennetähtaegse vabanemise korral aadressile Xxxx. Nimetatud eluase kuulub kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt isikule, kes on P.K tuttava poeg. Tuttava ja poja vahel on sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt võib tuttav koos enda valitud isikutega elada nimetatud eluasemel elu lõpuni. Seega on P.K võimalik asuda elama nimetatud eluasemele. Vabanemisjärgselt plaanib P.K tööle asuda ettevõttes xxxx OÜ. Telefonivestluses ettevõtte kontaktisikuga vesteldes kinnitas viimane P.K tööle asumise võimalust. P.K on nimetatud ettevõttes tööl käinud ka varasemalt. P.K taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Andrus Ööbik esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha P.K vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta, vangla toetab tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg 33 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi. Kaitsja avaldas, et ühineb vangla ja prokuröri seisukohaga. P.K on vabanedes võimalik tööle asuda. Vanglas ei ole kinnipeetava käitumisele pretensioone olnud. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud P.K ja kaitsja arvamused, leiab, et P.K võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik P.K isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui 6 kuud vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajadust ning on suuteline alluma kehtivatele reeglitele. Kohus usub, et seekordne vangistus on pannud P.K mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kuna esitatud materjalide kohaselt on uue kuriteo toimepanemise soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine, lähtub kohus ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtest alkoholiprobleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kuritegelike hoiakute muutmiseks saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse 4 § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega toetavad ka vangla ja prokurör. Kohtu hinnangul võimaldab P.K tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas P.K-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on P.K olemas ka kindel elu- ja töökoht ning P.K on nõustunud ka kriminaalhooldusega, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.