Obsah (12)

§ 217§ 238§ 180§ 179§ 173§ 424§ 423§ 126§ 318§ 63§ 216§ 306

1-13-4775 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Harju Maakohus 28. juunil 2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) 1-

§ 217alusel kahtlustatavana kinni peetud 04.06.2013.a.

– 05.06.2013.a., alates 05.06.2013.a. kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeld. Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, sh viimati: - 18.07.2012 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 alusel mõisteti 7 kuud vangistust, vabanes pärast karistuse kandmist 25.09.2012. Kaitsja Süüdistatav Väärteokorras karistatud korduvalt. Toomas Pilt , isikukood XXX, elukoht: XXX(kannab karistust Vanglas); kodakondsus määratlemata, põhiharidus, emakeel vene keel, ei tööta,

§ 217alusel kahtlustatavana kinni peetud 28.11.2012.a., 25.12.2012.a.

– 27.12.2012.a., tõkendinda kohaldatud vahistamist alates 27.12.2012.a. Varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, sh viimati: - 03.05.2013 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 184 lg 1 alusel mõisteti üks aasta vangistust, karistuse algus 03.05.2013.a. 1 - Kaitsja Süüdistatav Kaitsja 14.02.2012 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7, 9 alusel vangistusega 8 kuud. Vabanes pärast karistuse kandmist 14.08.2012.a. Väärteokorras karistatud korduvalt Riine Lumiste K.T , isikukood XXX, elukoht: XXX; kodakondsus määratlemata, keskharidus, emakeel vene keel, ei tööta, tõkendina kohaldatud vahistamist alates 22.06.2013.a. Varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, sh viimati: - 02.11.2012 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 9 alusel ja

§ 238

lg 2 alusel mõisteti 6 kuud vangistust, vabanes pärast karistuse kandmist 25.04.

1. Väärteokorras karistatud korduvalt Toomas Pilt RESOLUTSIOON
2. Aleksandr J.V süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. 2.

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud.

1. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 (kaks) päeva, s.o 04.06.2013.a. – 05.06.2013.a., mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.
2. Aleksandr J.V suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
3. J.V süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud. 6.

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud.

1. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõista J.V-le liitkaristus Harju Maakohtu 03.05.2013.a. kohtuotsusega mõistetud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel ning lõplikuks karistuseks mõista tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud.
2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 4 (neli) kuud 10 (kümme) päeva, s.o 28.11.2012.a., 25.12.2012.a. – 02.05.2013.a., mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 10 (kümme) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva, millise karistusaja ärakandmise algust arvestada alates 03.05.2013.a.
3. K.T süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 10.

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 2

1. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse ärakandmist alates K.T kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 22.06.2013.a.
2. K.T suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest, milline asjaolu saabub varem.
3. Aleksandr J.V-lt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna: § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 151,20 eurot (sada viiskümmend üks eurot ja kakskümmend senti);

§ 179

alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot;

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0,45 eurot (nelikümmend viis senti). 14. Menetluskulud tuleb

§ 424

alusel tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et iga kuu

1. kuupäevaks esimesel 11-l kuul tasuda 55 eurot (viiskümmend viis eurot) ja
2. kuul tasuda 26,65 eurot (kakskümmend kuus eurot ja kuuskümmend viis senti) Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Aleksandr J.V, 1-13-4775, kaitsjatasu, sundraha, koopiakulu“.
3. J.V-lt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna: § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 340,80 eurot (kolmsada nelikümmend eurot kaheksakümmend senti);

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0,45 eurot (nelikümmend viis senti).

§ 179kohane sundraha summas 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot jätta riigi kanda, kuivõrd karistus mõistetakse Kar

S § 65 lg 1 alusel kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest. 16. Menetluskulud tuleb

§ 424

alusel tasuda 10 (kümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et iga kuu

1. kuupäevaks esimesel 9-l kuul tasuda 35 (kolmkümmend viis) eurot ja
2. kuul tasuda 26,25 eurot (kakskümmend kuus eurot ja kakskümmend viis senti) Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „J.V , 1-13-4775, kaitsjatasu, koopiakulu“.
3. K.T-lt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna: § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 129,60 eurot (sada kakskümmend üheksa eurot ja kuuskümmend senti);

§ 179

alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot;

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0,45 eurot (nelikümmend viis senti). 18. Menetluskulud tuleb

§ 423

alusel tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „K.T, 1-13-4775, kaitsjatasu, sundraha, koopiakulu“.

1. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
2. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded 3 täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Sportland Eesti AS tsiviilhagi rahuldada. Aleksandr J.V-lt ja J.V-lt välja mõista solidaarselt Sportland Eesti AS kasuks 109,95 eurot (sada üheksa eurot ja üheksakümmend viis senti), milline summa tuleb tasuda Sportland Eesti AS arveldusarvele nr XXXXXXXXXX Swedbankis.
4. AS EMT tsiviilhagi rahuldada. J.V-lt ja K.T-lt välja mõista solidaarselt AS EMT kasuks 466,26 eurot (nelisada kuuskümmend kuus eurot ja kakskümmend kuus senti), milline summa tuleb tasuda AS EMT arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX Swedbankis (selgitusse esinduse vargus).
5. XXXtsiviilhagi rahuldada. Aleksandr J.V-lt välja mõista XXXkasuks 196,27 eurot (sada üheksakümmend kuus eurot ja kakskümmend seitse senti), milline summa tuleb tasuda XXXarveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Swedbankis.
6. Maxima Eesti OÜ tsiviilhagi rahuldada. Aleksandr J.V-lt välja mõista Maxima Eesti OÜ kasuks 60,38 eurot (kuuskümmend eurot ja kolmkümmend kaheksa senti), milline summa tuleb tasuda Maxima Eesti OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXX Swedbankis.
7. Asitõendid: - 5 CD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, pakituna ümbrikusse, jätta

§ 126

lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse; - jalanõud Timberland 9.5, mis asutavad asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6/1,

§ 126

lg 3 p 2 tagastada peale AS-ile Sportland tsiviilhagi hüvitamist Aleksandr J.V-le või J.V-le, sõltuvalt sellest, kumb esitab nõude varem; - jalanõude Timberland 9.5 karp, mis asuvad asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6/1,

§ 126

lg 3 p 2 tagastada peale AS-ile Sportland tsiviilhagi hüvitamist Aleksandr J.V-le või J.V-le, sõltuvalt sellest, kumb esitab nõude varem; - talvekindad Nike, mis asuvad asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6/1,

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada J.V; - tossud Nike, mis paigutatud asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6/1,

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada J.V; - jalatsijäljend, mis asub asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6/1,

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule (Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja) kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav 05.08.2013.a. 4 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.
2. Esitatud süüdistus ja poolte seisukohad Aleksandr J.V-le on esitatud süüdistus selles, et, olles isik, kes on varem korduvalt toime pannud vargusi, uuesti 19.04.2013 kella 13.34 paiku Tallinnas Kopli 35 b asuvas kaupluses Maxima võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis 2 pudelit konjakit Hennesy VSUP maksumusega 30,19 eurot, kogumaksumusega 60,38 eurot. Seega Aleksandr J.V võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti on Aleksandr J.V-le esitatud süüdistus selles, et tema, olles varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt (korduvalt KarS § 199 järgi, viimati 18.07.2012 karistati KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi, vabanes pärast karistuse kandmist 25.09.2012), uuesti 25.12.2012.a ajavahemikus kella 17.29 kuni kella 17.54-ni grupis koos J.V ja eeluurimisel tuvastamata isikuga, tungis sisse ketiga piiratud sissepääsu läbimise teel Tallinnas Pärnu mnt 238 Järve keskuses asuvasse kauplusesse Sportland (kauplus oli suletud), kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Sportland Eesti AS-ile kuuluva 2 paari jalanõusid Timberland maksumusega 109,95 eurot ning kokku maksumusega 219,90 eurot, millest ühe paari eelnimetatud jalanõudest pani endale müügisaalis jalga. Peale seda, kui turvatöötaja üritas sissetunginud isikuid kinni pidada, Aleksandr J.V, vägivalda kasutamata, jooksis turvatöötaja eest ära väljudes nii kauplusest Sportland kui ka Järve keskusest. Tuvastamata isikul õnnestus samuti põgeneda. Selliselt tekitas kannatanule Sportland Eesti AS-ile varalist kahju 109,95 eurot. Samuti tema, olles isik, kes on süstemaatiliselt vargusi toime pannud, uuesti, viibides 16.02.2013 ajavahemikul kella 11:00 kuni 11.30 Tallinnas Paavli 1 asuvas Paavli kaltsuka OÜ kaupluses, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis /varastas/ lukustatud kapist XXX kuuluvast käekotist rahakoti väärtusega 25 eurot, sularaha 185 eurot, kolm Eesti Vabariigi 5-kroonist metallmünti koguväärtusega 0,96 eurot, XXX nimele välja antud juhiloa, kaks Swedbanki pangakaarti, Sampo pangakaardi ja Maryca Lilled OÜ nimele välja antud Swedbanki pangakaardi, tekitades varalist kahju kokku 210,96 eurot. Seega pani Aleksandr J.V toime KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupis, sissetungimisega ning süstemaatiliselt. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud J.V-le selles, et tema, olles varem toime pannud vargusi, süstemaatiliselt (korduvalt karistatud KarS § 199 järgi, viimati 14.02.2012 karistati KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi, vabanes pärast karistuse kandmist 14.08.2012) uuesti 02.10.2012 ajavahemikul kella 14:38 kuni 14:49, grupis koos K.T-ga , viibides Tallinnas Endla 45 asuvas Kristiine EMT esinduse kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära sülearvuti Samsung NP350V5C15,6´´/i3-2370M/6GB/500GB/W7H, sinist värvi, seerianumber 5 HTAT98FC7A3ALT väärtusega 466,26 eurot, tekitades EMT AS-ile varalist kahju nimetatud summa ulatuses. Samuti tema, olles isik, kes on süstemaatiliselt vargusi toime pannud, 25.12.2012.a ajavahemikus kella 17.29 kuni kella 17.54-ni grupis koos Aleksandr J.V ja eeluurimisel tuvastamata isikuga, tungis sisse ketiga piiratud sissepääsu läbimise teel Tallinnas Pärnu mnt 238 Järve keskuses asuvasse kauplusesse Sportland (kauplus oli suletud), kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Sportland Eesti AS-ile kuuluvad 2 paari jalanõusid Timberland maksumusega 109,95 eurot paar ning kokku maksumusega 219,90 eurot, millest ühe paari eelnimetatud jalanõudest pani endale müügisaalis jalga, misjärel peeti ta kinni turvatöötaja poolt. Aleksandr J.V õnnestus koos varastatud kaubaga summas 109,95 eurot põgeneda. Tuvastamata isikul õnnestus samuti põgeneda. Selliselt tekitati kannatanule Sportland Eesti AS-ile varalist kahju 109,95 eurot. Seega pani J.V toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis, sissetungimisega ning süstemaatiliselt. Käesolevas kriminaalasjas on esitatud süüdistus K.T-le selles, et tema, olles isikuks, kes on süstemaatiliselt vargusi toime pannud (korduvalt karistatud KarS § 199 järgi, 02.11.2012 karistati KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 12.09.2012 ja 19.09.2012 toimepandud varguste eest), uuesti, 02.10.2012 ajavahemikul kella 14:38 kuni 14:49, grupis koos J.V-ga , viibides Tallinnas Endla 45 asuvas Kristiine EMT esinduse kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära sülearvuti Samsung NP350V5C15,6´´/i3-2370M/6GB/500GB/W7H, sinist värvi, seerianumber HTAT98FC7A3ALT väärtusega 466,26 eurot, tekitades EMT AS-ile varalist kahju nimetatud summa ulatuses. Seega pani K.T toime KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ning süstemaatiliselt. 1.
3. Kaitsjate seisukohad: 1.2.
4. Süüdistatava Aleksandr J.V kaitsja Toomas Pilt on seisukohal, et süüdistus on põhjendatud, tõendid lubatavad. Kahtlusi tekitab tegevuse kvalifitseerimine sissetungimisena (KarS § 199 lg 2 p 8). 1.2.
5. Süüdistatava J.V kaitsja Riine Lumiste on seiukohal, et süü on tõendatud, tõendid lubatavad. Süüdistuses esitatud punkt 8 ei ole piisavalt põhjendatud, muus osas kvalifikatsioon õige. 1.2.
6. Süüdistatava K.T kaitsja Toomas Pilt on seisukohal, et süüdistus on põhjendatud, tõendid lubatavad. 1.
7. Süüdistatavate seisukohad: 6 1.3.
8. Süüdistatav Aleksandr J.V-le on süüdistus arusaadav, tunnistab end kõigis episoodides süüdi. On nõus asja lahendamisega lühimenetluses, jääb kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Sportlandi tsiviilhagi, XXX tsiviilhagi ja Maxima Eesti OÜ tsiviilhagi võtab õigeks. 1.3.
9. Süüdistatav J.V-le on süüdistus arusaadav, tunnistab end kõigis episoodides süüdi. On nõus asja lahendamisega lühimenetluses, jääb kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Sportlandi tsiviilhagi, EMT tsiviilhagi ja Maxima Eesti OÜ tsiviilhagi võtab õigeks. 1.3.
10. Süüdistatav K.T-le on süüdistus arusaadav, tunnistab end kõigis episoodides süüdi. On nõus asja lahendamisega lühimenetluses, jääb kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. EMT tsiviilhagi võtab õigeks.
11. Kohus uuris järgmiseid kirjalikke tõendeid: 19.04.2013.a. episoodis (kriminaalasi nr 13230106955): Maxima avaldus varguse kohta (tl 2); tunnistaja XXX ütlused (tl 4); kahtlustatav Aleksandr J.V ütlused (tl 12-13); asitõendi – salvestuse vaatlusprotokoll (tl 15, 16-18). 16.02.2013.a. episoodis (kriminaalasi nr 12230118183): kannatanu XXXütlused (kd 2 tl 5859, 60-61); kannatanu XXXtsiviilhagi (kd 2 tl 63-67); politseileitnant K.Atspoli ettekanne (kd 2 tl 68); asitõendi (videosalvestuse) vaatlusprotokoll koos fototabelitega (kd 2 tl 72-82); tunnistaja XXX ütlused (kd 2 tl 70-71); koopia 05.03.2013 koostatud aadressil XXX (samas kohas elab A.J.V), Tallinn teostatud läbiotsimise protokollist kriminaalasjas nr 11230114585 (kd 2 tl 86-88); asitõendi – T.Abolina elukoha aadressi XXX läbiotsimisel leitud ja ära võetud rahakott koos selles sisalduvaga – vaatlusprotokoll (kd 2 tl 94-96); Aleksandr J.V poolt kahtlustatavana antud ütlused (kd 2 tl 97-98). 25.12.2012.a. episoodis (kriminaalasi nr 12230118183): kannatanu Sportland Eesti AS avaldused, väljatrükk Äriregistrist (kd 1 tl 3-4, 5-6, 7); Sportland Eesti AS tsiviilhagi (kd 1 tl 8-9); Kannatanu esindaja XXX ütlused, volikiri (kd 1 tl 12-13, 13-15, 11), tunnistaja XXX (turvatöötaja) (kd 1 tl 20-21); tunnistaja XXX(turvatöötaja) (kd 1 tl 22-23); asitõendi – kaks tõmmiskilet – vaatlusprotokoll (kd 1 tl 24-26); sündmuskoha –vaatlusprotokoll koos fototabelitega (kd 1 tl 28-67); J.V kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (kd 1 tl 71-73); J.V kahtlustatavana 26.12.2012 ja 12.04.2013 antud ütlused (kd 1 tl 74-76, 148-150); asitõendi (videosalvestuste) vaatlusprotokollid koos fototabeliga (kd 1 tl 91-102, 103-109); asitõendi – jalanõud Timberland, sündmuskohalt kaasa võetud tossud Nike ja Adidas, talvekindad – vaatlusprotokoll koos fototabelitega (kd 1 tl 110-119); asitõendi – jalanõude Timberland karp – vaatlusprotokoll koos fototabelitega (kd 1 tl 122-126); Aleksandr J.V puhtsüdamlik ülestunnistus (tl 127, tõlge tl 128); Aleksandr J.V kahtlustatavana 09.04.2013 antud ütlused (kd 1 tl 130-133); asitõendi – jalanõud Timberland – vaatlusprotokoll koos fototabelitega (kd 1 tl 135-139); asitõendi – jalanõude Timberland karp – vaatlusprotokoll (kd 1 tl 140-143); karistusregistri väljavõte (kd 1 tl 160-165) ja Pärnu Maakohtu 14.02.2012 otsus nr 1-12-1349 J.V kohta (kd 1 tl 166-168); karistusregistri väljavõte (kd 1 tl 173-176) ja Harju Maakohtu 18.07.2012 otsus nr 1-12-6490 A.J.V kohta (kd 1 tl 177). 7 02.10.2012.a. episoodis (kriminaalasi nr 12230118183): kannatanu AS EMT avaldus (kd 2 tl 6-6a); Tunnistaja XXXütlused (kd 2 tl 3-4); kannatanu AS EMT tsiviilhagi (kd 2 tl 48-49); tunnistaja XXX(turvatöötaja) (kd 2 tl 13); J.V kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (kd 2 tl 23-26); J.V kahtlustatavana antud ütlused (kd 2 tl 29-32, tõlge tl 33); K.T kahtlustatavana antud ütlused (kd 2 tl 40-45); asitõendi (videosalvestuse) vaatlusprotokoll (kd 2 tl 46-47); karistusregistri väljavõte (kd 2 tl 35-39) ja Harju Maakohtu 02.11.2012 otsus nr 1-12-9881 K.T kohta (kd 2 tl133-135).
12. Kohus, tutvunud kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega, leiab, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Esmalt analüüsib kohus episoode, milles on esitatud süüdistus Aleksandr J.V-le (3.1, 3.2), seejärel episoodi, milles on süüdistus esitatud Aleksandr J.V-le ja J.V-le (3.3) ning seejärel episoodi, milles on süüdistus esitatud J.V-le ja K.T-le (3.4.), otsustab karistamise küsimuse

§ 217alusel kahtlustatavana kinni 25.12.2012.a.

aadressil Pärnu mnt 238, Tallinn kell 17:

1. Kinnipidamisel ära võetud musta värvi poolsaapad Timberland (suurus 42) ja hallikirjud kindad Nike; 3) süüdistatav Aleksandr J.V 09.04.2013.a. antud ütlustega, mille kohaselt tunnistab süüd. 25.12.2012.a. viibis koos venna J.V ja ühe vähetuttava isikuga Järve keskuses. Suundusid Vladimir ettepanekul II korrusele Sportlandi poodi. All kette ees polnud. Teisele korrusele jõudes sai aru, et kauplus oli suletud. Proovisid Vladimiriga mõlemad Timberland jalanõusid jalga. Jättis endal jalga Timberland mustad jalanõud. Poodi sisenedes olid endal jalas Adidas jalanõud, mille vend kuskile ära peitis. Vladimiril endal olid jalas tossud Nike. Ei näinud, mis jalanõud Vladimir endale jalga jättis. Ei tea, kes spordikotti asju pani. Timberland jalanõud olid karbis, karp jäi poesaali, turvaelemendid eemaldas ise. Nägi turvameest, jooksis poest minema, turvamees jälitas teda, kuid ei saanud kätte. Ei tea, mis teistest sai. Oli alkoholijoobes, Vladimir samuti. Poes olles kartis, et signalisatsioon hakkab tööle ja et neid võidakse näha; 4) kannatanu Sportland Eesti AS avaldusega (esitatud Sportland Eesti AS juhatuse liikme XXXpool), mille kohaselt 25.12.2012 kella 17:30 ajal toimus Järve Sportlandis vargus, mille käigus tekitati varalist kahju. Varguse käigus viidi omavoliliselt ära kaks paari Timberland matkajalatseid, tootekoodiga 12122 WHITE LEDGE MID WP BLACK, ühe jalatsipaari jaehind 109.95 eurot. Kokku tekitatud varaline kahju jaehinnas 219,90 eurot (äriregistri väljavõtte (I kd, tl 7) kohaselt on Sportland AS juhatuse liikmeteks XXX, XXXja XXX); 6) Sportland Eesti AS tsiviilhagiga, mille kohaselt on Sportland Eesti AS-ile vargusega tekitatud varaline kahju kokku summas 109.95 eurot; 7) kannatanu esindaja XXX ütlustega ja volikirjaga, mille kohaselt on Sportland Eesti AS Järve kaupluse juhataja, antud asjas volitatud esindaja politseis, prokuratuuris ja kohtus. 25.12.2013.a. oli nende kauplus suletud ja kaupluse mõlema sissepääsudel ees ketid. Kauplusel on nii signalisatsioon kui ka videovalve. 25.12.2012 kella 17:00 – 17:15 ajal pani kaupluse töötaja kaupluse valve alla. Miskipärast signalisatsiooni andurid tööle ei hakanud. 25.12.2012 kella 17:30 paiku sisenesid Järve Sportlandi kauplusesse kolm tundmatut isikut. Teate vargusest sai G4S turvateenistuse poolt kell 18:
2. Kauplusest varastati 1 paar Timberland jalanõusid suurusega 8.5 maksumusega 109,95 eurot, mis saadi kätte kinnipeetud isiku käest. Saapad kasutamata, rahalisi pretensioone pole. Samuti varastati veel 1 paar Timberland jalanõusid suurusega 9.5, mis on aga kasutatud ja neid tagasi ei soovi. Kindad Nike ei ole nende poest varastatud. Sai teada, et üks sellise tootekoodiga toode on puudu Viru Keskuses asuvas City Sport kauplusest, aga kaupluse juhataja ei oska öelda, millal toode ära kadus; 8) tunnistaja XXXi ütlustega, mille kohaselt on turvatöötaja Järve Selveri kaupluses aadressil Pärnu mnt
3. 25.12.2012 kell 17:53 sai XXXteate, et Sportlandi kaupluses (oli suletud, valve all) on keegi sees. Tema koos turvatöötaja XXXläksid kontrollima, võtsid kaupluse valvest maha. Nägid meesterahvast, kelle kinni pidas. Toimetas turvaruumi. XXXmärkas teist meesterahvast, kes jooksis kauplusest välja ning jooksis talle järgi. Kauplus Sportland oli piiratud ketiga mõlemast sissepääsust; 9) tunnistaja XXXütlustega, mille kohaselt on turvatöötaja Järve Selveri kaupluses aadressil Pärnu mnt
4. 25.12.
5. Kell 17:53 nägi II korrusel Sportlandi poes meesterahvast, kes käis edasi tagasi riiulite juures. Andis sellest teada vahetusvanem XXX. Häire polnud tööle hakanud, poes oli pime. Nägi, kuidas turvatöötaja XXX jooksis ühele meesterahvale järgi. Jooksis Sportlandi kauplusesse sisse, nägi mustades riietes noormeest, jooksis talle õue järgi, kinni pidada ei õnnestunud. Videosalvestuse järgi sisenesid kell 17:27 kauplusesse kolm noormeest. Sportlandi mõlemad sissepääsud olid piiratud ketiga; 10) asitõendi – kaks tõmmiskilet – vaatlusprotokolliga, mille kohaselt on vaadeldud 25.12.2012 Pärnu mnt 238, Tallinn Sportland Eesti AS Järve kauplusest tõmmiskilele jäädvustatud jalatsijälgi (I kd, tl 24-26); 11) sündmuskoha - Sportland Eesti AS Järve kauplus Pärnu mnt 238, Tallinn, II korrus – vaatlusprotokolliga koos fototabelitega, mille kohaselt on vaadeldud müügisaali, põrandalt 10 võeti jalatsijäljed. Leiti ja võeti ära kantud spordijalatsid Adidas ja Nike (I kd, tl 28-67); 12) asitõendi (videosalvestuste) vaatlusprotokollid koos fototabeliga, millest nähtub, 3 meesterahva viibimine 25.12.2012.a. ajavahemikul 17:28:21-17:52:21 Järve keskuses ja kaupluses Sportland, aadressil Pärnu mnt 238, J.V kinnipidamine, ühe meesterahva põgenemine turvatöötaja eest (I kd, tl 91-102, 103-109); 13) asitõendi – jalanõud Timberland, sündmuskohalt kaasa võetud tossud Nike ja Adidas, talvekindad – vaatlusprotokolliga koos fototabelitega, millest nähtuvalt saapad Timberland rikkumata, tagastatakse kauplusele Sportland; tossud Adidas tagastatakse omanikule A.J.V-le (I kd, tl 110-119); 14) asitõendi – jalanõude Timberland karp – vaatlusprotokolliga koos fototabelitega, millest nähtub karbil olev triipkoodi nr 808947003975 ning silt, kus toote hinnaks 109.95 eurot (I kd, tl 122-126); 15) asitõendi – jalanõud Timberland – vaatlusprotokolliga koos fototabelitega, mille kohaselt saapa keele sees silt kirjaga 9,5M, saapad on kasutamistunnustega, saapa ninal kriim (I kd, tl 135-139); 16); asitõendi – jalanõude Timberland karp – vaatlusprotokoll, mille kohaselt vaadeldud karbi otsal silt firma nimega Timberland, 9.5 ja triipkood. Väiksemal sildid toote hind 109.95, oranžikal sildil hind 76,96 ja eraldi silt kirjaga -30% (I kd, tl 140143). Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud Aleksandr J.V ja J.V poolt võõraste vallasasjade (jalanõud Timberland) äravõtmine. Süüdistatav J.V ei ole eeluurimisel antud ütlustes tunnistanud jalanõude Timberland varastamist, väites, et need oli ostnud talle ema, samas tunnistab ta viibimist 25.12.2012 kella 17 paiku Järve kaubanduskeskuse II korrusel asuvas Sportlandi poes, kus oli pime. Kohtul ei ole alust kahelda J.V kahtlustatavana kinnipidamise protokollis, millest nähtub, et J.V peeti kahtlustatavana kinni 25.12.2012.a. aadressil Pärnu mnt 238, Tallinn kell 17:54 ning kinnipidamisel võeti ära musta värvi poolsaapad Timberland (suurus 42), mis kuulusid kauplusele Sportland (Sportland AS avaldus (I kd, tl 3-4), Sportland Eesti AS tsiviilhagi (I kd, tl 8-9)). Kriminaalasjas on kogutud usaldusväärne tõendite kogum, mis kinnitab J.V ja A. J.V süüd 25.12.2012.a. episoodis. Aleksandr J.V objektiivsest käitumisest ja tema ütlustest – suundusid venna J.V ettepanekul II korrusel asuvasse Sportland kauplusesse, proovisid jalanõusid jalga, jooksis jalanõudega minema – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil ning kuritegu on toime pandud kavatsetult. J.V objektiivsest käitumisest – läks II korrusel asuvasse Sportland kauplusesse, proovis jalanõusid jalga – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil ning kuritegu on toime pandud kavatsetult. Kohus on ekslikult
6. juunil 2013 toimunud kohtuistungil tõendina seoses 25.12.2012.a. episoodiga avaldanud Aleksandr J.V puhtsüdamliku ülestunnistuse (I kd, tl 127, tõlge tl 128). Puhtsüdamlikku ülestunnistust ei saa käsitleda

§ 63

lg 1 nimetatud muu tõendina, seega jätab kohus selle tõendite kogumist tervikuna välja. Küll aga arvestab kuulub see arvestamisele karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1127-06 p 10 väljendanud seisukohta, et: “ 11 3.4. 02.10.2012.a. episoodis on teo aset leidmine ja selle toimepanemine süüdistatavate J.V ja K.T poolttõendatud: 1) süüdistatav J.V ütlustega, mille kohaselt tunnistab süüd. 02.10.2012.a. lõuna ajal koos tuttav K.T-ga läksid Kristiine Keskuses asuvasse EMT kauplusesse. Ernst tegi vitriini lahti, tema võttis sülearvuti Samsung, mille andis K.T kätte, kes peitis selle põue. Väljusid kauplusest. Arvuti müüsid Balti jaama turul 200 euro eest, millest 100 eurot andis Ernstile; 2) J.V kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga, mille kohaselt peeti J.V

§ 217alusel kahtlustatavana kinni 28.11.2012.a.

aadressil Endla 45, Tallinn; 3) süüdistatav K.T ütlustega, mille kohaselt tunnistab süüd. 02.10.2012.a. lõuna ajal läks koos tuttav J.V-ga Kristiine Keskuses asuvasse EMT kauplusesse. Arvutivitriin oli lahti, avas selle. J.V võttis sealt sülearvuti Samsung, mille andis tema kätte. Ta pani selle põue, lahkusid esindusest. Vladimir müüs arvuti maha, pool rahast, s.o 100 eurot andis talle; 4) kannatanu AS EMT avaldusega, mille kohaselt 02.10.2012.a. varastati AS-i EMT Kristiine esindusest aadressil endla 45, Tallinn sülearvuti Samsung NP350V5C 15,6``/i3-2370M/6GB/500GB/W7H sinine, seeria nr HTAT98FC7A3ALT, hinnaga 466.26 eurot (käibemaksuga). Volitatud esindajaks XXX; 5) tunnistaja XXX ütlustega, mille kohaselt 02.10.2012.a. varastati AS-i EMT Kristiine esindusest aadressil endla 45, Tallinn sülearvuti Samsung NP350V5C 15,6``/i3-2370M/6GB/500GB/W7H sinine, seeria nr HTAT98FC7A3ALT, hinnaga 466.26 eurot. Ajavahemikus 14:25 – 14:27 varastati esindusest võtmekimp, ajavahemikul 14:38-14:39 avati võtmekimbu abil vitriin ning varastati nimetatud sülearvuti. Võtme vargust pealt ei näinud keegi. Võtme kadumisest teada saades vaadati videosalvestust, kus nähtus, et varastatud on sülearvuti; 6) kannatanu AS EMT tsiviilhagi, mille kohaselt on vargusega tekitatud kahju summas 466.26 eurot, mis palutakse välja mõista kahju tekitajalt; 7) tunnistaja XXXütlustega, mille kohaselt oli 27.11.2012.a. tööl Kristiine Keskuses, kui kell 17:15 märkas kaamerast meesterahvast, kelles tundis ära isiku, kes 02.10.2012 varastas Samsung sülearvuti kauplusest EMT. Pidas isiku kinni; 8) asitõendi (videosalvestuse) vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et müügisaalis viibivad kaks meesterahvast, kellest üks (tumedat värvi jopes, helesinist värvi pükstes ja heledate juustega) avab vitriini, võtab sealt tumedat värvi sülearvuti, mille annab teisele meesterahvale (tumedat värvi jopes ja pükstes, tumedate juustega). Viimane paneb võetud sülearvuti põue (II kd, tl 4647). Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud J.V ja K.T poolt võõra vallasasja (sülearvuti Samsung) äravõtmine. J.V objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – läksid koos K.T-ga EMT kauplusesse Kristiine keskuses, kus avatud vitriini kaudu võttis sülearvuti, andis K.T-le, mille viimane peitis põue – nähtub, et ta tegutses varguse eesmärgil ning kuritegu on toime pandud kavatsetult. K.T objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – läksid koos J.V-ga EMT 12 kauplusesse Kristiine keskuses, kus avas vitriini, J.V võttis sülearvuti, andis talle, mille peitis põue – nähtub, et ta tegutses varguse eesmärgil ning kuritegu on toime pandud kavatsetult. Süüdistatavate poolt omastamise eesmärgil äravõetud esemed (vallasasjad) ei kuulunud süüdistatavale, seega olid nende jaoks võõrad. Ebaseaduslik omastamine tähendab selle omaniku kestvat (alatiseks või pikemaks ajaks) ilmajätmist asjast ning hõivaja poolt asja enda kasuks pööramist ehk selle lühi- või pikemaajalist kasutamist (KarS Komm 2009 § 199, komm 31.2). Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks – näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt (RKKKo 3-1-1-87-08 p 10). Aleksandr J.V karistusregistri teatisest (I kd, tl 173-176) ja kohtuotsusest (I kd, tl 177) nähtub, et A. J.V on eelnevalt kriminaalkorras korduvalt karistatud, sh korduvalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Samuti on isikut väärteokorras korduvalt karistatud. Viimati karistati A. J.V 18.07.2012 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi vangistusega 7 kuud, vabanes pärast karistuse kandmist 25.09.

1. Samuti on käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks kolm varguse episoodi 4 kuu jooksul, seega on süüdistatav A. J.V puhul tegemist isikuga, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. Kohus ei nõustu Aleksandr J.V kaitsja Toomas Pildi ja J.V kaitsja Riine Lumiste kohtuistungil esitatud väitega, et Aleksandr J.V ja J.V tegevus 25.12.2012.a. episoodis ei ole kvalifitseeritav kui sissetungimisega võõraste vallasasjade äravõtmine KarS § 199 lg 2 p 8 kohaselt. Kauplust Sportland Järve keskuses saab käsitleda kui piirdega ala. Piirdega ala on iga territoorium, kuhu inimene saab siseneda ja mis on varustatud vähemalt osaliselt inimeste loodud takistusega, mis peab ära hoidma mitteõigustatud isikute sissetungimise. Piiratud ei tähenda lukustatud ja suletud ala, nõutav on ainult, et sinna ei oleks mitte igaühel vaba ja takistamatu sissepääs ja puuduks õigustatud isiku luba sisenemiseks. Oluline ei ole niivõrd füüsiline piire, vaid nn psüühilis-sotsiaalse barjääri eksisteerimine (J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne.
2. trükk. Juura, 2009, lk 697). Süüdistatavatel A. J.V ja J.V puudus luba poodi sisenemiseks, seega oli sisenemine ebaseaduslik. Sissetungimine ei pea olema ilmtingimata seotud füüsiliste tõkete ületamisega, selleks on igasugune õigusvastane sisenemine. A. J.V on tunnistanud (I kd, tl 130-133), et poes olles kartis, et signalisatsioon hakkab tööle ja neid võidakse näha. Teisele korrusele Sportlandi poodi jõudes sai aru, et kauplus oli suletud, kauplus oli pime. Igale keskmisele inimesele on arusaadav, et kui kauplus on pime ja seal ei viibi ei müüjaid ega kliente, siis on kauplus suletud. Seda pidi mõistma sarnaselt süüdistatav A. J.V-ga ka süüdistatav J.V . Seega on 25.12.2012.a. episood süüdistatavate A. J.V ja J.V poolt toime pandud sissetungimisega. Samuti on A. J.V tegevus õigesti kvalifitseeritud mh kui võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata (KarS § 199 lg 2 p 5). Vargus on avalik, kui see pannakse toime kolmanda isiku 13 nähes ja kui toimepanija arvab, et süüteokohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest. Kui isikut märgatakse varguse toimepanemise ajal ja ta üritab sellest hoolimata asja hõivamist jätkata, kasvab vargus üle avalikuks varguseks (J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne.
3. trükk. Juura, 2009, lk 537). Nähtuvalt süüdistatav A. J.V ütlustest (kd 1 tl 130-133) nägi ta turvameest ning jooksis poest minema, turvamees jälitas teda, kuid ei saanud kätte. Seega A. J.V sai aru tema teo õigusvastasusest ning sai aru, et turvamees nägi teda. Seega on 25.12.2012.a. episood A. J.V poolt toime pandud avalikult. A. J.V tegevus kolme varguse episoodis tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi, kui avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupis, sissetungimisega ning süstemaatiliselt võõraste vallasasjade äravõtmine nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil J.V karistusregistri teatisest (I kd, tl 160-165) ja kohtuotsustest (I kd, tl 166168, II kd, tl 113-116) nähtub, et J.V on eelnevalt kriminaalkorras korduvalt karistatud, sh korduvalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Samuti on isikut korduvalt väärteokorras karistatud. Viimati karistati J.V 03.05.2013 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega ning KarS § 184 lg 1 alusel mõisteti üks aasta vangistust, karistuse alguseks loeti 03.05.2013.a. Samuti karistati J.V 14.02.2012 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7, 9 alusel vangistusega 8 kuud. Vabanes pärast karistuse kandmist 14.08.2012.a. Samuti on käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks kaks varguse episoodi 3 kuu jooksul, seega on süüdistatav J.V puhul tegemist isikuga, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. J.V tegevus kahe varguse episoodis tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi, kui grupis, sissetungimisega ning süstemaatiliselt võõraste vallasasjade äravõtmine nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil K.T karistusregistri teatisest (II kd, tl 35-39) ja kohtuotsustest (II kd, tl 133-135) nähtub, et K.T on eelnevalt kriminaalkorras korduvalt karistatud, sh korduvalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Samuti on isikut korduvalt väärteokorras karistatud. Viimati karistati K.T 02.11.2012 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega (12.09.2012, 19.09.2012.a. toimepandud episoodid) KarS § 199 lg 2 p 9 alusel ja

§ 238

lg 2 alusel mõisteti 6 kuud vangistust, vabanes pärast karistuse kandmist 25.04.

1. Samuti on käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks üks varguse, seega on süüdistatav K.T puhul tegemist isikuga, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. K.T tegevus ühe varguse episoodis tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi, kui, grupis ning süstemaatiliselt võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. A. J.V, J.V ning K.T on süüvõimelised ning KarS
2. ptk.
3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
4. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid karistada. Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü. Karistuse mõistmisel 14 arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Aleksandr J.V A. J.V on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh korduvalt toime pannud varavastaseid süütegusid. Eelnevad vabaduskaotuslikud karistused ei ole mõjutanud teda uusi kuritegusid toime panemast ning süüdistatav on kolme kuu möödudes pannud toime uued teod. Kergemaliigilise karistuse – rahatrahvi – kohaldamine ei ole sellise isiku puhul võimalik. Süüdistatava objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest nähtuvalt pani ta kuriteo toime kavatsetult. Karistusena tuleb kohaldada vangistust. A. J.V karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust toimepandud tegude suhtes, mida kohus arvestab kergendava asjaoluna. Kohus arvestab karistuse määra valikul seda, et tegemist on kolme episoodiga. Varastatu väärtus on arvestatavalt suur. Prokurör taotles isiku karistamist ühe aasta pikkuse vangistusega. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas puuduvad sedavõrd erandlikud asjaolud, mis annaksid aluse mõista prokuröri taotletust suuremat karistust. Kõigest eelnevast johtuvalt on kohus seisukohal Aleksandr J.V tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, tuleb

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 (kaks) päeva, s.o 04.06.2013.a. – 05.06.2013.a., mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. J.V J.V on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh korduvalt toime pannud varavastaseid süütegusid. Süüdistatav ei ole varasematest karistustest enda jaoks järeldusi teinud ning jätkas kuritegelikku käitumist, mis on kujunemas talle elustiiliks. J.V karistati 14.02.2012 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7, 9 alusel vangistusega 8 kuud, vabanes pärast karistuse kandmist 14.08.2012.a, kuid juba 4 kuu möödudes pani toime uue kuriteo. Kergemaliigilise karistuse – rahatrahvi – kohaldamine ei ole sellise isiku puhul võimalik. Süüdistatava objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest nähtuvalt pani ta kuriteo toime kavatsetult. Karistusena tuleb kohaldada vangistust. 15 J.V karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust toimepandud tegude suhtes, mida kohus arvestab kergendava asjaoluna. Kohus arvestab karistuse määra valikul seda, et tegemist on kahe episoodiga. Varastatu väärtus on peovarguse kohta arvestatavalt suur. Prokurör taotles isiku karistamist 9 kuu pikkuse vangistusega. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas puuduvad sedavõrd erandlikud asjaolud, mis annaksid aluse mõista prokuröri taotletust suuremat karistust. Kõigest eelnevast johtuvalt on kohus seisukohal, et J.V tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, tuleb

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõista J.V-le liitkaristus Harju Maakohtu 03.05.2013.a. kohtuotsusega mõistetud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel ning lõplikuks karistuseks mõista tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 4 (neli) kuud 10 (kümme) päeva, s.o 28.11.2012.a., 25.12.2012.a. – 02.05.2013.a., mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 10 (kümme) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva, millise karistusaja ärakandmise algust arvestada alates 03.05.2013.a. K.T K.T on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh korduvalt toime pannud varavastaseid süütegusid. Eelnevad vabaduskaotuslikud karistused ei ole mõjutanud teda uusi kuritegusid toime panemast. Viimati karistati K.T 02.11.2012 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega 12.09.2012, 19.09.2012.a. toimepandud varguse episoodide eest. Käesolevas kriminaalasjas on menetlusesemeks 02.10.2012.a. toime pandud varguse episood. Kergemaliigilise karistuse – rahatrahvi – kohaldamine ei ole sellise isiku puhul võimalik. Süüdistatava objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest nähtuvalt pani ta kuriteo toime kavatsetult. Karistusena tuleb kohaldada vangistust. K.T karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust toimepandud tegude suhtes, mida kohus arvestab kergendava asjaoluna. Kohus arvestab karistuse määra valikul seda, et tegemist on ühe episoodiga. Varastatu väärtus on poevarguse kohta arvestatavalt suur. Prokurör taotles isiku karistamist 6 kuu pikkuse vangistusega. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas puuduvad sedavõrd erandlikud asjaolud, mis annaksid aluse mõista prokuröri taotletust suuremat karistust. Kõigest eelnevast johtuvalt on kohus seisukohal, et K.T süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 16 Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, tuleb

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse ärakandmist alates K.T kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 22.06.2013.a. 5. Tsiviilhagid Kriminaalasjas on esitatud järgnevad tsiviilhagid:

1. a)Sportland Eesti AS poolt on esitatud tsiviilhagi, mille kohaselt 25.12.2012.a. kella 17:28 ajal tungiti sisse ketiga piiratud sissepääsu kaudu Tallinnas Pärnu mnt 238 asuva Sportland Eesti AS-i kauplusesse, misjärel varastati kaupluse müügisaalist üks paar jalanõusid Timberland (tootekoodiga 12122) maksumusega 109,95 eurot. Sportland AS-ile on vargusega tekitatud varaline kahju kokku summas 109,95 eurot. Aleksandr J.V ja J.V tunnistavad tsiviilhagi võttes selle õigeks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Eeltoodu alusel tuleb Sportland Eesti AS tsiviilhagi rahuldada. Aleksandr J.V-lt ja J.V-lt välja mõista solidaarselt Sportland Eesti AS kasuks 109,95 eurot (sada üheksa eurot ja üheksakümmend viis senti), milline summa tuleb tasuda Sportland Eesti AS arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX Swedbankis.
2. b)Kannatanu XXXpoolt on esitatud tsiviilhagi, mille kohaselt 16.05.2013.a. ajavahemikul kell 11:27 kuni 11:29 varastati Tallinnas aadressil Paavli 1 asuvas kaupluses lukustatud kapist XXXkuuluvast käekotis rahakott, väärtusega 25 eurot, sularaha 185 eurot, kolm Eesti Vabariigi 5-kroonist metallmünti koguväärtusega 0,96 eurot, XXX nimele välja antud juhiluba, kaks Swedbanki pangakaarti, Sampo pangakaart ja Maryca Lilled OÜ nimele välja antud Swedbank pangakaart. Vargusega tekitatud kahju summas 196,27 eurot, milline palutakse välja mõista süüdistatavalt. Aleksandr J.V tunnistab tsiviilhagi võttes selle õigeks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Samas sätte lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab muuhulgas kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulutused. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks 17 tehtavatele mõistlikele kulutustele. Sama sätte lg 3 kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Eeltoodu alusel tuleb XXX tsiviilhagi rahuldada. Aleksandr J.V-lt välja mõista XXX kasuks 196,27 eurot (sada üheksakümmend kuus eurot ja kakskümmend seitse senti), milline summa tuleb tasuda XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX Swedbankis.
3. c)Kannatanu AS EMT poolt on esitatud tsiviilhagi, mille kohaselt 02.10.2012.a. varastati ASi EMT Kristiine esindusest aadressil endla 45, Tallinn sülearvuti Samsung NP350V5C 15,6``/i3-2370M/6GB/500GB/W7H sinine, seeria nr HTAT98FC7A3ALT, hinnaga 466,26 eurot (käibemaksuga). Vargusega tekitatud kahju summas 466,26 eurot, mis palutakse välja mõista kahju tekitajalt. J.V ja K.T tunnistavad tsiviilhagi võttes selle õigeks. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab TsMS § 440 lg 1 kohaselt kohus hagi. Eeltoodu alusel tuleb AS EMT tsiviilhagi rahuldada. J.V-lt ja K.T-lt välja mõista solidaarselt AS EMT kasuks 466,26 eurot (nelisada kuuskümmend kuus eurot ja kakskümmend kuus senti), milline summa tuleb tasuda AS EMT arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX Swedbankis (selgitusse esinduse vargus).
4. d)Maxima Eesti OÜ poolt on esitatud tsiviilhagi, mille kohaselt 19.04.2013 kella 13:34 ajal varastas Aleksandr J.V Maxima Eesti OÜ-le kuuluvast kauplusest aadressil Tallinn, Kopli 35b kaupa kogumaksumusega 60,38 eurot. Maxima Eesti OÜ-le on vargusega tekitatud varaline kahju kokku summas 60,38 eurot, milline summa palutakse välja mõista süüdistatavalt. Aleksandr J.V tunnistab tsiviilhagi võttes selle õigeks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Eeltoodi alusel tuleb Maxima Eesti OÜ tsiviilhagi rahuldada. Aleksandr J.V-lt välja mõista Maxima Eesti OÜ kasuks 60,38 eurot (kuuskümmend eurot ja kolmkümmend kaheksa senti), milline summa tuleb tasuda Maxima Eesti OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX Swedbankis. 6. Asitõendid: Kriminaalasja materjalide juures asuvate asitõenditega otsustab kohus alljärgnevat: - 5 CD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, pakituna ümbrikusse, jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

Süüdistusaktis märgitud asitõenditega, millised asuvad asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, otsustab kohus alljärgnevat: - jalanõud Timberland 9.5, mis asutavad asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6/1,

§ 126

lg 3 p 2 tagastada peale AS-ile Sportland tsiviilhagi hüvitamist Aleksandr J.V-le või J.V-le, sõltuvalt sellest, kumb esitab nõude varem; 18 - jalanõude Timberland 9.5 karp, mis asuvad asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6/1,

§ 126

lg 3 p 2 tagastada peale AS-ile Sportland tsiviilhagi hüvitamist Aleksandr J.V-le või J.V-le, sõltuvalt sellest, kumb esitab nõude varem; - talvekindad Nike, mis asuvad asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6/1,

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada J.V; - tossud Nike, mis paigutatud asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6/1,

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada J.V; - jalatsijäljend, mis asub asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6/1,

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

7. Menetluskulud: Süüdistatav Aleksandr J.V kaistja Toomas Pilt esitas kohtuistungil taotluse menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks ning võimaldada Aleksandr J.V menetluskulude tasumine ositi. Kohus asub seisukohale, et taotlus menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks tuleb jätta rahuldamata.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Juhul, kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda, samas võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu kohtule erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust menetluskulude vähendamiseks. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Samas leiab kohus, et põhjendatud on menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust, ei ole süüdistataval võimalik kohtukulude kohene tasumine, küll on see võimalik suhteliselt lühikese aja jooksul. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Süüdistatav J.V kaistja Riine Lumiste esitas kohtuistungil taotluse menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks ning võimaldada J.V menetluskulude tasumine ositi. Kohus asub seisukohale, et taotlus menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks tuelb jätta rahuldamata.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Juhul, kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda, samas võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu kohtule erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust menetluskulude vähendamiseks. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Samas leiab kohus, et J.V puhul on põhjendatud menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust, ei ole süüdistataval võimalik kohtukulude kohene tasumine, küll on see võimalik suhteliselt lühikese aja jooksul. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega 19 kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Süüdistatav K.T kaistja Toomas Pilt esitas kohtuistungil taotluse menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks. Kohus asub seisukohale, et taotlus menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks tuelb jätta rahuldamata.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Juhul, kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda, samas võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu kohtule erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust menetluskulude vähendamiseks. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Aleksander J.V-lt kuulub välja mõistmisele

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna: § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 151,20 eurot (sada viiskümmend üks eurot ja kakskümmend senti);

§ 179

alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot;

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0,45 eurot (nelikümmend viis senti). Menetluskulud tuleb

§ 424

alusel tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et iga kuu

1. kuupäevaks esimesel 11-l kuul tasuda 55 eurot (viiskümmend viis eurot) ja
2. kuul tasuda 26,65 eurot (kakskümmend kuus eurot ja kuuskümmend viis senti) Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Aleksandr J.V, 1-13-4775, kaitsjatasu, sundraha, koopiakulu“. J.V-lt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna: § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 340,80 eurot (kolmsada nelikümmend eurot kaheksakümmend senti);

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0,45 eurot (nelikümmend viis senti). Käesolevas kriminaalasjas tuvastatu kohaselt on tegu toime pandud enne Harju Maakohtu 03.05.2013.a poolt J.V suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemist. 03.05.2013.a. kohtuotsusega on süüdistatavalt välja mõistetud menetluskulud. Seega on tegemist liitkaristuse mõistmisega KarS § 65 lg 1 alusel. Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-2411 asunud seisukohale, et sellisel juhul ei tohiks sundraha teistkordselt välja mõista. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et J.V menetluskulu, s.o

§ 179

lg 1 p 2 kohane sundraha 480 eurot ei kuulu käesoleva kohtuotsusega teistkordselt väljamõistmisele, kuivõrd karistus mõistetakse KarS § 65 lg 1 alusel kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest. Menetluskulud tuleb

§ 424

alusel tasuda 10 (kümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et iga kuu

1. kuupäevaks esimesel 9-l kuul tasuda 35 (kolmkümmend viis) eurot ja
2. kuul tasuda 26,25 eurot (kakskümmend kuus eurot ja kakskümmend viis senti) Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 20 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „J.V , 1-13-4775, kaitsjatasu, koopiakulu“. K.T-lt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna: § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 129,60 eurot (sada kakskümmend üheksa eurot ja kuuskümmend senti);

§ 179

alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot;

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0,45 eurot (nelikümmend viis senti). Käesolevas kriminaalasjas tuvastatu kohaselt on tegu toime pandud enne Harju Maakohtu 02.11.2012.a poolt K.T suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemist. 02.11.2012.a. kohtuotsusega on süüdistatavalt välja mõistetud menetluskulud. Riigikohus on kohtuasjas 3-11-24-11 asunud seisukohale, et juhul, kui on võimalus, tuleb kasutada

§ 216

lg 1 p 2 tulenevat võimalust ühendada süüdistatava suhtes menetletavad kriminaalasjad üheks menetluseks eesmärgiga tagada talle kõik karistuse mõistmise asjaolusid arvestava liitkaristuse mõistmine ühes kriminaalmenetluses ja sellega seonduvalt sundraha ühekordne väljamõistmine

§ 179sätteid arvestades.

Olukorras, kus on võimalik kriminaalasjad üheks menetluseks liita, kuid seda mingil põhjusel tehtud pole, ei tohi isikult sundraha kahel korral, st kahe otsusega välja mõista. Käesolevas kriminaalasjas ei ole põhjendatud aga K.T sundraha riigi kanda jätmine, kuivõrd tegemist on liitkaristuse mõistmisega kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest. ( ) K.T on talle süüdistuses esitatud 02.10.2012.a. episoodiga seoses kahtlustatavana üle kuulatud alles 29.11.2012.a. Seega ei olnud 02.11.2012.a. kohtuotsuse tegemise ajal ja selle menetlemise ajal teada, et K.T on osaline 02.10.2012.a. episoodis ning sellest johtuvalt ei olnud mingilgi viisil võimalik kriminaalasjade ühendamine. Seega tuleb K.T-lt ka käesolevas kriminaalasjas sundraha välja mõista. Menetluskulud tuleb

§ 423

alusel tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „K.T, 1-13-4775, kaitsjatasu, sundraha, koopiakulu“. Kohus juhindus

§ 306, § 311, § 312, § 313, § 315, § 238 sätetest.

Ingrid Kullerkann kohtunik 21