lg 2 p 7, 9 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud vangistust ja
järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega mõisteti liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 1 aasta 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti karistusest ärakantuks eelvangistuses viibitud aeg, s.o 3 päeva, ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks oli vangistus 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva.
lg 2 alusel suurendati Oleg Samohhinile mõistetud karistust eelmise, s.o Harju Maakohtu 19.02.2010 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 3 aasta vangistuse – võrra ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 4 aastat 1 kuu ja 27 päeva. Kohus luges karistuse kandmise alguseks 27.03.2013. 1 Oleg Samohhinit on kriminaalkorras karistatud 3-l korral ning vanglas kannab karistust teist korda. Käesolev kuritegu pandi toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ning kuriteo toimepanemist mõjutasid sõltuvus narkootilistest ainetest ja grupi mõju. Isikut on varasemalt karistatud narkootilise aine edasiandmise, avaliku korra raske rikkumise, vabaduse võtmise, röövimise, kehalise väärkohtlemise, varguse ja sõiduki ärandamise eest. Kõikide kuritegude sooritamisel on olnud soodusteguriks sissetuleku puudumine, narkootikumide tarvitamine ning soov saada rahalist kasu. Kinnipeetav on probleemide ja oma soovide lahendamiseks kasutanud füüsilist vägivalda. Kinnipeetav läbis vangistuses mitmeid sotsiaalprogramme (Eluviisitreening, Eluviisitreening jätkutegevus ja Sotsiaalsete oskuste treening). Lisaks nähtub, et isik osales riigikeele A1, A2, B1 taseme kursusel. Isikul on 3 distsiplinaarkaristust (04.11.2016, 05.10.2016, 29.02.2016). Vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav asuda elama õe juurde aadressile xxxx. Tegemist on 3toalise korteriga, mille omanikuks on kinnipeetava õde. Käesoleval ajal elavad korteris kinnipeetava õde koos oma täisealise poja, alaealise lapse ja voodihaige vanaemaga. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et õe sõnul planeerib ta koos oma tädiga üürida kinnipeetavale eraldi korteri, kuid peale vanglast vabanemist saab kinnipeetav elada esialgu tema juures. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isikul on mõningased ehitusalased töökogemused. Riigikeelt valdab isik B1 tasemel. Kinnipeetava sõnul sai ta sissetuleku vargusi sooritades ning kindlat töökohta tal ei olnud. Kriminaalhooldusel olles oli isik enamus aega töötuna arvel ning 2012 oktoobris leidis isik endale püsiva töö firmas xxxx. Vanglas isik ei soovi töötada subkultuursete hoiakute tõttu. Vangla hinnangul võib materiaalsete sissetulekuallikate puudumine soodustada uue kuriteo (vargus, rööv) toimepanemist. Vabanemisel on õde majanduslikult valmis kinnipeetavat toetama. Ühtlasi kinnitas xxxx firma juht telefoni teel, et isikul on võimalus vabanemise korral firmasse tööle asuda. Alkoholi tarvitamise osas on ohtlikkus ja risk olemas. Isikul oli aastaid tagasi probleeme seoses alkoholi tarvitamisega (isik sooritas vägivalla kuriteo joobeseisundis, 1-l korral karistatud AS alusel). Alkoholisõltuvust isikul diagnoositud ei ole. Narkootikumide tarvitamise osas risk ja ohtlikkus samuti olemas. Isik hakkas narkootikume tarvitama juba 13-aastaselt. Kinnipeetav alustas kanepi suitsetamise ja amfetamiini tarvitamisega ning viimati tarvitas isik nii-öelda raskemaid narkootikume (heroiin, hiinlane). Isik on sooritanud vägivaldseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil, mis oleks kulunud narkootikumide soetamisele. Isiku impulsiivsele käitumisele viitab tema vigade pidev kordamine ning tegutsemine hetkeemotsioonide ajel. Isik ei ole arvestanud oma tegude tagajärgedega, mis on mõjutanud ka tema perekonnaelu. Kinnipeetav väldib probleemidega tegelemist ning sõltuvushäiretega mittetegelemise korral ei suuda isik elada seaduskuulekalt ega täita püstitatud eesmärke seaduskuulekaks eluks. Isik õigustab oma tegevust narkootikumide tarvitamisega. Kinnipeetav on rikkunud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ning on sooritanud uusi kuri- ja väärtegusid. Vangistuse ajal ei ole täheldatud olulisi muutusi isiku motivatsioonis ega väärtushinnangutes. Isik on harjunud saama tulu kuritegelikul teel ning tema hoiakuid ja väärtushinnanguid on tugevasti mõjutanud kriminaalne subkultuur. Ametnike suhtes on isik salliv. Vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on ühiskond tervikuna. Oht seisneb narkootikumide käitlemises/tarvitamises, vägivalla kasutamises ning mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Oht on kõige tõenäolisem, kui kinnipeetav jätkab narkootiliste ainete tarvitamist. Üldise korduva kuriteo toimepanemise 2 tõenäosus 2 aasta jooksul on 73 % ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 49 %. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, Viru Vangla ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Oleg Samohhinit tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata isikule katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega 6 kuud. Ühtlasi on isiku suhtes soovitatav kohustada isikut täitma
Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta Oleg Samohhini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub vangla poolt koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, ega toeta samuti nagu vangla isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Oleg Samohhinit on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, reaalset vanglakaristust kannab isik teist korda. Isiku suhtes eelnevalt kohaldatud karistused ei ole tema õiguskuulekust taganud (kriminaalhooldus luhtus muuhulgas katseajal uute kuritegude toimepanemise tõttu). Eeltoodust tulenevalt on äärmiselt kaheldav, kas isik suudaks kriminaalhoolduse edukalt läbida uusi kuritegusid toime panemata või kontrollnõudeid ja kohustusi rikkumata. Süüdlane on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Oleg Samohhinil on olnud varasemalt probleeme narkootikumide tarvitamisega ning alkoholi kuritarvitamisega. Isikul võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Riskihindamise alusel on isik kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Üldise korduva kuriteo ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vastavalt 73 % ja 49 %, mis on üsna kõrge retsidiivsusnäitaja. Isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamine ei oleks kooskõlas üldise arusaamaga õiglasest karistusest. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa jätta kõrvale isiku varasemat ükskõikset suhtumist teiste inimeste omandiõigusesse ja kaaskodanike turvatundesse. Tulenevalt toimepandud kuritegude tehioludest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Käesoleval ajal on kinnipeetaval kaks kehtivat (ning üks aegunud) distsiplinaarkaristust. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Oleg Samohhini vangistusest ennetähtajalisele vabastamisele vastu. Maakohtu istung 14.03. 2017 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et tal ei ole midagi öelda. Tal on jäänud ainult 2 kuud istuda. 3 Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (
) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Oleg Samohhin ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all, alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Kohus hindab positiivselt, et isik on vangistuse jooksul osalenud sotsiaalprogrammides Eluviisitreening ning Eluviisitreeningu jätkutegevus. Märkimist väärib ka asjaolu, et isik on osalenud riigikeele A1-, A2- ja B1-taseme kursustel. Ka süüdimõistetu võimalused vabanemisel oleksid head – kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et isikul on olemas vabanemisjärgne elu- ja töökoht. Kohus leiab, et eeltoodu ei kaalu siiski käesoleval hetkel üles isiku käitumist enne vangistusse sattumist ning isiku üldist suhtumist ühiskonda ja seadustesse. Tegemist on isikuga keda on kriminaalkorras karistatud 3-l korral ning reaalset vanglakaristust kannab isik teist korda. Korduv kriminaalkorras karistatus peegeldab, kohtu hinnangul, et isik ei ole teinud varasematest karistustest vajalikke järeldusi ning omab negatiivset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Oleg Samohhinile varasemalt määratud kriminaalhooldus luhtus muuhulgas katseajal uute kuritegude toimepanemise tõttu. Kohus on seisukohal, et isik on oma käitumisega näidanud, et käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole tema puhul küllaldane meede uute kuritegude toimepanemise ära hoidmiseks. Vangla hinnangul on isik kõrgohtlik avalikkusele ning ohustatud on ühiskond tervikuna. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vastavalt 73 %, millise näol on tegemist väga kõrge riskiga. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Oleg Samohhini puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Oleg Samohhini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Maakohus juhindus
MS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.