← Eesti

1-12-5008/5

Obsah (12)§ 266§ 205§ 74§ 199§ 214§ 65§ 69§ 121§ 64§ 68§ 75§ 66

Kriminaalasi nr . 1 – 12-5008 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Veike Otsuse tegemise aeg ja koht 21.

§ 266

lg 2 p 1,3; § 121 ja § 199 lg 1 järgi; A.R, süüdistus

§ 266

lg 2 p 1,3; § 121 järgi; F.M, süüdistus

§ 266lg 2 p 1,3; § 121 järgi.

süüdistatavad: 1.S.G( isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vald xxxxxxmaa, EV kodanik, põhiharidus, ei tööta, emakeel: eesti keel). Kriminaalkorras karistatud viiel korral, viimati 03.05.2012.a Tartu MK Jõgeva kohtumajas

§ 205

alusel 9 kuud vangistust

§ 74alusel 3 aastase katseajaga.

Tõkend: vahistatus alates 22.08.2011 -29.11.2011a, s .o 3 kuud 7 päeva. 29.11.2011.a tõkend vahistamine asendatud kohustusega alluda elektroonilisele valvele. Kaitsja kohtueelsel uurimisel vandeadvokaat Rein Napa. 2.A.R( isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx / Soomes xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, EV kodanik, põhiharidus, emakeel: eesti, töökoht Soomes, OY Tarkkatoimi). Kriminaalkorras karistatud kahel korral, viimati 26.11.2009.a Tartu MK Jõgeva kohtumajas

§ 199

lg 2 p 4,7,8 alusel

§ 74alusel 18 kuulise katseajaga.

Tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja kohtueelsel uurimisel vandeadvokaat Rein Napa. 3. F.M( isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx talu, EV Menetlusosalised ja nende esindajad 1 kodanik, keskeri haridus, emakeel: eesti, töökoht Genet Air OÜ, osaline tööaeg Soomes). Kriminaalkorras karistatud kahel korral, viimati 29.01.2010.a Tartu MK Jõgeva kohtumajas

§ 214

lg 1 ja § 263 p 1,4 alusel

§ 65

lg 1 järgi 5 kuud vangistust mis

§ 69alusel asendati 600 t ÜKT-ga tähtajaga 2 aastat ( kohustus täidetud 25.11.2010).

Tõkend: ei ole kohaldatud. Kaitsja kohtueelses ja kohtumenetluses vandeadvokaat Lembit Nirgi( Rakvere AB, Lai 11 Rakvere; e-post: lembitnirgi@hot.ee ). Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margit Luga. Kohtuistungi toimumise aeg 21.mai 2012.a. Juhindudes KrMS § 239 lg.3, § 240, § 246, § 245, § 250, § 248 lg.1 p.5, § 249, §311, § 313 lg.1, maakohus o t s u s t a s: RESOLUTSIOON : Süüdi tunnistada S.G

§ 266lg.

2 p. 1,3 järgi ja karistuseks mõista 2 ( kaks ) kuud vangistust. Süüdi tunnistada S.G

§ 121järgi ja karistuseks mõista 6 ( kuus ) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada S.G

§ 199lg.

1järgi ja karistuseks mõista 2( kaks ) kuud vangistust.

§ 64

lg 1, 3 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes kokku karistuseks 9 ( üheksa ) kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel lugeda karistuse kantud osaks eelvangistuses viibitud aeg s.o.

22.08.2011-29.11.2011 s.o. 3 kuud 7 päeva, kandmisele kuuluv karistus on 5 ( viis ) kuud 23 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 03.05.2012.a Tartu MK Jõgeva kohtumaja otsusega mõistetud karistuse 9( üheksa ) kuud vangistusega, mõistes kokku karistuseks 1 ( üks ) aasta vangistust. 9( üheksa ) kuu vangistuse osas oli ja jääb S.G tingimuslikult vangistusest vabastatuks 03.05.2012.a Tartu MK Jõgeva kohtumaja otsuse tingimustel. Liitkaristuse ülejäänud osa 3( kolm ) kuud vangistust jätta

§ 74

lg 1 ja 3 alusel kohaldamata kui S.G 2( kaks ) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid : 1.

elama kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

  1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ;
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 2 15 päevaks ;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata S.G-le lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. S.G tõkend- vahistamine, mis on asendatud kohustusega alluda elektroonilisele järelevalvele jätta ära kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada A.R

§ 266

lg 2 p 1,3 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 30 päevamäära, s.o 96 eurot. Süüdi tunnistada A.R

§ 121järgi ja karistada rahalise karistusega 270 päevamäära, s,o.

864 eurot.

§ 64

lg 1, 3 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes kokku karistuseks rahaline karistus 300 päevamäära,.s.o 960 eurot.

§ 66

lg 1,3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 6( kuus ) kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu 25.kuupäevaks vähemalt 160 eurot kuni kogusumma tasumiseni. Süüdi tunnistada F.M

§ 266

lg 2 p 1,3 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 50 päevamäära, s.o 160 eurot. Süüdi tunnistada F.M

§ 121

järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 300 päevamäära, s,o 960 eurot.

§ 64

lg 1, 3 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel , mõistes kokku karistuseks rahalist karistust 320 päevamäära, s.o 1024 eurot riigi tuludesse.

§ 66

lg 1,3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 ( kümme ) kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu 25.kuupäevaks vähemalt 103 eurot kuni kogusumma tasumiseni. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB, või arvele nr 221023778606 Swedbank, või arvele nr 333416110002 Danske Bank. Viitenumber on kõigil juhtudel

  1. Selgituseks märkida: Tartu Maakohtu otsus nr 1-12-5008 ja nimi, kelle rahalist karistust tasutakse. Kriminaalmenetluse kulud: 1.S.G menetluskulud on: sundraha 435 eurot ja tasu riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses kokku 115.90 eurot. Kokku menetluskulud 550.90 eurot. Jätta S.G menetluskulud summas
  2. 90 eurot riigi kanda. 2.Jan Vilk*i menetluskulud on: sundraha 435 eurot ja tasu riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses kokku 62.10 eurot. Kokku menetluskulud 497.10 eurot. Menetluskulud summas 497.10 eurot tuleb hüvitada A.R*il. A.R*il tasumisele kuuluv menetluskulude hüvitis on 497.10 (nelisada üheksakümmend seitse eurot 10 senti) eurot. Pikendada menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaega ja määrata Jan Vilk*i 3 menetluskulude tasumine ositi. Määrata, et Jan Vilk*il tuleb menetluskulude hüvitis (kokku 497.10 eurot) tasuda 6 kuu jooksul, tasudes iga kuu 82.85 eurot riigi tuludesse.
  3. F.M *i menetluskulud on: sundraha 435 eurot ja tasu riigi õigusabi eest kohtueelses ja kohtumenetluses kokku 103.44 eurot. Kokku menetluskulud 538.44 eurot. Menetluskulud summas 538.44 eurot tuleb hüvitada F.M *il. F.M *il tasumisele kuuluv menetluskulude hüvitis on 538.44 (viissada kolmkümmend kaheksa eurot 44 senti) eurot. Pikendada menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaega ja määrata F.M-i menetlu skulude tasumine ositi. Määrata, et F.M *il tuleb menetluskulude hüvitis (kokku 538.44 eurot) tasuda 10 kuu jooksul, tasudes iga kuu 53.84 eurot riigi tuludesse. Määrata vandeadvokaat Lembit Nirgi ( Rakvere Advokaadibüroo Lai t. 11 Rakvere 44308) tasu F.M-ile osutatud õigusabi eest kohtueelses- ja kohtumenetluses summas kokku 103,44( ükssada kolm eurot, 44 senti) eurot. Riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise õigusabi osutanud advokaadile korraldab kohtuotsuse alusel Eesti Advokatuur. Menetluskulude hüvitis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 1022003479601 SEB, või a/a 221023778606 Swedbank, või a/a 333416110002 Danske Bank. Viitenumber kõigil juhtudel
  4. Selgitusse märkida: otsuse number, nimi, kelle menetluskulu tasutakse. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul, saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või see on

-i järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui on mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe, Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik Süüasi on saabunud kohtule menetlemiseks kokkuleppemenetluses. Prokurör selgitab kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja arvesse võetut ning palub kokkuleppe võtta kohtuotsuse tegemise aluseks. Prokurör palub S.G-lt menetluskulusid mitte välja mõista, kuna tema suhtes on 03.mail 2012 tehtud kohtuotsus teises kriminaalasjas ja asju ei ole koos menetletud mitte S.G-st tulenevatel asjaoludel. Menetluskulude väljamõistmine S.G-lt uuesti oleks tema suhtes ebaõiglane. Süüdistatavad kinnitavad, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistavad ennast süüdi ning paluvad teha kohtul otsuse kokkuleppe alusel. 4 S.G annab seletuse kokkuleppe sõlmimise asjaolude kohta, millest nähtub, et ta on õigesti aru saanud kokkuleppe sisust ja liitkaristusena kohaldatud karistuse kandmisest. S.G on loobunud kaitsja osalemisest kohtumenetluses. A.R palub teha asjas kohtuotsuse kokkuleppe alusel, mõistes kokku lepitud rahalise karistuse. Menetluskulude tasumise palub ajatada 6 kuu peale. A.R on loobunud kaitsja osalemisest kohtumenetluses. F.M kinnitab oma töösuhet Soome Vabariigis, kirjalikku töölepingut esitada ei ole. Palub teha kohtuotsuse kokkulepitu alusel, mõistes rahalise karistuse. Menetluskulude tasumise palub ajatada 10 kuu peale. Süüdistatava F.M-i kaitsja, vandeadvokaat Lembit Nirgi, kinnitab, et sõlmitud kokkulepe vastab süüdistatava tegelikule tahtele ja palub kokkuleppe alusel teha kohtuotsuse. Menetluskulude tasumine ajatada. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et S.G, Jan Vilk ja F.M tuleb süüdi tunnistada neile esitatud süüdistuses ja kokkulepped saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. S.G `le on esitatud süüdistus selles , et tema 02.04.2011 kella 14.30 paiku Jõgeva maakonnasxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikute grupis koos A.R-i ja F.M-iga tungis ukse avamise teel korteri valdaja tahte vastaselt xxxxxxxxxxxxxxxx kuuluvasse korterisse. Peale selle tema 02.04.2011 kella 15.00 paiku xxxxxx maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikute grupis koos F.M-iga tungis, xxxxxxxxxxxxxxxx taga ajades, korteri valdaja tahte vastaselt xxxxxxxxxxxxxxxxxxx kuuluvasse korterisse. Seega pani toime omavolilised sissetungimised s.o

§ 266lg 2p 1,3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Peale selle tema 02.04.2011 kella 14.30 paiku xxxxxx maakonnas xxxxxxxxxxxinnasxxxx tn x isikute grupis koos F.M-iga ja A.R-iga olles eelnevalt xxxxxxxxxxxxxxxx kuuluvasse korterisse tunginud , lõid elutoas diivanil magavat xxxxxxxxxxxxxxxe pudeliga pähe, rusikate ja jalgadega korduvalt pea ja keha piirkonda tekitades füüsilist valu, ülakehal ja ülajäsemetel marrastusi ja verevalumeid, pähe 3 cm ja 1 cm pikkused põrutushaavad ning lõidxxxxxxxxxxxxxxxxt 2 korral rusikaga näkku ja kahel korral tooliga pähe tekitades füüsilist valu, otsmikul 1x1 cm suuruse marrastuse, vähese turse ja punetuse vasaku sarnaluu piirkonda. Peale selle tema 19.08.2011 kella 21.30 paiku Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Adavere alevikus Adavere bistroo ees pani toime kehalise väärkohtlemise , mis seisnes selles, et läks Adavere tanklast tuleva xxxxxxxxxxxxxxxxxx juurde ja lõi talle rusikaga vastu nägu, põhjustades füüsilist valu . Seega pani toime kehalised väärkohtlemised s.o

§ 121järgi kvalifitseeritavad kuriteo.

Peale selle tema 28.06.2011 kella 00.46 paiku Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Adavere alevikus Olerexi tankla parkimisplatsil võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära OÜ Boldon Grupile kuuluva veoauto Volvo FH12 registreerimisnumbriga 670 AXT kütusepaagist 76 liitrit diiselkütet maksumusega 1,20 eurot liiter, kokku võõrast vara 91,80 euro väärtuses ja tekitas kütusepaagi korgi lõhkumisega 20 euro suuruse varalise kahju. Kokku varaline kahju summas 111,80 eurot. Seega pani toime varguse s.o

§ 199lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteo kvalifikatsioon:

§ 266lg 2 p 1,3 ; § 121 ; § 199 lg 1.

5 Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kannatanutele xxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxx tekitati füüsilist kahju, kannatanutele xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxx tekitati moraalne kahju, kannatanule OÜ Boldon Grupp tekitati varaline kahju summas 111,80 eurot( kahju eeluurimise käigus hüvitatud ). Jan Vilgile on esitatud süüdistus selles , et tema 02.04.2011 kella 14.30 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikute grupis koos F.M-i ja S.G-ga tungis ukse avamise teel korteri valdaja tahte vastaselt xxxxxxxxxxxxxxxx kuuluvasse korterisse. Seega pani toime omavolilise sissetungimise s.o

§ 266lg 2p 1,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle tema 02.04.2011 kella 14.30 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tn x isikute grupis koos S.G ja F.M-iga olles eelnevalt xxxxxxxxxxxxxxxx kuuluvasse korterisse tunginud , lõid elutoas diivanil magavat xxxxxxxxxxxxxxxx pudeliga pähe, rusikate ja jalgadega korduvalt pea ja keha piirkonda tekitades füüsilist valu, ülakehal ja ülajäsemetel marrastusi ja verevalumeid, pähe 3 cm ja 1 cm pikkused põrutushaavad ning lõid xxxxxxxxxxxxxxxx 2 korral rusikaga näkku ja kahel korral tooliga pähe tekitades füüsilist valu, otsmikul 1x1 cm suuruse marrastuse, vähese turse ja punetuse vasaku sarnaluu piirkonda. Seega pani toime kehalise väärkohtlemise s.o

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteo kvalifikatsioon :

§ 266lg 2 p 1,3 ; § 121.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kannatanutele xxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxx tekitati füüsilist kahju , kannatanule xxxxxxxxxxxxxx tekitati moraalne kahju F.M-ile on esitatud süüdistus selles , et tema 02.04.2011 kella 14.30 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikute grupis koos A.R-i ja S.G-ga tungis ukse avamise teel korteri valdaja tahte vastaselt xxxxxxxxxxxxxxxx kuuluvasse korterisse nr x. Peale selle tema 02.04.2011 kella 15.00 paikuxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tn x isikute grupis koos S.G-ga tungis xxxxxxxxxxxxxxx taga ajades korteri valdaja tahte vastaselt xxxxxxxxxxxxxxxxxxe kuuluvasse korterisse nr x. Seega pani toime omavolilised sissetungimised s.o

§ 266lg 2p 1,3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Peale selle tema 02.04.2011 kella 14.30 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikute grupis koos S.G ja A.R-iga olles eelnevalt xxxxxxxxxxxxxxxx kuuluvasse korterisse tunginud , lõid elutoas diivanil magavat xxxxxxxxxxxxxxx pudeliga pähe, rusikate ja jalgadega korduvalt pea ja keha piirkonda tekitades füüsilist valu, ülakehal ja ülajäsemetel marrastusi ja verevalumeid, pähe 3 cm ja 1 cm pikkused põrutushaavad ning lõid xxxxxxxxxxxxxxt 2 korral rusikaga näkku ja kahel korral tooliga pähe tekitades füüsilist valu, otsmikul 1x1 cm suuruse marrastuse, vähese turse ja punetuse vasaku sarnaluu piirkonda. Seega pani toime kehalise väärkohtlemise s.o

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteo kvalifikatsioon :

§ 266

lg 2 p 1,3 ; § 121 Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kannatanutele xxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxx tekitati füüsilist kahju , kannatanutele xxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxs tekitati moraalne kahju. Kohtu hinnangul kokku lepitud karistused vastavad süütegudele ja asjaoludele, mida on karistuse määramisel arvestatud. Kannatanud on andnud nõusolekud kokkuleppemenetluse kohaldamiseks (tl.168). 6 Kriminaalmenetluse kulud Menetluskuludeks on sundraha ja tasu kaitsjate õigusabi eest. Kohus peab põhjendatuks jätta riigi kanda S.G süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 435 eurot, kuna kriminaalasjas nr . 1-12-4314 tehtud kohtuotsusega on temalt sundraha välja mõistetud, kuid neid kriminaalasju ei menetletud kohtumenetluses koos asjaoludel, mis ei tulenenud S.G-st. Seetõtttu oleks ebaõiglane temalt teistkordselt sundraha välja mõista. Ka oleks saanud S.G-le esitatud süüdistusepisoodid olla hõlmatud eelmises kriminaalasjas sõlmitud kokkuleppega ja õigusabi tasuga. Seetõttu jätab kohus KrMS § 190 p.1 alusel S.G süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha ja riigi õigusabi tasu ja kulud kokku summas 550.90 eurot riigi kanda. Kohtuistungil osalenud kaitsja, vandeadvokaat Lembit Nirgi, on esitanud taotluse, tuginedes Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabiga kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord” temale kaitsetasu määramise kohta kohtulikus menetluses kokku summas 103,44 eurot( toimikuga tutvumine 16 eur+ kokkuleppe sõlmimine 16 eur+ esinemine kohtuistungil 16 eur+ tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest 20 eur+ sõidukulu 18,20+ käibemaks 17.24 eurot). Kohus leiab, et F.M-i kaitsja õigusabi tasu ja kulud on taotletud põhjendatult ja kohus määrab kaitsja tasu alates menetlusse lülitumisest (tl.184) kokku summas 103.44 eurot. KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 180 lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. A.R ja S.G on loobunud kaitsja osalemisest kohtumenetluses KrMS § 45 lg.4 p.1 alusel. Toimikus on esitatud kaitsja, Rain Napa, poolt riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise taotlus kohtueelse menetluse ajal Jan Vilgile osutatud õigusabi eest summas 62,10 eurot ja S.G-le 42,90 eurot. Nimetatud tasud ja kulud on prokuröri poolt tasumisele määratud 22.05.2012.a.( tl.182 ja 183) ja kohus neid enam ei määra. Muu menetluskulu on sundraha 435 eurot (KrMS § 179 lg.1 p.2). KrMS § 189 lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega. Kohus põhjendas menetluskulude jätmise riigi kanda S.G puhul ja mõistab menetluskulud välja mõista süüdimõistetutelt Jan Vilk*ilt ja F.M-ilt. Võttes aluseks süüdistatavate taotlused ja neil kanda oleva kohustuse tasuda rahaline karistus, peab kohus põhjendatuks pikendada menetluskulude tasumise tähtaega ja mõista kulud tasumisele ositi KrMS § 180 lg.3 alusel. Kohtunik Ü.Raag 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.