Kohtumenetluse poolte seisukohad 08.03.2019.a esitas G.B esindaja vandeadvokaat Silver Reinsaar Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse, millises taotletakse tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 11.02.2019.a otsus väärteoasjas nr 2302,18,013904. Lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lõike 1 p 1 alusel seoses väärteo tunnuste puudumisega
Alternatiivselt vähendada selles osas määratud karistust. LS § 223 lõike 1 alusel karistada menetlusalust isikut rahatrahviga, mis ei ületa sanktsiooni ⅓ määra. Kohtule esitatud kaebuses märgitakse, et eelpool märgitud otsust vaidlustatakse seetõttu, et G.B-le
LS § 223 lõike 1 järgi kvalifitseeritud väärteo eest on aga karistatud liialt range karistusega, kuivõrd põhjendamata on jäetud, miks ei võiks menetlusalust isikut õiguskuulekusele suunata rahatrahv või väiksemas määras juhtimisõiguse äravõtmine. Menetlusaluse isiku kaitsja juhib kohtu tähelepanu esiteks sellele, et menetlusalusele isikule on välja kirjutatud arsti poolt retsept, mille alusel ta võib tarvitada keelatud ainete nimekirja kuuluvat ainet. Kokaiini tarvitamist menetlusalune isik omaks ei võta ning selles osas ei ole kogutud täiendavaid tõendeid. Kohtule esitatud kaebuses märgitakse, et Riigikohus on varasemalt osutanud, et narkootilise aine joove osutab narkootikumi tarvitamisele üksnes kaudselt (RKKKo 3-1-1-55-13 p 7). Riigikohtu lahendis 3-1-1-15-12 märgitud põhimõtte kohaselt eeldab kaudsetele tõenditele tuginev tõendamine juba põhimõtteliselt tõendite paljusust. Seda enam peab tõendeid olema enam, kui joobeseisundit kui tervise iseloomu kajastavat seisundit ennast pole üldse tuvastatud. Kohtule esitatud kaebuses leitakse, et ka G.B-le LS § 223 lõike 1 järgi määratud karistus on põhjendamatult rakse. Kaebuse esitaja G.B kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaarele jääb arusaamatuks, miks tuleb isikut karistada 6-kuulise juhtimisõiguse äravõtmisega. Asjas puuduvad alused arvamuseks, miks ei suudaks rahatrahv isikut mõjutada edaspidiseks õiguskuulekusele. Kaitsja juhib kohtule esitatud kaebuses tähelepanu sellele, et antud juhul toimus õnnetus eksimuse, tähelepanematuse tõttu, mitte tahtlikult. Tahtlus või ettevaatamatus on oluline asjaolu, mida tuleb karistuse mõistmisel arvesse võtta. Antud juhul võib G.B-le mõistetud karistust kergendada. Menetlus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 10.04.2019.a toimunud kohtuistungil kaebuse esitaja G.B kinnitas, et tema jääb täielikult kohtule esitatud kaebuse juurde. (tl 19) G.B selgitas kohtus, et tema tuli objektilt töölt ja nimelt tänavapuhastuselt ning sõitis teisele objektile tööle. Ta tuli Joa tänavalt, enne Liivalaia tn sõitmist, Olümpia juures, tundis end halvasti, tuli minestus ja nõrkus peale. Ta avas akna, lasi külma õhku autosse, läks nagu üle, mis ei osutunud aga tõeks, ta tegi vea. Jätkas sõitu. Järgmine pilt oli see, kus ta ärkas valu peale arusaamata, mis juhtus. Ta oli sõitnud autoga risti üle tee, tänavavalgustus posti maha. Sõitis ta firmale kuuluva autoga Toyota Corolla, universaal. Kuna ta sai tugeva löögi, arusaamata, mis, kus, kuidas, võttis ta autost asjad ja hakkas Suur -Ameerika tn poole liikuma 2 andmata aru, mis tegelikult juhtus. Ta istus panga trepil korraks ja kui edasi liikus, siis tulid juba kaks politseibussi ja kiirabi. Ta sai tugeva löögi - rindkeres oli tugev valu. Politsei pidas ta kinni Swedbanga peamaja juures. Avarii oli endise kohtumaja ees, Liivalaia tn, ta oli jõudnud liikuda paarsada meetrit. Enne seda oli ta tarvitanud ketipinori ja diazepami. Esimene on antipsühhootikum ja diazepam on rahusti. Need on tal perearsti poolt välja kirjutatud. XXX (tl 19-20) Kaitsja esitatud küsimustele märkis G.B, et kui ta autosse istus - peale esimest objekti, siis oli tal kerge äkiline väsimus, mis läks üle. Ta hakkas liikuma. Kuskil Olümpia hotelli juures ta tundis äkilist peapööritust, süda läks pahaks, ta avas kiiresti akna ja jätkas sõitu kuna olemine läks külmast õhust paremaks. Ta tunnistab, et sellest hetkest ta ei oleks tohtinud edasi sõita. Ta saab aru, kui kurvalt oleks võinud see õnnetus lõppeda. Ta sõitis risti üle tee, tegelikult oli õnnelik õnnetus, et keegi viga ei saanud. Kaebuse esitaja G.B kinnitas kaitsjale, et ta teeb Kuusalu vallas ÜKT-d, eelnev karistus oli ta 560 tundi ÜKT’d, tänaseks on teha veel 116 tundi. Tal on ÜKT tegemiseks juhtimisõigust vaja. (tl 20) Kohtuvälise menetlejale esitatud küsimustele kinnitas kaebuse esitaja G.B, et teda on ka varasemalt karistatud, ÜKT on ta saanud kriminaalkaristusega seoses. Rahatrahvid ei ole tal tasutud, osad on edastatud kohtutäiturile, osad on tal kantud aresti päevadega. Rahatrahvid on tasustamata seoses majanduslikult raske olukorraga. Juhtimisõigust on tal ka varasemalt ära võetud. Kuidas tal kokaiin veres oli, sellele ta vastata ei oska, kokaiini on ta varasemalt tarvitanud ning, kui ta on seda teinud, siis ta on seda ka tunnistanud. Kõige levinum kokaiini tarvitamise viis on nina kaudu, siis on vedelikuma, suitsetamine jne. Kaebuse esitaja märkis seda, et tal on ÜKT Kuusalu vallas, ilma autota ei ole mõeldav selle teostamine, seal puudub liikumisvahendid, puudub vallasisene piisav bussiliiklus. Juhtimisõigust palub ta mitte ära võtta vaid muuta see mingiks muuks karistuseks. (tl 20) Kohtulike vaidluste käigus kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Silver Reinsaar juhtis kohtu tähelepanu sellele, et kaebuse esitaja karistusregistris on osad karistusandmed kustutamata. Ainus väärteo karistus, mis teo toimepanemisel isikul oli, on seotud tehnonõuete kontrolli mitte läbinud sõiduki juhtimises, see tegu ei seondu kuidagi käesoleva sündmusega. Ei ole põhjendatud juhtimisõiguse äravõtmine ja seda oleks aastaks. Vandeadvokaat Silver Reinsaar märkis, et menetlusalune isik on selgitanud, et vajab juhtimisõigust ÜKT sooritamiseks, seetõttu leiab ta, et oleks kohane kaebuse esitaja karistust muuta. Isiku varasemad karistused – kriminaalkaristused ei ole seotud selle konkreetse sündmusega. Kaebuse esitaja on selgitanud, et hindas enda terviseseisundit valesti ja sellest lähtuvalt see liiklusõnnetus juhtus. See võib juhtuda ükskõik kellega. Varasem kriminaalkaristus antud teoga ei seostu. Kui oleks olnud tegemist inimesega kellel oleks olnud palju liiklusõnnetusi, kus inimene pidevalt hindab liiklussituatsiooni valesti, siis saaksid nad juhtimisõiguse ära võtmisest aru. Kuna G.B ei ole liiklusõnnetust põhjustanud, siis kaitsjana ta leiab, et ei ole põhjendatud kaebuse esitajalt juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Kokaiini on võimalik tarvitada erinevatel viisidel ja, kuidas see aine G.B organismi sattus, ei ole käesoleval juhul leidnud tõendamist ja tuleb kohaldada põhimõtet, mille kohaselt kahtlused tõlgendatakse menetlusaluse isiku kasuks. Eeltoodust tulenevalt taotlevad nad kohtult esitatud kaebuse rahuldamist, kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist osas, mis puudutab narkootilise aine tarvitamist, väärteomenetluse lõpetamist. Liiklusõnnetuse põhjustamise puhul on alused seda karistust kergendada. (tl 20-21) Kohtuvälise menetleja esindaja asus eelpool märgitud kuupäeval toimunud kohtuistungil kohtulike vaidluste käigus märkis, et kaebusele vaieldakse vastu, selgitades, et liiklusõnnetuse põhjustamine väärib just sellist karistust nagu on otsuse tegija otsuses ka kirjeldanud. Karistuse mõistmisel on lähtutud menetlusaluse isiku karistusregistri andmetest, karistus ei kutsu sealt kui see on täitmisele pööratud, isik on selgitanud, et tema karistused on pööratud täitmisele 3 kohtutäiturite juures. Kaebuse esitaja on jätnud eelnevad rahatrahvid tasumata, seetõttu ei ole viimast võimalik karistada ka uue rahatrahviga. G.B pani keset päeva toime äärmiselt raske rikkumine, sõitist teelt välja vastu posti, pani ohtu paljude liiklejate elud ja tervised, sellist käitumist tuleb karistada väga rangelt. Selline juht tuleb liiklusest kõrvaldada. Kaebuse esitajalt juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks on põhjendatud ja tagab ka teiste liiklejate ohutuse. Seda peabki saavutama karistuse määramisel, isikut peab mõjutama uutest rikkumistest hoiduma, samas tagades teiste liiklejate ohutus. Mis puutub väitesse, et G.B ei oleks võimalik ÜKT teha, see on paljasõnaline. ÜKT tegemise tingimusi on võimalik läbi rääkida, vastavalt sellele, kas isikul on juhtimisõigus või mitte. Riik peab leidma võimaluse ÜKT’d täita, kui ka juhtimisõigust ei ole. G.B poolt narkootilise aine tarvitamine on leidnud tõendamist, seda ekspertiisi aktiga. Kokaiin ei ole aine, mis satub kogemata isiku verre, seda peab teadlikult tarvitama. Võttes aluseks Riigikohtu lahendi, millele kaitsja kaebuses on viidanud, siis see räägib sellest, et isikul olid kanepi tarvitamise tunnused. Antud juhul räägitakse konkreetselt avastatud narkootilisest ainest - kokaiinist, ekspertiisi akt on kinnitanud seda. Siin ei ole tegemist kõrvaldamata kahtlusega, isik on narkoainet tarvitanud ilma arsti ettekirjutusteta, järelikult on G.B seda punkti rikkunud. Selle eest on määratud samuti põhjendatud karistus. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et puuduvad alused kaebuse rahuldamiseks ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks. (tl 21) Kohtulike vaidluste käigus repliigi korras pidas kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Silver Reinsaar vajalikuks märkida, et temale jääb arusaamatuks, kuidas kohtuväline menetleja saab väita, et kokaiin ei saa sattuda inimese organismi muud moodi, kui isiku tahtliku tegevuse tulemusena. Millele see väide tugineb, millistele tõenditele, kust kohtuväline menetleja seda võtab, jääb arusaamatuks, see väide on tõendamata. Mis puudutab juhtimisõiguse ja ÜKT sooritamist, siis kui kohtuvälisel menetlejal on kahtluseid G.B antud selgitustest, siis peab neid väited kontrollima ja taotlema tõendite kogumist. Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu ka sellele, et kui isikul karistus on kustunud, siis seda arvesse võtta ei tohi. Kohtuistungil avaldas ja uuris kohus järgmisi väärteoasjas kogutud tõendeid: G.B suhtes Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse väärteomenetleja A A 23.01.2019.a koostatud väärteoprotokolli AB 1577774; (väärteotoimik tl 29) G.B suhtes Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist M. Pihl 11.02.2019.a koostatud otsuse väärteoasjas nr 2302,18,013904; (väärteotoimik tl 35-37) 15.12.2018.a koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli LÕ nr 2527 kohta sh sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks olevat skeemi ja fototabeleid; (väärteotoimik tl 114) 15.12.2018.a koostaud sõiduki hoiukohta teisaldamise akti koopiat; (väärteotoimik tl 15) Päringud videosalvestiste väljastamiseks ja vastuseid päringutele; (väärteotoimik tl 1618, 20-21) 15.12.2018.a koostatud sõiduki vaatlusprotokolli; (väärteotoimik tl 19) Ida – Tallinna Keskhaigla väljastatud teatist liiklusõnnetuses 15.12.2 018.a kannatada saanud isiku – G.B saabumisest; (väärteotoimik tl 22) 18.12.2018.a Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse avariimenetlusgrupi väärteomenetleja A. A koostatud kohtutoksikoloogia ekspertiisimäärust; (väärteotoimik tl 24) Ekspertiisiakti nr 2341 sh õiendit ekspertiisi maksumuse kohta; (väärteotoimik tl 25-26) Koopiat joobeseisundi tuvastamise saatekirjast; (väärteotoimik tl 27) 4 G.B 23.01.2019.a menetlusaluse isikuna antud ütlusi; (väärteotoimik tl 28) G.B antud selgitust toimunu ja andmeid temale väljastatud retsepti osas; (väärteotoimik tl 30-34) G.B suhtes 11.02.2019.a väljastatud karistusregistri õiend; (väärteotoimik tl 3840) Videosalvestis 15.12.2018.a toimunud liiklusõnnetusest ühel DVD +R plaadil; (plaat väärteoasja materjalide juures) Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid menetlusosalised lubatavaks. (tl 20) Kohtuotsuse motiivid Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud väärteoasjas kogutud materjalidega, samuti kohtuistungil menetlusosaliste esitatud seisukohtadega, hinnanud kohtuistungil avaldatud kirjalikke tõendeid kogumis, asub seisukohale, et G.B poolt esitatud kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. G.B-le LS § 223 lg 1 etteheidetud väärteo osas leiab kohus järgmist: Antud väärteoasjas ei ole tekkinud vaidlust selles, et G.B juhtis 15.12.2018.a kella 10:54 ajal, Tallinnas Liivalaia tn, Veerenni 1 juures mootorsõidukit Toyota Corolla reg nr XXX nii nagu seda on märgitud menetlusaluse isiku suhtes 23.01.2019.a koostatud väärteoprotokollis AB 1577774 ning väärteoasjas tehtud otsuse teokirjelduses. Antud väärteoasja materjalide juurde on kohtuväline menetleja tõendina lisanud videosalvestise, milliselt on näha, et G.B väljub punast värvi sõiduautost ning lahkub avarii sündmuskohalt. Käesoleva tõendiga on kohtuvälise menetleja hinnangul tõendatud menetlusaluse isiku süü LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises. Kohus juhib tähelepanu Riigikohtu lahendile 3-1-1-83-15 p 8, millise kohaselt VTMS § 31 lgst 1 lähtuvalt peab tõendamisel väärteomenetluses üldjuhul järgima kriminaalmenetluse seadustiku vastavaid sätteid, arvestades väärteomenetluse erisustega. Kooskõlas KrMS § 63 lgga 1 tähendab see, et väärteoasjas võib tõendiks olla muu hulgas uurimistoimingu protokoll, foto, film või muu teabetalletus, sh videosalvestis. Kuid nii nagu mistahes muudegi tõendite puhul on tõendi kontrollimise, hindamise ja lõppkokkuvõttes ka kasutamise lubatavuse vältimatu eeldus, et see oleks nõuetekohaselt vormistatud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. septembri 2009. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-74-09, p 9). Kaebemenetluses toimunud kohtuliku uurimise käigus kohtuväline menetleja ei osanud täpselt kohtule öelda, kust on see salvestus saadud ning kuidas ta on asja materjalide juurde jõudnud, see ei nähtu ka toimiku kirjalikest materjalidest. Arvestades asjaolu, et ei ole tuvastanud videosalvestuse päritolu, siis ei saa kohus ka pidada märgitud tõendit lubatavaks. Riigikohus lahendis nr 3-1-1-48-08 p 9 on juhtinud tähelepanu sellele, et väärteomenetluse seadustiku § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS 5. peatükis sätestatud erisusi arvestades. Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. aprilli 2007. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-4-07 - RT III 2007, 16, 126, p 9.1). Menetlustoiminguks, millega koguda andmeid liiklusõnnetuse asjaolude kohta, saab muu hulgas olla sündmuskoha ja liiklusõnnetuses osalenud autode kui asitõendite vaatlus. Süüteomenetluses kasutatavaks tõendiks on sel juhul vaatlusprotokoll. 5 Vastavalt KrMS § 148 lg-s 1 ja VTMS § 31 lg-s 1 sätestatule võidakse vajadusel ka väärteomenetluses tõendusteave peale uurimis- või muu menetlustoimingu protokollis esitamise talletada ka fotol, filmil, heli- või videosalvestisel või joonisel või muul näitlikustaval viisil. Eelöeldu tähendab, et näiteks liiklusõnnetuse skeem või fotod saavad olla lisaks sündmuskoha vaatluse protokollis märgitule üksnes täiendavaks liiklusõnnetuse olustiku talletamise mooduseks. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ei saa aga asendada liiklusõnnetuse akt koos selle osaks oleva liiklusõnnetuse toimumise koha skeemiga (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. aprilli 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-4-07, p 9.2). Käesolevas väärteoasjas on olemas nii sündmuskoha vaatlusprotokoll kui ka liiklusõnnetuse skeem. Liiklusõnnetuses osalenud sõiduki vigastustest ning ka liiklusõnnetuses kannatada saanud Elektrilevi tänavavalgustusepostil esinenud vigastustest on kohtuväline menetleja teinud fotod. Koostatud on ka liiklusõnnetuse akt. Seega on kohtu hinnangul liiklusõnnetuse asjaolusid menetlusdokumentides nõuetekohaselt fikseeritud, ning kohtuväline menetleja ostust tehes on tuginenud õigustatult nii toimepandud teo kvalifikatsiooni kui ka isiku süü küsimuse hindamisel märgitud tõenditele. Kohtu hinnangul on nende tõenditega leidnud tuvastamist, et G.B on toime pannud LS §-st 223 lg 1 ettenähtud väärteo, mida täiendavalt kinnitavad ka tema poolt antud ütlused. Nii on G.B kogu kaebemenetluse vältel kinnitanud, et tõepoolest ta oli tema kasutuses olnud sõiduauto roolis, seda väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas ning sõitis selle sõidukiga vastu vana kohtumaja juures asuvat posti, Liivalaia tänaval (tl 19-20). Kaebuse esitaja sellekohaseid ütlusi kinnitavad ka teised kogutud tõendid ja nimelt 18.15.2018.a koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollis (liiklusõnnetuse) aktis nr 2527 sisalduv info, milles on kirjeldatud eelpool märgitud kuupäeval aset leidnud liiklusõnnetuse tehiolusid (väärteotoimik tl 1) Nii nähtub märgitud dokumentist, et sõiduauto Toyota Corolla reg nr XXX, milline kuulub I MTÜ-le sõitis otsa E kuuluvale varale (maha sõideti tänavavalgustuspost), sõidukil esines esiosa deformatsioon, esiklaasis mõra, kinnitab märgitut veel sõiduki vaatlusprotokoll (väärteotoimik 19). Koostatud on 15.12.2018.a sündmuskoha vaatlusprotokoll ning sellele on lisatud skeem ja fototabelid, millistes on fikseeritud liiklusõnnetuse sündmuskohal käinud kohtuvälise menetleja poolt liiklusõnnetuse järgne olukord sündmuskohal (väärteotoimik tl 2-14). Nii nähtub märgitud dokumentidest, et liiklusõnnetuse sündmuskohaks on olnud Veereni tn 1 juures asunud tänavavalgustuspost, mis jäi Liivalaia tänavale. Liiklusõnnetuses osales sõiduauto Toyota Corolla reg nr XXX, milline on sõitnud vastu Elektrilevi tänavavalgustusposti, mis on deformeerus. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et koostatud on sõiduki hoiukohta teisaldamise akt sõiduki suhtes, millise G.B liiklusõnnetuse sündmuskohta maha jättis (väärteotoimik tl 15). Kohtu hinnangul märgitud tõend kinnitab menetlusaluse isiku ütlusi selles, et viimane oli sõiduauto roolis ja viimane peale liiklusõnnetuse toimumist jättis sõiduki maha. Käesolevas väärteoasjas on koostatud 15.12.2018.a teade e - kiri selle kohta et G.B toimetati Ida- Tallinna Keskhaigla Ravi tänaval asuvasse haiglasse, eesmärgiga fikseerida viimasel esinenud vigastused ja selgitada välja viimasel esinenud joove (väärteotoimik tl 16). LS § 2 p 32 kohaselt liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Käesolevas väärteoasjas on tuvastamist leidnud fakt, et G.B tegevuse tulemusena s.t viimase poolt mootorsõiduki Toyota Corolla registreerimisnumbriga XXX juhtimise käigus 15.12.2018.a kella 10:54 ajal toimus liiklusõnnetus, millise tulemusel tema poolt juhitud sõiduk paiskus vastu Elektrilevi posti, mille tulemusel tekkis varaline kahju märgitud ettevõttele. Kohtu hinnangul eelpool välja toodud, kohtus avaldatud ja uuritud ning hinnatud tõenditega on G.B-le etteheidetud väärtegu LS § 223 lg 1 objektiivne koosseis tõendamist leidnud. 6 Käesoleva väärteoasja kohtuliku uurimise käigus on G.B selgitanud, et tema tundis end tegelikult autoroolis halvasti, peale tuli minestus ja nõrkus, mis seda põhjustas, sellele küsimusele menetlusalune isik vastust anda ei ole suutnud (tl 19). Kohtu hinnangul on G.B temale LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toime pannud tahtlikult. Kohus märgib, et menetlusalune isik on ka ise kohtuistungil kinnitanud, et kohe kui ta tundis, et tal hakkas halb oleks ta pidanud sõidu katkestama, kuid vaatamata sellele jätkas ta mootorsõiduki juhtimist. Seega oli G.B mootorsõidukit juhtides sellises tervislikus seisundis, mis keelab mootorsõidukit juhtida ja nimelt oli viimane mootorsõidukit juhtides eelnevalt tarvitanud narkootilisi ja psühhotroopseid aineid kokaiini ja nordasepaami ilma arsti ettekirjutuseta. G.B-le etteheidetud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPLAS) § 151 lg 1 järgi etteheidetud s.o narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemine väikeses koguses väärteo osas leiab kohus järgmist.
lg 1 ettenähtud väärteokoosseisus nähakse ette vastutus narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamis e või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest. Käeoleval hetkel heidetakse G.B-le ette seda, et tema 15.12.2018.a kella 10.54 ajal eelpool märgitud mootorsõidukit juhtides oli ka eelnevalt tarvitanud narkootilisi ja psühhotroopseid aineid – kokaiini ja nordasepaami ilma arsti ettekirjutusega.
10.04.2019.a toimunud kohtuliku uurimise käigus kaebuse esitaja kinnitas kohtus, et enne sõitma asumist oli ta tarvitanud ketipinori ja diazepami, esimene ravim on antipsühhotikum ja teine on rahusti, need on talle perearsti poolt välja kirjutatud ja ning nendega ta XXX. (tk l920) Kogu kohtuliku uurimise vältel kaebuse esitaja kinnitas kohtus, et temale ei ole teada, mis asjaoludel tema uriinist kokaiini leiti.
kohaselt tuleb tuvastada isiku poolt narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine. Narkootiliseks ja psühhotroopseks aineks loetakse
p 1 kohaselt narkootilised ja psühhotroopsed ained –
lõike 1 alusel kehtestatud nimekirjades loetletud ained ja ainete rühmadesse kuuluvad ained ning nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Käesoleva väärteoasja tõendikogumisse kohtuväline menetleja on lisanud 18.12.2018.a koostatud ekspertiisimääruse kohtutoksikoloogiaekspertiisi läbi viimiseks (väärteotoimik tl 24) ning ekspertiisiakti nr 234I, millise ekspertarvamusest nähtub, et ekspertiisiks esitatud G.B vereproovist etanooli ei leitud ja uriinist leiti kokaiini ja nordasepaami, (väärteotoimik tl 25), märgitud ekspertiis läks maksma 77.- eurot (väärteotoimik tl 26). Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et G.B oleks arsti ettekirjutus manustada kokaiini ja nordasepaami. Käesoleval hetkel peab kohus vajalikuks viidata ka Riigikohtu lahendile nr 3-11-131-13 p 14, millises märgitakse, et võimalik on olukord, kus isiku ütlused loetakse osaliselt usaldusväärseks ning neile tuginetakse kohtuotsuse tegemisel, ülejäänud ütluste osa jäetakse aga tõendikogumist välja nendes esinevate diametraalsete vastuolude tõttu. Küsimus selle kohta, kas ja missugustel tingimustel ütlusi osaliselt arvestada saab, tuleb lahendada igas kohtuasjas eraldi. Kohus ei pea kaebuse esitaja poolt kohtuistungil antud ütlusi usaldusväärseks ning eluliselt usutavaks ja seda osas, mis puudutab viimase poolt antud selgitusi selle kohta, et tema ei ole teadlik, kuidas kokaiin ta organismi sattus. Kohtu hinnangul on kaebuse esitaja sellekohased väiteid asjakohatud ning antud eesmärgiga vabaneda vastutusest. Kohus asub seisukohale, et G.B sellekohased väited on vastuolus muudes tõendites sisalduva teabega, eelkõige kohtutoksikoloogia ekspertiisis tuvastatuga. Käesolevas väärteoasjas on kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Silver Reinsaar kohtuliku uurimise käigus korduvalt kohtuvälisele menetlejale ette heitud, et 7 kohtuväline menetleja ei ole piisavalt uurinud ning tuvastanud, mis asjaoludel narkootiline aine kokaiin kaebuse esitaja organismi sattus. Kohtus on kaebuse esitaja G.B kinnitanud, et tema on varasemalt küll narkootikume tarvitanud sh ka kokaiini, kuid selle korral mitte. Kohtu jaoks kaebuse esitaja sellekohane väide ei ole veenev. Seda, et G.B on kokkupuutumust narkootiliste ainete tarvitamisega kinnitab kohtu hinnangul viimase suhtes väljastatud karistusregistris sisalduv teave (väärteotoimik 38-40), samuti viimase poolt kohtus antud ütlustes sisalduv informatsioon ning märgitu on kohtu jaoks isikut iseloomustavaks asjaoluks. G.B ise kohtus andis üksikasjalikke selgitusi selle kohta, millisel moel on võimalik kokaiini tarbida, selgitades, et kokaiini tarbitakse kõige levinumal moel nina kaudu manustades, vedelikuna manustades või suitsetamise teel. (tl 20) Kohtu hinnangul kaebuse esitaja poolt välja toodud kõik märgitud narkootikumide manustamise viisid on sellised, mil isik peab narkootilise aine organismi viimiseks ise olema aktiivne, mistõttu saab teha üh ese järelduse selle kohta, et kokaiini sattumine kaebus esitaja organismi ei saa olla juhuslik. Kohus peab vajalikuks märkida, et välja kujunenud kohtupraktika kohaselt olukorras, mil süüdistatav sh menetlusalune isik otsustab end kaitsta aktiivselt peab viimane esitama ka tõendeid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigusust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida ka süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava sh menetlusaluse isiku kasuks, nii nagu seda palus teha ka kaebuse esindaja kohtus. Kohtu hinnangul käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja teinud endast olenevalt kõikvõimalikud menetlustoimingud tuvastamaks G.B õigusvastast käitumist kinnitavad tõendid ning viimase süüd välistavad tõendid. Käesoleval hetkel on kohtule teada, et G.B tarvitab küll ravimeid, millistega viimane ravib oma psüühilist seisundit, kuid need ravimid ei sisalda ei kokaiini ega ka nordasepaami, millist G.B uriinist leiti. (väärteotoimik tl 30-34) Seega on kohtu hinnangul tuvastatud G.B-le etteheidetud,
Kohtu hinnangul G.B süü
narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine), toimepanemises tõendamist leidnud ja seda eelpool analüüsitud tõenditega, G.B etteheidetud väärtegu kohtuvälise menetleja poolt on kvalifitseeritud õigesti. Kohus ei ole tuvastanud käesolevas väärteoasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. G.B on täisealine, süüvõimeline isik, ei esine ka tema süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et G.B on talle süüks pandud väärteo toime pannud otsese tahtlusega. G.B pidi keelatud aineid tarvitades mõistma, et rikub narkootilise aine käitlemise nõudeid ja tal puudub vastav arsti ettekirjutus, millega paneb toime väärteo. Eelpool analüüsitud väärteo toimepanemise asjaoludest nähtuvalt on ilmne, et G.B teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu (narkootilise aine tarvitamise ilma arsti ettekirjutuseta) ja soovis seda. Eeltoodut kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et kuna antud väärteoasja menetluse raames on kogutud piisavalt tõendeid, milliseid on uuritud kogumis igakülgselt, viidatud on mitmetele Riigikohtu lahendites kajastatud seisukohtadele annab märgitu võimaluse asuda seisukohale s.t jõuda veendumusele, et just kaebus esitaja G.B on toime pannud temale inkrimineeritud väärteod, millised on kvalifitseeritud LS § 223 lg 2 ja
Kohtu hinnangul mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kes on eelnevalt tarvitanud narkootilisi või/ja psühhotroopseid, kujutab endast liikluses suure ohu loomist ning seega on objektiivselt ühiskonnas soovimatu. Käesolevas kaasuses G.B olles eelnevalt tarvitanud narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ning asudes seejärel mootorsõidukit juhtima, põhjustas ka 8 liiklusõnnetuse. Kohus selgitab, et riik peab andma selge signaali sellele, et mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kes on eelnevalt tarvitanud keelatud aineid, on riigi poolt rangelt karistatav. Käesoleva väärteoasja kaebemenetluse käigus ei ole leidnud kohtus tuvastamist, et asjas esineks isiku õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid kohtus ei tuvastatud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Osundatud paragrahvi teise lause kohaselt tuleb karistuse määramisel lisaks süüle arvestada kergendavate ja raskendavate asjaoludega, võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Isiku süü suurus sõltub teo tehioludest ning võimalikule süü suurusele vastavad karistusraamid annab vastava väärteo sanktsioon. LS § 223 lg 1 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
-1 lg 1 kohaselt narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kohus asub seisukohale, et karistuse raskus peab olema objektiivselt õiglane mitte ainult riigi aspektist, vaid ka karistatava aspektist. Seega tuleb igal juhul karistuse määramisel arvestada ka karistatava eluliste vajadustega ja karistuse individuaalse mõjuga. Märgitust tulenevalt võib kohtuvälise menetleja otsusega G.B-le LS § 223 lg 1 alusel karistuseks määratud juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks ning
-1 lg 1 alusel karistuseks määratud rahatrahvi 125 trahviühiku ulatuses s.o summas 500 eurot pidada asjakohaseks ja põhjendatuks. Kohtuväline menetleja on kaebuse esitajale karistust määrates lähtunud KarS § -st 56 lg 1 ja § 63 lg 3 sätetest. Vähetähtsaks ei saa pidada teadmist, et karistuse määramisel kohtuväline menetleja ei ole tähelepanuta jätnud teo toimepanija isikut. G.B on isikuks, kellel on kehtiv kriminaalkaristus KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest. Nii nähtub kohtule esitatud, G.B suhtes väljastatud karistusregistri õiendist, et 19.10.2017.a Harju Maakohus mõistis viimase süüdi KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest, karistas viimast vangistusega, milline asendati ÜKT- ga. Käesoleva kaebemenetluse käigus on kaebus esitaja kohtul taotlenud temale LS § 223 lg 1 alusel määratud karistuse – mootorsõiduki juhtimisõiguse 6 kuuks äravõtmist asendada mingi muu karistusega. Kohtu hinnangul puudub aga kohtuvälise menetleja poolt kaebuse esitajale mõistetud karistuste muutmiseks alus. Kohtu hinnangul G.B õigusvastane käitumine näitab ilmekalt tema suhtumist kehtivasse õiguskorda. Käesoleva kaebemenetluse käigus on kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Silver Reinsaar juhtinud korduvalt kohtu tähelepanu sellele, et kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule karistust mõistes on arvesse võtnud karistusandmeid, millised on juba aegunud ja peaksid olema karistusregistrist kustutatud vaatamata sellele, et kaebuse esitaja temale varasemalt mõistetud rahalisi karistusi täinud ei ole. Kohtule on selgitatud, et isegi täitemenetlus on aegunud ning kaebuse esitajale varasemalt karistuseks mõistetud rahatrahve sisse nõuda ei ole võimalik. Kohus märgib, et isegi, kui märgitut jaatada, siis ei ole antud asjaolu aluseks kaebuse esitajale LS § 223 lg 1 väärteo toimepanemise eest mõistetud mootorsõiduki juhtimisõiguse 6 kuuks ära võtmise ja
-1 lg 1 järgi karistuseks mõistetud rahatrahvi tühistamise või vähendamise aluseks. Käesoleva kohtumenetluse käigus G.B kinnitas, et tegelikult temale eelnevalt mõistetud rahatrahvid on tasumata, sest tal on olnud majanduslikud raskused. Kohus asub seiskohale, et märgitust tulenevalt ei ole viimasele mõistlik ka lisaks
-1 lg 1 järgi karistuseks mõistetud rahatrahvile veel koormata viimast LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime 9 panemise eest rahatrahviga, millise karistuse oleks viimasele ilmselgelt koormav ning ei ole pruugi olla eesmärgipärane. Kohus hindab G.B süü suurust temale etteheidetud väärteo toimepanemises keskmiselt suuremaks. Kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja poolt G.B-le määratud rahatrahv 125 trahviühiku ulatuses s.o summas 500 eurot
-1 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest ja LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest mõistetud karistus mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine 6 kuuks on kooskõlas toimepandud väärtegude raskusega. Kohtu hinnangul G.B seisukoht, et tema vajab mootorsõiduki juhtimise õigust eelkõige seetõttu, et ta saaks jätkata temale määratud ÜKT kohustuse täitmist on asjakohatu ja põhjendamatu. Kohus märgib, et G.B-le oli ka enne väärtegude toimepanemist teada, et tal võib oma igapäeva elu toimetamiste käigus vaja minna mootorsõiduki juhtimise õigust, kuid antud teadmine, et taksitanud viimast hoiduma väärtegude toimepanemisest. Kohus asub seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt G.B-le karistustena määratud rahatrahv eelpool märgitud ulatuses ning ka mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine 6 kuuks on sellised, millised peaks muutma viimase väärtushinnanguid ning suhtumist õiguskorda ja õigusemõistmisse üldiselt ning samuti panema teda hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest. Eeltoodud motiividele tuginedes asub kohus seisukohale, et käesolevas väärteoasjas puudub seaduslik alus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist M. Pihl 11.02.2019.a väärteoasjas nr 2302,18,013904 koostatud otsuse tühistamiseks ning G.B-le esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata, kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus juhindub VTMS § 132 p 1, § 109 – 111; § 133-135. Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt) 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.