lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 4 kohaselt peab isik hüvitama kahju, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Kohus leiab, et kannatanu Elion Ettevõtted AS-i poolt esitatud varaline nõue on põhjendatud ja tõendatud. 25 Kannatanu esindaja ütlustest nähtuvalt pidid ettevõtte erinevad spetsialistid klientide suure hulga kaebuste tõttu välja selgitama spämmkirjade saatmise allikat, uurima serverilogisid, kasutajakontode profiile jne. Kannatanu poolt osutatud töödega seotud kulutused on käsitletavad kuriteoga vahetult põhjustatud kahjuna, kuivõrd nimetatud tööd ei oleks olnud vaja teha juhul, kui rünnet poleks toimunud ning tehtud töö oli suunatud kuriteo toimepanemise eelse olukorra taastamisele. Kannatanu on internetiteenuste pakkuv ettevõte ning peab tagama oma klientidele õigeaegse ja kvaliteetse teenindamise. N.Z õigusvastase tegevuse tagajärjel oli kannatanu sunnitud ründega tegelemiseks kulutama ressursse, mida poleks pidanud tegema juhul, kui rünnet poleks toimunud. Eeltoodut arvestades, on kohus seisukohal, et tegemist on varalise kahjuga, mis vahetult tekitati kannatanule õigusvastase teoga ning Elion Ettevõtted AS-i poolt esitatud tsiviilhagi summas 18 300 krooni tuleb välja mõista N.Z-ilt. Käesolevas kriminaalasjas esitas If IT Services AS tsiviilhagi summas 5 112 782.- krooni ulatuses. Nõue esitati seoses arvutiviiruse levitamisega 2006.aastal põhjustatud DDoS rünnetega. Tsiviilhagist nähtuvalt oli kannatanu rünnete tõrjumise võimaluste ja infosüsteemi täiustamise vajaduste välja selgitamiseks sunnitud kaasama väliskonsultandina asjatundja Prolexic Technologies Inc, mille eest tasus 40 088,50 USD, mis vastab eesti kroonide summale 463 238,65 EEK; samuti pidi kannatanu muutma internetiteenuse pakkujat, kes oli suuteline vajalikul määral välja arendama ja pakkuma DDoS rünnakute tõrjumiseks vajalikku internetipäringute filtreerimise teenust, mille eest tasus perioodil detsember 2006 kuni september 2008 69 000 EUR, mis vastab eesti kroonides summale 1 079 615,40 EEK; kannatanu pidi kandma ajavahemikul 01.12.2006-06.02.2008 TietoEnator Processing&Network OY poolt teostatud lisatööde kulud seoses rünnakute tõkestamisega summas 1 397 301,50 SEK, mis eesti kroonides vastab summale 2 363 605,63 EEK ja samuti sisaldab kannatanu nõue kulutusi, mis on kantud täiendava võimsama internetiühenduse loomiseks ning veebiaadressile www.if.ee suunatud internetiliikluse eraldamiseks muust If IT Services AS poolt hAtavasse infosüsteemi suunduvast internetiliiklusest, summas 77 098,07 EUR, mis eesti kroonides vastab summale 1 206 322,66 EEK. Kõik nimetatud kulutused on tõendatud maksedokumentidega.
lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 4 kohaselt peab isik hüvitama kahju, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Kahju tekkis kannatanul seoses kulutustega, mida pidi ta kandma seoses vajadusega tõrjuda N.Z poolt arvutiviiruse levitamise tagajärjel toimunud rünnet. Kannatanu on If P&C Insurance Holding kontserni ettevõtete infosüsteemide haldaja ning süüdistatava poolt teostatud ründed kahjustasid kannatanu poolt hAtavat infosüsteemi ning infosüsteemi haldajana oli kannatanu kohustatud tagama infosüsteemi toimimine. Kõik kannatanu poolt osutatud töödega seotud kulutused on käsitletavad kuriteoga vahetult põhjustatud kahjuna, kuivõrd nimetatud töid ei oleks olnud vaja teha juhul, kui rünnet poleks toimunud ning tehtud töö oli suunatud kuriteo toimepanemise eelse olukorra taastamisele. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kannatanu tsiviilhagi on põhjendatud ja esitatud nõue summas 5 112 782.- krooni kuulub väljamõistmisele N.Z-ilt. 26 Kriminaalasjas esitas AS Starman tsiviilhagi summas 1 429 229,26 krooni kuriteoga tekitatud kahjuna ja summas 113 354,60 krooni kriminaalmenetluse kuludena. Tekitatud kahju koosneb kahest osast: 2004.aastal toimunud DDoS rünnetega seoses pidi kannatanu ostma kolm võimsat serverit, mille eest tasus 76 462,70 krooni ja 2006.aastal arvutiviiruse levitamisega seonduvalt tekkis kannatanul kahju summas 1 352 766,56 krooni, mis seisneb 1) andmeside mahu kasvuga põhjustatud kahjust summas 280 975,43 krooni; 2) võimsama välisühenduse ruuteri ostmise ja paigaldamise kulutustest summas 1022128,13 krooni ja 3) serveri- ja võrguadministraatorile arvutiviirusega põhjustatud tööajakuludest summas 49 663 krooni. Kohus leiab, et tsiviilhagi on põhjendatud ning tsiviilhagis osutatud kulutused on vaadeldavad kuriteoga tekitatud kahjuna. 2004.aastal N.Z poolt teostatud DDoS rünnakud tekitasid AS Starmani serverite ülekoormuse, mis tõi kaasa kannatanu klientidele osutatava teenuse kvaliteedi languse. Klientidele internetiühenduse teenuse osutamise jätkamiseks oli kannatanu sunnitud ostma kolm võimsat serverit DDoS ründega tekitatud päringute teenindamiseks. N.Z poolt arvutiviiruse levitamine põhjustas perioodil 10.11.2007 kuni 10.11.2009.a. andmeside mahu põhjendamatu kasvu, mis on toodud tsiviilhagis sisalduvas tabelis. Kuna arvutiviirusega levitamise tulemusena tulnud päringute arv ammendas veebiserveri ressursid, oli kannatanu sunnitud sulgema ligipääsu oma veebiserverile väljastpoolt Eestit, kuid päringud tulevad serverarvutile väljastpoolt Eestit ikkagi, mistõttu ei vähene sissetulevate välisühenduste andmemahu hulk. Kannatanu maksab väljastpoolt Eestit tuleva andmeside eest mahupõhiliselt, seega põhjustas kirjeldatud olukord välisühendusele tehtavate kulutuste vältimatu suurenemise. AS Starman on internetiühenduse teenuse osutamise ettevõte. Klientidele pakutavate teenuste osutamiseks oli kannatanu seoses põhjendamatult suurenenud koormusega sunnitud soetama võimsama välisühenduse ruuteri, seega ka selles osas peab kohus kannatanu kulutusi õigustatuteks. Arvutiviirusega põhjustatud rünnetega tegelesid AS Starmani serveri- ja võrguadministraator. Kohus leiab, et sellest tulenevat tööajakulusid tuleb käsitleda kuriteoga vahetult põhjustatud kahjuna, kuivõrd nimetatud tööd ei oleks olnud vaja teha juhul, kui rünnet poleks toimunud ning tehtud töö oli suunatud kuriteo toimepanemise eelse olukorra taastamisele. Kohus on seisukohal, et kannatanu poolt kantud seoses arutatava kriminaalasja menetlemisega kulud tuleb lugeda samuti kuriteoga tekitatud kahjuks, kuna neid poleks tekkinud juhul, kui kannatanu vastu poleks õigusvastast tegu toime pandud. Seega kohus leiab, et kõik AS Starmani poolt osutatud kulutused on otseses seoses N.Z poolt toime pandud kuritegudega ning seega kuuluvad temalt väljamõistmisele. Samas leiab kohus, et kannatanute nõue viiviste väljamõistmise osas ei ole põhjendatud.
lg 1 näeb ette võimaluse nõuda võlausaldaja poolt võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni juhul, kui viivitatakse rahalise kohustuse täitmisega. Kohus leiab, et nimetatud võimalust kohaldatakse vaid lepingulistest suhetes, kui rahalise kohustus täitmine tuleneb lepingust ja kohustuse täitmise tähtaeg on üheks lepingu tingimuseks. Antud juhul aga tegemist on rahalise kohustusega, mis tekkis süüdlase poolt õigusvastase teo toimepanemisega kannatanule põhjustatud varalise kahju tulemusena, pooled ei olnud lepingulistes suhetes ning kohustuse täitmise kohta ei ole tähtaegu sätestanud. Karistus KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. N.Z puhul puuduvad süüd välistavad asjaolud. 27 N.Z on varem kriminaalkorras karistatud isik, tal ei ole alalist töökohta ja sissetulekut. N.Z poolt toimepandud kuritegude eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni kolme aastani. Arvestades väljamõistmisele kuuluvate tsiviilhagide suurust ja asjaolu, et N.Z ei oma püsivat sissetulekut, ei pea kohus teda rahalise karistusega karistamist võimalikuks. Sellest tulenevalt mõistetavaks karistuseks saab olla üksnes vangistus. Kohus leiab, et N.Z süü talle inkrimineeritud kuritegudes on suur. Ta pani toime erinevat liiki kuritegusid alates 2004.aastast, mis olid kõik suunatud ühe ja sama õigushüve vastu – arvutivõrkude- ja süsteemide kasutaja õiguspärasele ootusele nende võrkude ja süsteemide takistamatuks kasutamiseks. Kuritegude toimepanemise viis ja intensiivsus annab tunnistust sellest, et N.Z pika aja jooksul järjekindlalt ja sihipäraselt häiris ja takistas arvutisüsteemide toimimist, realiseerides enda sellise õigusvastase käitumisega eesmärki tekitada kannatanutele võimalikult suuremat varalist ja moraalset kahju. Kohtu arvates karistuse mõistmisel ei ole vähetähtis asjaolu, et N.Z seadusevastase tegevuse tagajärjel said kannatada mitte üksnes ettevõtted, kelle vastu oli kuritegu vahetult suunatud, vaid ka suur hulk inimesi, kes said rämpsposti ja seega olid sunnitud solvavaid ja küünilisi e-kirju lugema. Toimepandud rünnakud puudutasid kaudselt ka neid inimesi, kelle nimel N.Z e-kirju laiali saatis. Kriminaalasja arutamisel ei ole karistust kergendavaid asjaolusid tuvastatud. N.Z mitte ainult ei kahetsenud oma tegu, vaid pärast tõkendi muutmist kergemaliigilise tõkendi vastu jätkas kuritegude toimepanemist ja veelgi enam täiustas kuritegelike plaanide realiseerimise viise. Kasutades ära toimepandud kuritegude spetsiifikat, uurimismaterjalide mahu ja keerukuse tõttu kulutati süüdlase isiku väljaselgitamiseks oluliselt rohkem aega, mis kutsus süüdistataval esile karistamatuse tunde ning rünnakute peatamine oli võimalik vaid N.Z vahistamisega. N.Z on oma tegevusega tekitanud varalist kahju, mille suurus ületab 6 miljonit krooni. Toimepandud kuriteoga põhjustatud tagajärjed kestavad tänapäevani. Arvestades seega N.Z süü suurust, mõistetava karistuse üld- ja preventiivset eesmärke, süüdistatava isikut, peab kohus vajalikuks ja otstarbekaks kohaldada vangitust sanktsiooni ülamäära lähedal, mis võimaldaks kohtu arvates N.Z tõsiselt oma senise elukäigu üle järele mõelda. Kohtueelsel menetluses arestitud kinnistu osas leiab kohus, et, arvestades esitatud varaliste nõuete ulatust, tuleb kinnisasi jätta aresti A täitemenetluse läbiviimiseks. Kohtunik Julia Vernikova
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.