4-19-1357 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. mai 2019, Narva kohtumaja Toimiku number 4-19-1357 (233017002212) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ilona Berezin
§ 69
lg 6 kohaselt politseiasutuse taotluse alusel pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Määrus edastada P.T-le , Viru Vanglale ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama. 1
(3)4-19-1357 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Maakohtu 25.03.2019 kohtumäärusega nr 4-19-1357 rahuldati Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus ning P.T-le määratud rahatrahv asendati nelja päeva arestiga,
§ 69lg 1 alusel asendati P.T-le määratud arest viie tunni üldkasuliku tööga.
P.T tuli üldkasulik töö sooritada ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Viru Maakohtu 25.03.2019 kohtumäärus jõustus 10.04.
- 13.05.2019 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule P.T kohta erakorralise ettekande põhjusel, et üldkasulik töö on sooritamata. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt ei ole sooritatud ühtegi tundi üldkasulikku tööd. Kirjalikku seletust P.T-lt võtta ei saanud, kuna ta kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ei ilmunud. Esmakohtumine P.T-le oli määratud 18.04.2019, kuid määratud ajal kriminaalhooldusalune ei ilmunud vastuvõtule. Samas P.T võttis ise kriminaalhooldusametnikuga ühendust ning teavitas, et tuleb vastuvõtule 22.04.
- Vastuvõtule P.T siiski ei ilmunud ega teavitanud ka mitte ilmumise põhjusest. Edaspidine telefonikontakt P.T-ga ei õnnestunud, kuna ta kõnedele ei vastanud. Kriminaalhooldusamenik edastas P.T-le uue kutse vastuvõtule ilmumiseks 30.04.2019, kuid P.T vastuvõtule ei ilmunud ega teavitanud ka mitte ilmumise põhjusest. Kriminaalhooldaja hindab katseaja kulgu mitterahuldavaks, sest P.T hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Arvestades, et P.T ei täida talle kohtu poolt määratud kohustusi ning tuginedes VTMS § 2101 lg 1 ja
§ 69
lg 6 alusel teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata täitmisele Viru Maakohtu 25.03.2019 kohtumäärusega väärteoasjas nr 4-19-1357 P.T-le mõistetud karistus.
- Kohtuistungil avaldas P.T , et ühtegi tundi üldkasuliku tööd ta sooritanud ei ole, kuid on jätkuvalt valmis sooritama üldkasulikku tööd. P.T avaldas, et on elukohta vahetanud, üldkasuliku töö tegemiseks võtab ise kriminaalhooldajaga ühendust, minnes vabatahtlikult ja koheselt kriminaalhooldaja juurde vastuvõtule. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
- Kohus, vaadanud läbi esitatud taotluse, toimiku materjalid ning kuulanud ära süüdlase P.T selgitused, leiab, et taotlus on rahuldamisele mittekuuluv. 5.
§ 69
lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Kui süüdlane hoiab talle määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, siis tulenevalt VTMS § 2101 lg 1 ja § 2103 lg-st 1 esitab selle rikkumise tuvastanud tuvastanud kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu, süüdlase seletuse kokkuvõtet ning üldkasuliku töö katkestamise ja aresti täitmisele pööramise ettepanekut. Ning sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui süüdlane ei saa talle mõistetud või määratud üldkasulikku tööd teha haiguse või perekondliku olukorra tõttu või seetõttu, et ta täidab ajateenistuskohustust või osaleb õppekogunemisel, esitab kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamiseks. Taotlus peab sisaldama andmeid peatamise aluste ning ettepanekut peatamise aja kohta. Tähtaja kulgemise peatamisel ning uue tähtaja määramisel tuleb kohtul arvestada vastava süüteo eest ettenähtud üldkasuliku töö tähtaja üldist piirangut. 2
(3)4-19-1357
- Kohus tuvastas, et P.T ei täitnud talle kohtu poolt määratud üldkasuliku töö tunde ettenähtud aja jooksul. Seejuures oli P.T-le antud piisavalt pikk tähtaeg, s.o 1 kuu 5 tunni teostamiseks ning P.T avaldas 25.03.2019 toimunud kohtuistungil ise soovi ja valmisolekut teha ühiskondlikku tööd ning et töö tegemist takistavad asjaolud puuduvad. Vaatamata kokku lepitud kohtumisajale ei jõudnud P.T üldkasuliku töö sooritamist isegi alustada. P.T andis teada, millal ta on valmis ilmuma kriminaalhooldaja vastuvõtule üldkasuliku töö sooritamise asjaolude kokkuleppimiseks , kuid vastuvõtule ta ei ilmunud. Ka mitteilmumise põhjust P.T kriminaalhooldusametnikutel teatavaks ei teinud. Kriminaalhoolduse käigus P.T-le töökohta ning üldkasuliku töö tegemise kohta, aega ja laadi tutvustada ei saanud, kuna P.T kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ei ilmunud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et P.T rikkus üldkasuliku töö sooritamise distsipliini, kuna ei taha üldkasulikku tööd teha ja hoiab selle tegemisest kõrvale teadlikult.
- Vaatamata P.T-le antud võimalusele sooritada üldkasulik töö talle sobivatel tingimustel, ta üldkasulikku tööd ei sooritanud. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut, on kohus veendunud, et P.T rikkus üldkasuliku töö sooritamise distsipliini, ta ei soovinud üldkasulikku tööd teha, ta hoidus tahtlikult kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning tal puudus selleks mõjuv põhjus. Tal ei esinenud objektiivset takistust, mis ei võimaldanud üldkasulikku tööd sooritada. Kohus on seisukohal, et tegemist on P.T iseloomustava käitumismustriga, kuna üldkasulik töö määratigi talle põhjusel, et ta oli esmalt jätnud pika aja jooksul talle määratud rahatrahvi tasumata. Eelnevast lähtuvalt esinevad antud juhul alused asenduskaristusena mõistetud aresti täitmisele pööramiseks.
- Samas on P.T esitanud kohtule kinnituse, et ta on jätkuvalt valmis sooritama üldkasulikku tööd ja üheks takistuseks üldkasuliku töö tegemata jätmiseks oli elukoha vahetus, mis viis selleni, et edastatud kutsed temani ei jõunud. Kuigi P.T on käitunud vastutustundetult, siis talle asenduskaristusena määratud aresti täitmisele pööramine ei ole antud hetkel vältimatu. Kuna rikkumine on toimunud, siis peab kohus põhjendatuks sellele ka reageerida ja kuna P.T on jätkuvalt valmis sooritama üldkasulikku tööd tööpraktika ja karjäärinõustamise vahepeal, kuid töö tegemise tähtaeg on möödunud, siis kohus pikendab üldkasuliku töö tegemise tähtaega ja määrab uue tähtaja üldkasuliku töö sooritamiseks. 9.
§ 69
lg 6 näeb ette, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib kohus pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades
§ 69
lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega.
§ 69
lg 3 kohaselt saab üldkasuliku töö tegemise maksimaalne tähtaeg olla väärtegude puhul kaksteist kuud. Kuna Viru Maakohtu 25.03.2019 määrusega määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaeg oli vähem kui kaksteist kuud, kuid samas on kohtumäärusega määratud tähtaeg käesolevaks ajaks möödunud, siis on kohtu seisukoha järgi asjakohane meede üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamine. Uue tähtaja määramisel arvestab kohus, et sooritamata viis tundi üldkasulikku tööd on põhimõtteliselt võimalik teha ära vaid ühe päevaga. 10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
§ 69
lg 6, VTMS § 2101 lg-st 1 ja 2, § 2103 lg-st 1 jätab kohus Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse erakorraline ettekande taotluse Viru Maakohtu 25.03.2019 kohtumäärusega nr 4-19-1357 asenduskaristusena mõistetud aresti täitmisele pööramiseks rahuldamata ning pikendab üldkasuliku töö tegemise tähtaega ühe kuu võrra. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(3)