Politsei- ja Piirivalvemeti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteo-menetleja Andres Visnapuu tegi 26.02.2018 otsuse väärteoasjas nr 2440,18,000528, milles leidis, et väärteo toimepanemine on tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, tunnistajate V. Ti ja D. K ütlustega. Karistust kergendavaks asjaoluks on osaline süü tunnistamine, raskendavad asjaolud puuduvad. Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati H.H ´it
lg 1 kohaselt
16.03.2016 saabus Viru Maakohtule H.H kaebus tema suhtes 26.02.2018 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 2440,18,
lg 1 järgi selle kohta, et Jõhvi linnas, Hariduse 2 maja vastas 04.02.2017.a kella 12.00 ajal H.H olles alkoholijoobeseisundis liikus sõiduteel ning ei kasutanud selleks kõnniteed. Pärast mida H.H olles väärteo toimepanijana ning viibides avalikus kohas, isik solvas ja väljendas enda lugupidamatust politseiametnike suhtes. Isik kasutas ebasündsaid sõnu politseiametnike V T´i ja D K´i suhtes. Isikut oli korduvalt palutud lõpetada politseiametnike solvamine, kuid isik sellele ei reageerinud, vaid jätkas politseiametnike edasist solvamist, mille tagajärjel politseiametnikud tundsid ennast solvatutena. Kuna LS § 259 lg 2 p 1 ja
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod olid toimepandud ühe teona, siis vastavalt
lg 1 kohaselt määrati karistus
Üldmenetluse otsuse alusel oli kohtuvälise menetleja poolt määratud H.H´ile karistuseks
Karistusseadustiku § 275 lg 1 järgi toime pandud väärteo eest võib isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut s.o kuni 1200 eurot või arestiga. Kohtuvälise menetleja poolt oli menetlusalusele isikule toime pandud väärteo eest määratud karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut s.o 120 eurot. Menetlusalusele isikule määratud rahatrahv on tunduvalt allapoole keskmist karistuse määra ning karistuse määramise ajal oli kohtuvälise menetleja poolt arvestatud asjaolusid, et menetlusalune isik tunnistab osaliselt süüd väärteo toimepanemises ja menetlusalune isik on käesoleval ajal töötu. Väärteomaterjalis olevatest tõenditest (tunnistajate politseiametnike V T´i ja D K´i) ütlustest nähtub, et 04.02.2018.a kella 12.00 ajal kontrollisid nad Jõhvi linnas Hariduse tn. 2 maja juures ühte mootorsõidukit. Mootorsõiduki kontrollimise ajal läks neis mööda antud isik ja küsis solvaval toonil ja sõnaga politseiametniku käest, et mida te siin teete. Pärast küsimuse esitamist antud isik läks sõiduteele ning hakkas mööda sõiduteed minema Ahtme linnaosa suunas, kuigi jalakäijatele ettenähtud kõnnitee oli vaba ja lumest puhastatud. Politseiametnikud tahtsid antud isikuga vestelda ning paluda, et isik lahkuks sõiduteelt ning jätkaks enda edasist liikumist mööda kõnniteed. Kõnetades antud isikut, muutus isik agressiivseks ning hakkas politseiametnike nimetama erinevate solvavate sõnadega. Politseiametnike poolt oli antud isik kinnipeetud ning paigutatud politseisõidukisse. Politseisõidukis olles isik jätkas kätega vehkimist ja solvavate sõnadega väljendamist. Politseiametnike poolt oli isikut kontrollitud indikaatorvahendiga, kuna isikul esinesid joobeseisundile viitavad tunnused. Kontrollimise tulemusel selgus, et isik on alkoholijoobeseisundis ja tulemuseks oli 0,65 mg/l. Kuna isik jätkas edasist agressiivset käitumist, politseiametnike erinevate solvavate nimedega nimetamist ja keeldus ütlemast enda elukoha aadressi, otsustasid politseiametnikud antud isiku toimetada Ida prefektuuri arestimajja. Ida prefektuuri arestimajja toimetamise ajal antud isik jätkuvalt nimetas politseiametnike erinevate solvavate sõnadega. KOHTU SEISUKOHT VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha 3 kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 259 lg 2 p 1 ja Kar § 275 lg 1 järgi. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja siseveendumuse kohaselt hinnanud kogutud tõendid nende kogumis, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.
lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Eelkirjeldatud kolmeastmeline deliktstruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel konttrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrolltasandile (RKKK 3-1-1-74-10). Käesolevas väärteoasjas on süüdistus esitatud H.H ´ile LS § 259 lg 1 p 1 ja
lg 1 järgi selles, et tema 04.02.2018 kell 12.00 Ida-Virumaal Jõhvi linnas Puru teel Hariduse 2 vastas oli ta jalakäijana joobeseisundis teel, kus sõidukitele kehtestatud suurim kiirus on suurem kui 20 km/h, ei kasutanud kõnniteed. Jalakäija liikus tuigerdades sõiduteel. Isik ei täitnud oma kohustust olla liikluses hoolikas ja ettevaatlik ega ei hoidunud kõigest, mis võib takistada liiklust. Jalakäija ei täitnud riiklikku järelvalvet teostavate ametiisikute liiklusalaseid korraldusi teelt lahkumise kohta. Kõnnitee olemasolul peab jalakäija liikuma temale ettenähtud kohas, kuid menetlusalune isik seda ei täitnud, millega pani ohtu enda elu ja tervise. Jalakäija, olles väärteotoimepanijana ning viibides avalikus kohas, solvas ja väljendas enda lugupidamatust avalikku korda kaitsvate võimuesindajate suhtes. Isik kasutas ebasündsaid sõnu politseiametnike D.K'i ja V.T'i suhtes. Isikule oli korduvalt antud korraldus lõpetada väärteo toimepanemine, kuid isik sellele ei reageerinud ning jätkas avalikku korda kaitsvate võimuesindajate solvamist, mille peale ametnikud tundsid ennast solvatuna. Käesolevas väärteoasjas on kogutud järgmised tõendid: Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (tl. 9-10), mille kohaselt H.H selgitas, et kõndis sõidutee ääres, kuna kõnnitee oli lund täis. Politseinikega riidles pärast seda, kui nad ta käsi „murdes“ oma autosse viisid. Kahetseb riidlemist. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (t. 11), mille kohaselt mõõdeti 04.02.2018 kell 12.04 indikaatorvaheniga AlcoQuant Gold plus nr A411670 H.H alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,65 mg/l. H.H ei olnud protokolliga nõus. Käitus agressiivselt ja provotseerivalt. Tunnistaja V T´i ülekuulamise protokoll (tl. 13), mille kohaselt olles patrullis 04.02.2018 kella 12.00 paiku koos D. Kiga, kontrollis Jõhvi linnas Hariduse 2 maja juures mootorsõidukit. Märkas, et nende suunas liigub meesterahvas. Kui ta jõudis lähemale, pöördus tema paarimehe poole ja küsis, et mida sa, loom, jälle siin korraldad. Temale oli selline suhtumine väga ebameeldiv. Paarimees tahtis isikuga vestelda, kuid see hakkas ära 4 minema ning astus kõnniteelt sõiduteele ja jätkas liikumist Puru tee 7B suunas juba sõiduteel. Meesterahva kõnnak oli ebakindel, tuigerdas sõiduteel, kuigi kõnnitee oli kõrval ja jalakäijatele sobilik. Nad paigutasid isiku politseiautosse. Selleks oli H.H ning temal oli tunda alkoholilõhna. Ta teostas tema suhtes alkoholitesti, mille tulemuseks oli 0,65 mg/l. Proovides isikuga vestelda, muutus ta agressiivseks ning hakkas kätega vehkima ning neid solvama ebatsensuursete sõnadega. Tunnistaja tundis ennast sellest solvatuna. Isik toimetati arestimajja kainenema. Sõidu ajal ja arestimajas jätkas isik politseinike solvamist. Tunnistaja D K´i ülekuulamise protokoll (tl. 14), mille kohaselt olles patrullis 04.02.2018 kella 12.00 paiku koo s V. Tiga, kontrollis Jõhvi linnas Hariduse 2 maja juures mootorsõidukit. Märkas, et nende suunas liigub meesterahvas. Kui ta jõudis lähemale, ütles ta midagi neile ja oli agressiivselt meelestatud, astus kõnniteelt sõiduteele ja jätkas liikumist Puru tee 7B suunas juba sõiduteel, vaatamata sellele, et kõrval oli kõnnitee , mis oli puhas ja jalakäijate liikumiseks sobilik. Isik tuigerdas sõiduteel, millega pani ohtu enda elu ja tervise. Nad pöörasid tema tähelepanu sellele, et ei tohi liikuda sõiduteel, isik palus tal minna, kuna pole midagi teinud ning sõimas neid. Isik oli agressiivne, provotseeriva käitumisega, vehkis kätega. Kuna isik keeldus enda aadressi nimetamast, otsustati ta viia kainenema arestimajja. Nad paigutasid isiku politseiautosse. Selleks oli H.H ning temal oli tunda alkoholilõhna. Paarimees teostas isiku suhtes alkoholitesti, mille tulemuseks oli 0,65 mg/l. Sõidu ajal ja arestimajas jätkas isik politseinike solvamist ebatsensuursete sõnadega. Tunnistaja tundis end solvatuna. Karistusregistri väljavõte (tl 15-16), mille kohaselt on H.H 7 kehtivat väärteokaristust. Kohtu hinnangul on tunnistajate V Ti ja D Ki ütlused usaldusväärsed tõendid ning kohtuotsuse tegemisel tugineb kohus antud tõenditele. Tunnistajate puhul on tegemist politseitöötajatega, kes ei ole menetlusaluse isikuga isiklikult tuttavad, nad on sõltumatud tunnistajad ja andsid ütlusi selle kohta, mida ise nägid. Politseitöötajatel on igapäevaseks tööks ka liiklusjärelevalve teostamine, oma töös peavad politseinikud kontrollima, et liiklejad järgiksid liiklusseadust ning rikkumise ilmnemisel koheselt reageerima. Tunnistajate ütlused on kooskõlas dokumentaalse tõendiga indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, mis tõendab, et H.H oli väärteo toimepanemise ajal alkoholijoobes. H.H tunnistab end osaliselt süüdi, nimelt sellest, et kasutas politseinike suhtes ebatsensuurseid väljendeid, millega solvas neid. Kahetseb tegu. Samas õigustab enda sõiduteel kõndimist, vaatamata kõnnitee olemasolule sellega, et kõnnitee oli lund täis. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku ütlused ei ole kõnnitee mittekasutamise põhjuse osas usaldusväärsed, sest tema ütlused ei ole kooskõlas tunnistajate ütlustega, kes väitsid, et kõnnitee oli puhas ja liikumiseks kõlbulik. Kohtu arvamusel lükkavad tunnistajate ütlused ümber menetlusaluse isiku ütlused. Kohtu hinnangul menetlusaluse isiku ütlused on ennast õigustavad ning antud soovides vabaneda väärteo toimepanemisega kaasnevast vastutusest. Ülaltoodu alusel ja kogutud usaldusväärsete tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et H.H 04.02.2018 kell 12.00 Ida-Virumaal Jõhvi linnas Puru teel Hariduse 2 vastas oli ta jalakäijana joobeseisundis teel, kus sõidukitele kehtestatud suurim kiirus on suurem kui 20 km/h, ei kasutanud kõnniteed. Jalakäija liikus tuigerdades sõiduteel. Isik ei täitnud oma kohustust olla liikluses hoolikas ja ettevaatlik ega ei hoidunud kõigest, mis võib takistada liiklust. Jalakäija ei täitnud riiklikku järelevalvet teostavate ametiisikute liiklusalaseid korraldusi teelt lahkumise kohta. Kõnnitee olemasolul peab jalakäija liikuma temale 5 ettenähtud kohas, kuid menetlusalune isik seda ei täitnud, millega pani ohtu enda elu ja tervise. Jalakäija, olles väärteo toimepanijana ning viibides avalikus kohas, solvas ja väljendas enda lugupidamatust avalikku korda kaitsvate võimuesindajate suhtes. Isik kasutas ebasündsaid sõnu politseiametnike D.K'i ja V.T'i suhtes. Isikule oli korduvalt antud korraldus lõpetada väärteo toimepanemine, kuid isik sellele ei reageerinud ning jätkas avalikku korda kaitsvate võimuesindajate solvamist, mille peale ametnikud tundsid ennast solvatuna. H.H pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritud Liiklusseadus § 259 lg 2 p 1 ja
ASJASSEPUUTUVAD NORMID Liiklusseaduse § 14 lg 2 kohaselt iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Liiklusseaduse § 16 lg 1 kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda ning lõike 2 kohaselt liikleja peab juhinduma reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast. Liiklusseaduse § 22 lg 1 kohaselt jalakäija peab liikuma temale ettenähtud teel või teeosal. Rula, rulluiske või -suuski, tõukeratast või -kelku või muid sellesarnaseid vahendeid kasutav jalakäija ei tohi ohustada kõnniteel ning jalgratta- ja jalgteel jala käijat või ratastoolis liikujat. Jalakäija ei tohi põhjendamatult takistada teist jalakäijat ega ülekäigurajal, kõnniteel või jalgratta- ja jalgteel liikuvat jalgratturit, tasakaaluliikuri juhti või robotliikurit. Lõike 3 kohaselt teel, kus sõidukitele kehtestatud suurim kiirus on suurem kui 20 kilomeetrit tunnis, peab jalakäija liikuma kõnniteel, selle puudumisel teepeenral. Nimetatud kohtade puudumise või liikumiseks sobimatuse korral võib jalakäija liikuda sõiduteel ainult selle ääre lähedal. Liiklusseaduse § 259 lg 2 p 1,3 sätestab: LS kuni 100 simopeedijuhi, joobeseisundis, kui puudub karistatakse rahatrahviga Liiklusseaduse § 259 lg 2 p 1,3 objektiivsed tunnused seisnevad jalakäija poolt joobeseisundis liiklusnõuete rikkumises. Tunnistajate ütluste kohaselt kõndis H.H mööda sõiduteed, kui kõrval olev kõnnitee oli sobilik jalakäijate liikumiseks. H.H alkoholijoove on tuvastatud indikaatrovahendi kasutamise protokolliga. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 259 lg 2 p 1,3 ettenähtud väärteona. 6 Karistusseadustik (
) § 275 lg 1 kohaselt avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
lg 1 objektiivsed tunnused seisnevad avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamises seoses tema ametikohustuste täitmisega. Politseitöötajad on võimuesindajad, kelle kohta kasutas H.H ebasündsaid sõnu, ehk solvas neid. Tunnistajate ütluste kohaselt väljendas H.H nende, kui politseinike suhtes ebatsensuurseid väljendeid, millega tunnistajad tundsid end solvatuna. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
lg 1 ettenähtud väärteona.
Kohus leiab, et H.H pani toime LS § 259 lg 2 p 1 ja
lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod otsese tahtlusega.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. H.H jalakäijana ei kasutanud kõnniteed, vaid liikus joobeseisundis sõiduteel, kus suurim lubatud kiirus on üle 20 km/h ning pani toime LS § 259 lg 2 p 1,3 järgi kvalifitseeritava väärteo. Samuti, olles teadlik, et suhtleb politseitöötajatega, st võimuesindajatega, väljendus H.H oma teenituskohustust täitvate politseiametnike suunas ebatsensuursete väljenditega, millega solvas neid ning pani toime
lg 1 kvalifitseeritava väärteo.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust. KARISTUS Kohtuväline menetleja tegi 26.02.2018 otsuse, millega H.H karistati
lg 1 kohaselt
lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetava karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. 7 LS § 259 lg 2 p 1 alusel karistatakse rahatrahviga kuhi 100 trahviühikut.
lg 1 alusel karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, s.o kuni 1200 eurot (1 trahviühik = 4 eurot) või arestiga. H.H 04.02.2018 pani toime ühe teo, mis vastab kahele väärteokoosseisule, seega tuleb talle mõista ka üks karistus
Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et karistust kergendavaks asjaoluks on süü osaline tunnistamine ja raskendavaid asjaolusid ei ole. Isikul on 7 kehtivat väärteokaristust, millest 5 on liiklusseaduse rikkumise eest. Kohus selgitab, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-5213, p 19). Kohus hindab isiku süü suurust ehk karistamine on tegupõhine, samuti võetakse arvesse süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke. H.H pani toime ühe teoga kaks väärtegu, mis on toime pandud otsese tahtlusega. H.H on varem väärteokorras karistatud 7 korda, karistust kergendavaks asjaoluks on süü osaline tunnistamine ja raskendavaid asjaolusid ei ole. Kohus leiab, et H.H süü antud väärteos on keskmine. Kuna kohus ei saa menetlusaluse isiku olukorda halvendada ja määrata talle süü suurusele vastava karistuse, siis H.H-le määratud rahatrahv jääb muutmata. KOHTU MEETMED Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu, kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.