Obsah (4)

§ 305§ 30§ 56§ 301

4-19-2791 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. september 2019, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-19-2791 (233019001121) Väärteoprotokolli number AB13

§ 305lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. Kohtuväline menetleja edastas väärteoasja lahendamiseks Viru Maakohtule. Kohus arutas väärteoasja 27.08.2019 kohtuistungil. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja, menetlusaluse isiku ja tunnistajad, uurinud kirjalikke tõendeid ja tõendiks olevaid salvestisi, asub alljärgnevatele seisukohtadele.
3. I.D-le inkrimineeritakse

§ 305

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist.

§ 305

lg 1 sätestab vastutuse kohtu, kohtuniku või rahvakohtuniku solvamise eest seoses tema osalemisega õigusemõistmisel.

1. Kohus kuulas kohtuistungil tunnistajana üle kohtunik H. S, kes avaldas, et lahendas 20.03.2019 toimunud kohtuistungil prokuratuuri lähenemiskeelu taotlust. Lähenemiskeelu taotlus esitati I.D vastu. Kohtuistungist võttis prokurörina osa R. P, kohal oli ka I.D. I.D viibis küll istungil, ent koostööd ta teha ei soovinud. Isikuandmete kontrollimisel/tuvastamisel keeras ta näo ära ja avaldas, et kohtuga ta rääkida ei soovi. Tema käitumine kohtusaalis oli rahutu, ta liikus kohtusaalis ringi, mistõttu tuli kohtusaali kutsuda kordnik. Juba varem kasutas ta kohtusaalis roppe sõnu. Prokuratuuri taotluse tutvustamisel kasutas I.D sõna „bandiidid“. Tunnistajale tundus, et kasutatud sõna oli suunatud 2 kohtule, ent tol hetkel selles 100%line kindlus puudus. I.D kasutas kohtusaalis kindlasti ka venekeelset sõna „suka“ Kõnealust väljendit kasutas I.D kindlasti kannatanu aadressil, ent samas kohas, kus ta kasutas väljendit „bandiidid“, kasutas ta ka venekeelset sõna „suka“ kohtuniku suhtes. Koheselt ei reageerinud tunnistaja I.D väljenditele põhjusel, et tagada kohtuistungil kord. Tunnistaja mõistis, et situatsioon kohtusaalis oli I.D jaoks emotsionaalne, ta üritas I.D suhtes mõistev olla, tehes endast kõik oleneva, et I.D saaks oma menetluslikke õigusi täiel määral kasutada; et I.D kuuleks, miks ta on kohtusaalis ja saaks väljendada oma arvamust. Pärast istungi lõppemist ja kohtumääruse koostamist asus tunnistaja kohtuistungi protokolli vormistama. Selleks kuulas ta üle salvestise, et protokolli salvestisega võrrelda. Pärast keskendumist I.D poolt kasutatud väljenditele, ei jäänud tunnistajale kahtlust, et I.D kasutas tema kui kohtuniku suhtes väljendit „suka“, lisades midagi sellist, et tunnistaja kui kohtunik sekkub tema eraellu. Selle käigus nimetas I.D teda “suka´ks“ mis on venekeelne ropp solvang. Umbes samas kohas, kus ta kasutas kohtuniku aadressil venekeelset sõna „suka“, sõnas ta täiendavalt, et „Kus siin on teie kohus, bandiidid?“ St, et bandiitideks nimetaski ta kohut. Kuna tunnistaja oli selleks hetkeks tutvunud I.D karistusandmetega, sh sellega, et I.D on varem karistatud võimuesindaja solvamise eest, siis koostoimes kohtuistungil toimunuga, leidis tunnistaja, et I.D eesmärgiks oli tol hetkel kohtu solvamine ja see eesmärk ka realiseerus. Tunnistaja täiendas, et venekeelsel sõnal „bandiidid“ on ühine tüvi eestikeelse vastava sõnaga. Venekeelne sõna „suka“ on väga levinud naistele suunatud sõimusõna, tähendades emast koera ja ka lirvat ehk solvangut naisterahva suhtes. Tunnistaja H. S ütlusi kinnitavad ka tunnistaja R P ütlused. Neist nähtub, et 20.03.2019 alates kella 13st viibis tunnistaja R. P prokurörina Viru Maakohtu Narva kohtumajas, kus kohtunik H. S vaatas läbi prokuratuuri lähenemiskeelu taotlust, mis oli suunatud I.D vastu. Tunnistaja ütluste kohaselt oli I.D juba algselt toimunu suhtes agerssiivselt meelestatud, mis väljendus mh kohtu küsimustele mitte vastamises ja kohtu korralduste eiramises. Prokuratuuri taotluse avaldamisel hakkas I.D kohtu poole suunatult valjusti karjuma venekeelselt sõnadega „Kus on siin see kohus? Lita! Te ronite minu pere tunnetesse, lits! Teid “ Kõnealused sõnad olid tunnistaja jaoks arusaadavad, tunnistaja sai aru, et isik soovis tahtlikkult solvata kohtunikku ja see oli selgesti mõistetav. Tunnistajate H. S ja R. P ütlused saavad kinnitust ja tuge ka 25.03.2019 koostatud vaatluse protokollist. Kõnealuses menetlusdokumendis vaadeldi kohtuasja nr 1-19-1828 kohtuistungi salvestist kuupäevast 20.03.
2. Vaatlusega tuvastati, et ajavahemikul kella 13.27.55st kuni kella 13.28.03ni kasutab meesterahva häälega isik vene keeles järgmisi sõnu: „Kus on see iidid!“ Kõnealune tekst kajastub ka 20.03.2019 kohtuistungi protokollis, mida kohus tõendina uuris. Mis puudutab I.D kohtuistungil avaldatut, siis nendib kohus, et I.D pole kohtuistungil vastustanud eelpool nimetatud sõnade/väljendite kasutamist. Küll selgitas ta, et oli taotlusest ja kogu tol hetkel valitsenud olukorrast tulenevalt ärritunud olekus ja tema eesmärk polnud kohtu solvamine. Eeltoodut analüüsides loeb kohus tõendatuks selle, et I.D viibis 20.03.2019 kella 13.24 ajal Viru Maakohtu Narva kohtumajas, aadressil
3. Mai tn 2, Narva toimuval kohtuistungil. Kõnealuse istungi raames arutas kohus kohtunik H. S isikus prokuratuuri lähenemiskeelu taotlust, mis oli suunatud I.D vastu. Väljaspool vaidlust on seegi, et I.D väljendas end 20.03.2019 istungil kella 13.24 paiku valjuhäälselt venekeelsete sõnadega „suka“ ja „bandiidid“. Seega kõlasid viidatud väljendid/sõnad I.D poolt ajal, mis kohtunik täitis oma seadusest tulenevaid kohustusi, s.o teostas õigusemõistmist. Kohus nõustub täielikult tunnistaja H. S väljaöelduga, et venekeelset sõna „suka“ kasutatakse naisterahva solvamiseks, olles samatähenduslik eestikeelse sõnaga „lita“. Eesti keele sõnaraamat annab sõna „lita“ tähenduseks vananenud emase koera või halvustava sõimusõnana liiderliku 3 naise. Mis puudutab sõna bandiit/bandiidid, siis on bandiit mõrvu või vägivallaga seotud kuritegusid sooritav, harilikult relvastatud isik/röövlijõugu liige. Võttes arvesse sõnade „lita“ ja „bandiidid“ tähendust, on kohus seisukohal, et tegemist on ebasündsate, vulgaarsete ja teise inimese inimväärikust alandavate väljenditega. Need väljendid on teise inimese jaoks solvavad ja need olid solvavad ka tunnistaja H. S jaoks. Taolised väljendid kätkevad endas selget pahatahtlikkust, on suunatud teise inimese halvustamisele ja nende valjuhäälne, ärritunud hääletoonil ja kõrvaliste isikute juuresolekul väljaütlemine süvendab täiendavalt solvangu mõju. I.D selgitas kohtus, et tema poolt kasutatud väljendid polnud adresseeritud kohtule, konkreetsele kohtunikule ega mõeldud kohtu solvamiseks. Tõendite uurimise järgselt pole kohtul võimalik I.D menetlusliku positsiooniga nõustuda, sh toetada tema versiooni selles, et kasutatud väljendid olid välja öeldud abstraktselt, kellelegi konkreetselt adresseerimata. 20.03.2019 kohtuistungil toimunut annab põhjalikult/detailselt edasi kohtuistungi salvestis, mida kohtuistungil tõendina ka uuriti. Salvestiselt on selgesti tajutav, et I.D kasutas väljendeid „lita“ ja „bandiidid“ vastuseks kohtu küsimusele. Seejuures on alust välja tuua, et ei väärteoasja arutamise istungil ega ka 20.03.2019 kohtuistungi protokollist pole sedastatav, et I.D oleks kombeks kasutada suvalistel momentidel madalakeelseid ja vulgaarseid väljendeid konkretiseerimata isikute ringile või teha seda nn sidesõnade vormingus. Seega oli I.D madalakeelne, vulgaarne ja teise isiku au ning väärikust alandav sõnakasutus adresseeritud seadusest tulenevaid õigusemõistmise ülesandeid teostanud kohtunik H. Sepale, kes vaatas läbi prokuratuuri lähenemiskeelu taotlust, mis oli suunatud I.D vastu, ja suunatud kohtunik H. S ja kohtu solvamisele. Seega pani I.D toime

§ 305lg-s 1 sätestatud väärteo.

Ühtlasi annavad eelkirjeldatud objektiivselt avaldunud teo tehiolud aluse seisukohaks, et I.D pani

§ 305

lg-s 1 sätestatud väärteo 20.03.2019 episoodis toime tahtluse intensiivseimas vormis ehk kavatsetult. 6. I.D-le heidetakse ette teisegi

§ 305 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist.

Kõnealuse ehk 22.03.2019 episoodiga seonduvalt kuulas kohus tunnistajana üle kohtunik M.L. A, kes avaldas, et ta täitis 22.03.2019 eeluurimiskohtuniku ülesandeid ja lahendas prokuratuuri taotlust I.D vahistamiseks. Prokuratuuri taotluse arutamine istungil midagi iseäralikku ei toimunud, ent seda ei saa öelda kohtumääruse kuulutamise kohta. Tunnistaja ütluste kohaselt kuulutas kohus, tunnistaja isikus kohtumääruse 22.03.2019 umbes kella 17.17st kuni kella 17.23ni ning sel ajal kasutas I.D tema suhtes väljendeid „oled läbi kepitud lita!“, „sa oled raisk, nikutud tola!“ Tunnistaja avaldas, et kõnealuste väljendite kasutamisega riivas I.D kohtu au ja väärikust ning solvas teda kohtunikuna. Tunnistaja kinnitas, et ta sai aru ja mõistis, et need väljendid olid suunatud just temale, tema solvamiseks. Tunnistaja M.-L. A ühetaolisi ütlusi andis tunnistaja L A, kes avaldas, et 22.03.2019 protokollis ta istungisekretärina kohutuistungit, mille käigus vaatas kohus, kohtunik M. -L. A isikus läbi prokuratuuri taotlust I.D vahistamiseks. Kohtuistung toimus Narva kohtumajas aadressil

1. Mai tn 2, Narva. Vahistamistaotluse sisulisel arutamisel oli I.D käitumine rahulik - ta osales istungil, vastas kohtu küsimustele. Kui kohtunik M.-L. A kuulutas välja kohtumääruse, hakkas I.D solvama nii kohtunik M.-L. A kui prokuröri. Nimelt kasutas I.D kohtuniku aadressil järgmist: „Oled läbi kepitud lit , raisk, sa oled raisk nikutud tola…“. Seda tegi I.D vene keeles. Tunnistajale oli selge, et need väljendid olid suunatud kohtunik M. L. A ja sellest oli aru saadav kohtuniku solvamine. Ühetaolisi ütlusi tunnistajate M.-L. A ja L. A andis ka R. P, kes avaldas, et 22.03.2019 kella 15.30 paiku esindas ta taas kohtus prokuratuuri seoses I.D suhtes esitatud vahistustaotlusega. Vahistustaotlust vaatas kohtunikuna läbi kohtunik M.-L. A. Kohus kuulutas kohtulahendi kella 17.15 paiku ning sel ajal hakkas I.D tahtlikult kohtunikku solvama 4 korduva venekeelse sõnaga „lita“ . Menetluse käigus uuris kohus tõendina ka 22.03.2019 kohtuistungi protokolli kriminaalasjas nr 1-19-
2. Protokollist nähtuva kohaselt kuulutas kohus, kohtunik M.-L. A isikus kohtumääruse alates kella 17.17st ning selle käigus on fikseeritud I.D väljaütlemine sõnadega „oled läbi kepitud lita, sina oled, raisk nikutud tola!“ Lisaks isikuliste tõendiallikate ütlustele ja koh tuistungi protokollile kuulas kohus väärteoasja arutamise raames üle ka salvestise, millelt kostuvad I.D venekeelsed sõnad eelpool toodud lausetena. Mis puudutab I.D kohtuistungil avaldatut, siis nendib kohus, et I.D pole kohtuistungil vastustanud eelpool nimetatud sõnade/väljendite kasutamist. Küll selgitas ta, et pole väljendanud ennast ega kasutanud sõnaga/sõna sina, sest ei pöördunud kellegi isiku poole, vaid lihtsalt rääkis. Ühtlasi kordas I.D, et on süüdi selles, et kasutas emotsioonide pinnalt taolisi väljendeid, ent see polnud kellelegi adresseeritud. Eeltoodut analüüsides loeb kohus tõendatuks, et I.D viibis 22.03.2019 kella 17.17 ajal/paiku Viru Maakohtu Narva kohtumajas, aadressil
3. Mai tn 2, Narva toimuval kohtumääruse kuulutamisel. Kõnealuse istungi raames kuulutas kohus kohtunik M.-L. A isikus vahistusmääruse, millega rahuldas prokuratuuri taotluse I.D vahistamiseks. Väljaspool vaidlust on seegi, et I.D väljendas end 22.03.2019 istungil kella 17.17 paiku valjuhäälselt venekeelsete sõnadega, mis eesti keelde tõlgituna tähendasid „oled läbi kepitud lita, sina oled, raisk nikutud tola!“ Seega kõlasid viidatud väljendid/sõnad I.D poolt ajal, mis kohtunik täitis oma seadusest tulenevaid kohustusi, s.o teostas õigusemõistmist. Kohus nõustub täielikult tunnistaja M.-L. A väljaöelduga, et kõnealused väljendid on solvavad. Tegemist on väljenditega, mis on ebasündsad, vulgaarsed, need alandavad lausete adressaadi au ja väärikust ning kahtlusteta olid need väljendid solvavad ka kohtunik M.-L. A jaoks. Kohus käsitles juba varem sõna „lita“ halvustavat tähendust läbi sõnaraamatus antud seletuse. Sõna „tola“ tähendab lollpead või napakat. Võttes arvesse, et kõnealused sõnad oli I.D paigutanud madalakeelsesse seksuaalsesse alatooni, siis kätkevad taolised väljendusviisid endas selget pahatahtlikkust, on suunatud teise inimese halvustamisele, olles üheks vastikuse ja põlguse väljenduse viisiks, millega soovitakse riivata ja riivatakse teise inimese au ja väärikust. Hinnates helisalvestiselt kuuldavat koostoimes teiste tõenditega, ei saa mööda vaadata sellestki, et I.D kasutas eelkajastatud väljendeid valjuhäälselt, ärritunud hääletoonil ja teiste inimeste juuresolekul. Kirjeldatud viisil toimimine süvendab täiendavalt solvangute mõju. I.D selgitas kohtus, et tema poolt kasutatud väljendid polnud adresseeritud kohtule, konkreetsele kohtunikule ega mõeldud kohtu solvamiseks. Tõendite uurimise järgselt pole kohtul võimalik I.D menetlusliku positsiooniga nõustuda, sh toetada tema versiooni selles, et kasutatud väljendid olid välja öeldud abstraktselt, kellelegi konkreetselt adresseerimata. 22.03.2019 kohtuistungil toimunut, mille üheks osiseks on kohtumääruse kuulutamine, annab põhjalikult/detailselt edasi kohtuistungi salvestis, mida kohtuistungil tõendina ka uuriti. Salvestiselt on selgesti tajutav, et I.D kasutas väljendeid kohtule suunatult, kui kohus tegi teatatavaks oma otsustuse prokuratuuri taotluse osas, sh määras tema suhtes kohaldada tõkendina vahistamist. Seejuures on alust välja tuua, et ei väärteoasja arutamise istungil ega ka 22.03.2019 kohtuistungi protokollist pole sedastatav, et I.D oleks kombeks kasutada suvalistel momentidel madalakeelseid ja vulgaarseid väljendeid konkretiseerimata isikute ringile või teha seda nn sidesõnade vormingus. Seega oli I.D madalakeelne, vulgaarne ja teise inimese au ning väärikust alandav sõnakasutus adresseeritud seadusest tulenevaid õigusemõistmise ülesandeid teostanud kohtunik M.-L. A, kes vaatas läbi prokuratuuri vahistustaotlust I.D vahistamiseks ja kes vahistas I.D, ja suunatud kohtu ja kohtunik M.-L. A solvamisele, sest kohus, kohtunik M.-L. A isikus tegi I.D mittesoosiva lahendi. Seega pani I.D toime

§ 305lg-s 1 sätestatud väärteo.

5 Ühtlasi annavad eelkirjeldatud objektiivselt avaldunud teo tehiolud aluse seisukohaks, et I.D pani

§ 305

lg-s 1 sätestatud väärteo 22.03.2019 episoodis toime tahtluse intensiivseimas vormis ehk kavatsetult. 7.

§ 305

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuna

§ 305

lg 1 sätestab alternatiivsed karistusliigid, kujundab kohus esmajoones seisukoha küsimuses, kas I.D-le on võimalik kohaldada karistusena rahatrahvi. Tutvudes I.D andmeid kajastava karistusregistri väljatrükiga, nendib kohus, et I.D on varasemalt väärtegusid toime pannud isikuks, kelle väärteorikkumistele on riigivõim reageerinud rahatrahvi määramistega. Fakt on ka see, et I.D on jätnud rahatrahvid tasumata. Kuigi varasemad väärteokaristused seonduvad liiklussüütegudega, osutab rahatrahvide tasumata jätmine koostoimes uute väärtegude toimepanemisega asjaolule, et I.D pole varasemate väärteokaristuste taustal vajalikke järeldusi õiguskuulekuse kontekstis teinud. Märgitu annab kohtule kaaluka aluse järelduseks, et I.D puhul on taaskordne rahatrahvi määramine sobimatu meede, sest rahatrahvi tasumata jätmisel jääb tema isiklik vahetu seotus toimepandud väärteo ja selle ebamugavate ning ebameeldivate järelmitega karistatuse kaudu olematuks. Märkimist väärivaks on seegi, et isikuandmete kontrollimisel 27.08.2019 toimunud kohtuistungil avaldas I.D, et töökoht tal puudub, ent sisulisel arutamisel osutas I.D, et töötab XXX. Seega I.D enda avaldatud vastuoluliste andmete taustal puudub kohtul objektiivne võimalus jaatada või eitada I.D töötamist ja legaalse sissetuleku saamist. Karistusliigi üle otsustamisel võib kohus arvesse sedagi, et I.D enda sõnadele vastavalt on tal võlakohustusi summas 1 500 eurot ja 500 eurot, mis tekkisid ajal, mil ta viibis kahtlustatavana vahi all. Seega I.D eelnev väärteokaristatus koostoimes tasumata rahatrahvide, uute väärtegude toimepanemise, vastuolulise informatsiooniga tema töötamise ja legaalse sissetuleku kohta ning tema poolt avaldatud võlakohustuse suurus on asjaoludeks, mis välistavad tema karistamise rahatrahviga. St, et I.D suhtes tuleb kohaldada karistusena aresti. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 305

lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest võib kohus

§ -st 48 juhindudes kohaldada kuni 30-päevast aresti. Sanktsioonimäära keskmiseks määraks on 15 päeva pikkune arest. Hinnates I.D süü suurust, on kohus seisukohal, et I.D süü on suur. Süü suureks hindamise tingib esmalt fakt, et I.D pani toime kaks

§ 301lg 1 järgi kvalifiseeritavat väärtegu.

Rohkemaid väärtegusid toimepannud isikute süü on suurem, kui seda on ühe väärteo toimepannud isiku süü. Teiseks pole süü suuruse hindamisel võimalik eritata ka toimepandud väärtegude tahtluse vormi. Tuvastatu kohaselt realiseeris I.D mõlemad väärteod tahtluse intensiivseimas vormis. Süütegude realiseerimine tahtluse intensiivseimas vormis tähendab, et solvamine, mis väljendus õigusemõistmist teostanud kohtunike ja kohtu aadressil ebatsensuursete, madalakeeleliste, inetute, teist inimest alandavate sõnade ja väljendite kasutamises, sh olles kõlanud valjuhäälselt, agressiivselt kolmandate kohtusaalis viibinud isikute juuresolekul, oli eesmärgipärane. 6 Eesmärgipärasus tähendab, et see oligi kantud eesmärgist halvustada ja alandada õigusemõistmist teostanud kohtuniku au ja väärikust ja õõnestada nii konkreetsete kohtunike kui ka kohtuvõimu autoriteeti. Kolmandaks, kõige olulisemaks süü suurust mõjutavaks teguris on I.D poolt kasutatud sõnad/väljendid oma sisult ja tähenduselt. Tegemist on äärmiselt vulgaarse sõnakasutusega, mis ei sobi tavapärasesse inimeste vahelisse igapäevassesse suhtlusesse, sh sidesõnadena kasutamiseks, nagu avaldas I.D. Ammugi ei sobitu taoline sõnakasutus kohtusaali ning taunitav ja lubamatu on taoliste väljendusviiside kasutamine kohtuniku ja kohtu aadressil, au ja väärikust riivava solvanguna. Seega on kohtu veendumusel I.D süü suur ja see peab kajastuma ka mõistetavas karistuse määras. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud kohtu veendumusel puuduvad. Kohus ei pea võimalikuks arvestada karistust kergendava asjaoluna I.D abstraktset viidet võimalikule vabandamisele. Kohtuistungil avaldas I.D, et kui tema sõnad kedagi solvasid, siis ta palub vabandust. Kohtu veendumusel ei saa vabandus solvatu ees olla abstaktne. Kui I.D oleks soovinud tõsimeeli ja siiralt vabandada, oli tal võimalik seda teha vahetult nende inimeste poole pöördudes, keda ta solvas. Kõnealust võimalust I.D ei kasutanud. Seega pole I.D abstraktne vabandamine veenev ega siiras ning välistatud on taolise vabanduse käsitlemine karistust kergendava asjaoluna. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et I.D tuleb karistada 24 päevase arestiga. Kõnealune karistuse määr võtab arvesse I.D süü suurust, arvestab eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, andes I.D-le selge ja üheselt mõistetava sõnumi ehk tagasiside tema käitumise keelatuse ja lubamatuse kohta ning hoiab eelduslikult ära tema poolt uute samalaadsete õigusrikkumiste toimepanemise tulevikus. Kohus kaalus ka I.D-le mõistetava karistuse asendamist üldkasuliku tööga, ent välistas selle. Esmalt ei kõlanud I.D selgitused tema valmisoleku kohta teha üldkasulikku tööd, veenvalt. I.D andis küll nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, ent antud nõusolekule eelnevalt avaldas ta, et tal pole võimalik üldkasulikku tööd teha, kuna tal pole selleks aega. Olukord, kus menetlusalune isik pole ise kindel ja veendunud oma soovis teha üldkasulikku tööd, välistab juba iseenesest üldkasuliku töö tegemise. Nimelt tuleb isikul sooritada üldkasulik töö vastavalt kriminaalhooldajaga kokku lepitud ajakavale, mitte aga siis, kui menetlusalusel isikul selleks aega ja tahtmist on. Teiseks pole kohtul võimalik mööda vaadata asjaolust, et I.D pole oma tegevuse ja käitumise keelatust mõistnud, vaid on oma tegevust ja käitumist kohtusaalis kohtu ja kohtunike solvamisel õigustanud emotsionaalselt kõrgendatud seisundi ja tervisliku olukorraga. Kohus ei välista, et asjaoludest tulenevalt võis I.D jaoks tekkinud olukord olla emotsionaalselt raske, ent see ei õigusta kohtu ega kohtunike solvamist. Isegi kui möönda, et I.D oli raske oma emotsioone ja käitumist väärtegude toimepanemise ajal juhtida, oli tal võimalik oma käitumise keelatustusest arusaamist ja hukkamõistu taolisele käitumisele avaldada 27.08.2019 kohtuistungil, kui kohus arutas tema väärteosüüdistusi

§ 305lg 1 järgi.

Seda I.D ei teinud, jäädes kestvalt seisukoha juurde, et pole kedagi solvanud. Märgitust tulenevalt on kohus seisuko hal, et I.D-le tuleb keelunormi sisu teadvustada ja teadlikkust tõsta/muuta intensiivsete meetmete kaudu, milleks vaadeldaval juhul on karistus aresti näol. Seega jätab kohus I.D suhtes üldkasuliku töö asenduskaristusena kohaldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 7