lg 2 p 5,9 - § 25 lg 1,2 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Marina Zagorets Süüdistatav S.A Elukoht XXX, isikukood XXX, ilma kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasemad karistatused: - 27.10.1995.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1 järgi tingimisi vabaduskaotusega 6 kuud katseajaga 2 aastat; - 11.07.1997.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi vabaduskaotusega 6 kuud; - 12.04.1999.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 15 lg 2 - § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi tingimisi vabaduskaotusega 1 aasta katseajaga 2 aastat; - 12.10.2000.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 1,2 järgi vabaduskaotusega 1 aasta; - 29.11.2000.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 203 lg 1 järgi vabaduskaotusega 6 kuud, KrK § 40 lg 3 alusel vabaduskaotusega 1 aasta 6 kuud; - 10.04.2003.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi vangistusega 8 kuud; - 13.10.2003.a Narva Linnakohtu poolt
lg 2 p 4 - § 25 lg 1,2 järgi vangistusega 1 aasta 4 kuud,
lg 2 alusel vangistusega 10 kuud,
lg 1 alusel tingimisi vangistusega 6 kuud katseajaga 3 aastat; 1 1-09-14715 - 20.02.2007.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 4,8 järgi vangistusega 6 kuud,
, § 74 alusel tingimisi vangistusega 5 kuud 28 päeva katseajaga 18 kuud; - 30.11.2007.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 4 järgi vangistusega 30 päeva; - 04.03.2008.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 4,7,8 järgi vangistusega 1 aasta; - 28.10.2010.a Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja poolt
, § 320 lg 1, § 199 lg 2 p 8, 9 järgi
lg 1, § 68 lg 1, § 74 alusel tingimisi vangistusega 2 aastat 4 kuud 26 päeva, katseajaga 18 kuud. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 27.08.2009.a. Kaitsja Asenduskaitsja vandeadvokaat Oleg Gorškaljov RESOLUTSIOON Tunnistada S.A süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada S.A vangistusega 4 (neli) kuud. Arvata
lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 25.08.2010.a kuni 27.08.2010.a, s.o 3 (kolm) päeva ja mõista lõplikult ärakandmisele 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. S.A-le valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muuta vahistamiseks ning võtta ta vahi alla kohtusaalis. Asitõendid – 2 kilekotti, mis asuvad Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (04.09.2009.a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 194), hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Rahuldada vandeadvokaat Oleg Gorskaljovi taotlus ning mõista talle riigieelarvest kaitsjatasu S.A-le 03.03.2011.a kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 99 (üheksakümmend üheksa) eurot ja 84 senti, millest käibemaks on 16.64 eurot. Mõista S.A-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 03 senti, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 420 (nelisada kakskümmend) krooni ehk 26 (kakskümmend kuus) eurot ja 84 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 7 (seitse) krooni ehk 0,45 eurot, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt 03.03.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 99 (üheksakümmend üheksa) eurot ja 84 senti. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „S.A , kriminaalasja nr 1-09-14715, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole 2 1-09-14715 täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
II Tõendid ja kohtu järeldused süüdistuse osas Süüdistatav S.A seletas, et ta on süüdistusest aru saanud, võttis talle esitatud süüdistuse mõlemas temale inkrimineeritud kuriteoepisoodides omaks, ei taotlenud enda ülekuulamist, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning jäi kriminaalasjas varem antud ütluste juurde. Kohus uuris kohtuistungil toimikusse kogutud tõendeid lühimenetluse regulatsiooni sätestavate õigusnormide kohaselt ja avaldas järgmised tõendid: Kannatanu M M 25.08.2009.a ütlused, millest nähtub, et ta töötab juhatajana kaupluses SPORTLAND aadressil: Tallinna mnt 41, Narva. 25.08.2009.a kell 11.15 viibis ta kaupluses, kus tema juurde tuli müüja J K ning teatas, et peeti kinni noormees, kes varastas nende kauplusest kaks paari spordipükse „PHENIUM GRAPHIC CUFFED PANT", ühe paari 3 1-09-14715 pükste maksumus on 1199 krooni. Kaupluse klientide jaoks moodustab hind 899 krooni. See oli nende osakonna kaup. Kaup oli kahjustamata tagastatud kauplusele (lk 1-4); Sportlandi AS-i juhataja tõend, mille kohaselt varastatud kaks paari spordipükse on rikkumata tagastatud, materiaalset kahju ei ole (tl 5); Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega, millest on näha kuriteotoimepanemise paika ja varastatud pükste (tl 6-11); Tunnistaja E K 25.08.2009.a ütlused, millest nähtub, et töötab kaupluses Sportland aadressil: Tallinna mnt 41, Narva, müüjana. 25.08.2009.a alates kella 10.00-st töötas ta ostusaalis. Kell 11.00 seisis ta kassa juures ning kuulis turvaväravate helisignaali. Ta nägi turvaväravatest mööduvat noormeest, kes liikus purskkaevu suunas. E läks noormehe järel ning hüüdis teda. Noormees hakkas ära jooksma. Juhtunust teatas ta turvatöötajale, ning jooksis ise noormehe järel. Noormees jooksis õue, hüppas üle Tallinna maanteel asuva piirde ning kukkus teel maha. E jooksin tema juurde ning samal ajal jõudis nende juurde kaupluses EVRONIKS töötav müüja, kes väänas noormehe käed selja taha. Nende kaupluse turvatöötaja jõudis samuti kohale ning pani noormehe käed raudu. Noormees osutas vastupanu, solvas neid ebatsensuursete sõnadega, ähvardas E arveteklaarimisega. Noormehel oli polüetüleenkott, mille sees oli omakorda alumiiniumfooliumist tehtud kott. Noormees jõudis tema suunas kaks paari spordipükse visata, ühe paari maksumus - 1199 krooni. E vaatas tema kilekoti läbi. Kilekoti sees olid veel lühikeste pükstega varnad. Need asjad ei kuulunud nende kauplusele. Noormees viidi valveruumi, kus ta ähvardas jälle arveteklaarimisega. Siis hakkas rääkima, et iga paar pükse maksab 899 krooni. E vastas, et see hind on klientide jaoks, aga tema ei ole nende kaupluse klient. Seejärel läks E osakonda. Pükste firma nimetus oli „PHENIUM GRAPHIC CUFFED PANT" (tl 13-16); Kahtlustatava kinnipidamise protokoll, millest nähtub, et S.A peeti kinni 25.08.2009 kahtlustatavatena ning kinnipidamisel võeti ära 18 paari meeste aluspükse varnadega (tl 17-19); Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadati läbi kaks kilekotti ja 18 paari meeste aluspükse (lk 20-25); Asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 194, mille kohaselt menetleja andis hoiule 2 kilekotti (tl 26); Kahtlustatav S.A 26.08.2009.a ütlused, millest nähtub, et elab ta koos ema, õe ja õe lapsega. Talle oli arusaadav kahtlustuse sisu ning tunnistas, et tema pani toime need kuriteod, milles teda kahtlustatakse. Kahtlustuse sisu kohta selgitas, et neil on peres raske materiaalne olukord, nad vajasid raha, seepärast ta panigi toime kauplusest varguse. S.A selgitas, et pani fooliumist valmistatud koti suurde polüetüleenkotti ning läks sellega Astri kauplusesse. Kõigepealt tuli kauplusesse Takko ning läks seal asuva stellaaži juurde, kus rippusid bokserid. Stellaažil oli palju boksereid, ta võttis nende hulgast 2-3 paari ning pani need turvaelementidega kilekotti. Tema kõrval ei olnud kaupluse töötajaid, seepärast keegi ei märganudki, mida ta tegin. Seejärel väljus ta kauplusest, läks kohe edasi esimesel korrusel asuvasse kauplusesse Sportland, kust võttis 2 paari spordipükse ning pani need samuti kilekotti. Kaupluse töötajad teda ei näinud. Kui S.A möödus turvaväravatest, oli kuulda helisignaali, kuna kilekotis oli palju asju. Kauplusest väljudes läks ta kohe kaubakeskuse väljapääsu suunas. Ta möödus turvatöötajatest, kes ei pööranud talle tähelepanu, kuid kuulis korraga selja taga ühe kaupluse töötaja kisa, kes karjus turvatöötajale, et too peaks S.A kinni. Seejärel jooksis Maksim ära. Ta peeti õues kinni. Ta ei kuulnud, et keegi karjuks midagi. Müüja, kes oli ta kinnipidanud, hakkas inimeste seas Maksim`i peale karjuma, mille peale S.A ütles talle, et too paneks oma suu kinni ning lõpetaks solvamise; (tl 29-32); Kahtlustatava vabastamise määrus, millest nähtub, et S.A vabastati 27.08.2009.a (tl 33); 4 1-09-14715 Kannatanu N S 27.08.2009.a. ütlused, millest nähtub, et töötab juhatajana Narva Astri Keskuses asuvas kaupluses TAKKO Fashion, TK Fashion OÜ. 25.08.2009.a päevaajal astus nende kauplusesse kaupluse Sportland töötaja ning ütles, et kaupluse Sportland töötajate poolt oli kinni peetud noormees, kes pani sellest kauplusest toime kauba varguse. Peale eeltoodud kaupluse kauba oli noormehe kilekotis ka nende TAKKO Fashion kaupluse kaup, nimelt 18 paari meeste boksereid. Natalja võttis kohe politseitöötajatega ühendust. Boksereid vaadates tundis ta varastatud kauba ära, kuna igale nende kauba etiketile on kleebitud nende firma väike kiri TK Fashion OÜ koos kaupluse juriidilise aadressiga. Nataljal oli raske täpselt öelda, millal oli vargus toime pandud, kuna ta ei viibinud pidevalt ostusaalis. Tema arvates kasutas selle aja ära inimene, kes varguse pani toime. Kokku oli kauplusest Takko Fashion varastatud 18 paari boksereid, mille paari maksumus on 99 krooni, seega oli kokku varastatud summas 1792 krooni. Kuna kaup ei olnud kahjustatud, ei tekitatud ka kauplusele varalist kahju (tl 35-38); TK-Fashion OÜ-i avaldus, mille kohaselt varastatud kauba (18 meeste aluspükse) maksumus 1782 krooni, kaup on tagastatud rikkumatult( tl 39); Kahtlustatava S.A ütlused 27.08.2009.a , millest nähtub, et ta tunnistab, et pani toime kuriteod, milles teda kahtlustati, kuid leidis, et pani need vargused toime mitte avalikult, vaid salaja. Ta kinnitas täielikult kahtlustuse sisu ning tema poolt varem antud ütlusi. Lisas vaid seda et, ta ei kuulnud, et keegi oleks teda hüüdnud, väidetavalt hüüdis kaupluse töötaja ainult turvatöötajat. S.A rääkis, et kui kuuldele tuli turvaväravate helisignaal, siis keegi ei reageerinud sellele. Ta väljus rahulikult kauplusest, alles õues hakkas igaks juhuks jooksma, et mitte keegi ei saaks juhtunust aru. S.A arvas, et kui ta üle piirde hüpates poleks maha kukkunud, siis poleks teda suudetud kinni võtta. Samuti selgitas S.A, et asju võttis ta müügi jaoks, kuna vajas raha (tl 40-43); Teatis karistusregistrist, mille kohaselt S.A varem korduvalt karistatud (lk 44-50); Väärteoprotokoll, ettekanne, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (millest nähtub, et S.A korduvalt pani toime vargused (tl 51-55). Kohus loeb avaldatuid ja uurituid tõendeid usaldusväärseteks, nende vahel ei ole vastuolusid, tõendid langevad kokku oma vahel ja täiendavad teine teist, andes kohtule kuriteo toimepanemise pilte tervikuna. S.A väide, et pani ta toime varguse salaja, kohus arvab ekslikuks. Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Võõras on asi, mis ei ole antud isiku omandis. S.A-le enne kaupa eest maksmist olid võõraks vallasasjaks kaupluste saalides müügil olevad ning Takko Fashion OÜ-le ja Sportlandi AS-le kuuluvad asjad: meeste aluspüksid ja spordipüksid. Asja äravõtmine ehk valduse üleminek tähendab asja kui kehalise eseme äravõtmist. Seega peab toimuma võõra valduse murdmine ja uue kehtestamine. Valduse murdmine eeldab valduse üleminekut senise valdaja nõusolekuta. Senise valdaja nõusolek asja valduse loovutamiseks välistab süüteo kvalifitseerimise vargusena. Takko Fashion OÜ-i ja Sportlandi AS-iga on tegemist poodidega, kus müügisaalis asuvad vabalt ostjatele pakkuvad asjad ehk kaup. Kui ostja viib saalis, võtab müügil oleva asja ja liigub sellega, valduse üleminek ei toimu, sest kaupluses on lubatud võtta, vaadata, proovida asja. Valduse üleminek ostjale toimub momendil, kui isik maksab asja eest ehk ostab seda. Juhul, kui isik lahkub müügisaalist asja eest maksmata, siis toimub võõra valduse murdmine ja uue kehtestamine. S.A võttis Takko Fashion OÜ-i müügisaalist 18 paari meeste aluspükse, ja Sportlandi AS-i müügisaalist 2 paari spordipükse Nike, mis olid kaupluseomaiku (või vastavate volitustega isikute) valduses müügisaalis. Väljudes saalidest ja jättes kauba eest maksmata, lõpetas S.A selle valduse. 5 1-09-14715 S.A teadis, et müügil olevad asjad olid temale võõrad vallasasjad. Ta läks poodi sooviga midagi sealt ära võtta, ehk varastada, võttes kaasa selleks vajalikke esemeid: suur polüetüleenkott koos sees oleva fooliumist valmistatud kotiga. Vargus on avalik, kui see pannakse toime kannatanu või kolmanda isiku nähes (objektiivne kriteerium) ja kui toimepanija arvab, et süüteokohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest (subjektiivne kriteerium). Kolmas isik on see, kes ei ole süüteo kaastäideviija või osavõtja ega ole ka muul viisil süüdlastega lähedalt seotud. S.A, pannes toime varguse, tahtis, et tema tegevused jääksid teiste poolt märkamatuks. Ta pani eelnevalt valmistatud kotti kaks paari spordipükse ja hakkas turvaväravate läbima, kuid töötas turvaväravate helisignaal. Helisignaali kuulas kaupluse müüja, kes läks S.A järele, hüüdis teda ja teatas juhtunust turvatöötajale. Kuna turvaväravad on spetsiaalselt paigutatud varguste vältimiseks, mille kohta teadis ka hästi S.A (polüetüleenkott koos sees oleva fooliumist kotiga pidi teda aitama nimelt turvaväravate läbimist), sai S.A aru, et tema tegevused ei jäänud nähtamatuks. Sellele viitavad S.A ütlused ja edasised tegevused: „kuulsin selja taga ühe kaupluse töötaja kisa, ta karjus turvatöötajale, et too peaks mind kinni“, seejärel hakkas ta jooksma varastatud asjadega kuriteopaigast lahkumise eesmärgil. Seega turvaväravate helisignaali töötamisest muutusid S.A tegevused avalikusteks, sest neid on näinud kolmandad isikud. Süstemaatiline on vargus, mis on toime pandud vähemalt kolmandat korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus (RKK 3-1-1-22-97; 3-1-3-9-00). Ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud või need on tuvastatud alles ühes menetluses. Süstemaatilisuse võivad moodustada nii kuriteod (
) kui väärteod (
Ühe aasta jooksul pani ta toime kaks vargust (14.08.2009 ja 30.04.2009) mille eest teda karistati Ida Politseiprefektuuri ja Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja poolt. Käesolevas kriminaalasjas on samuti kaks varguste katse episoodi. Seega pani ta toime vargused süstemaatiliselt. S.A pani teod toime otsese tahtlusega
lg 3 järgi, mille kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda,
lg 2p 5 järgi teo pani ta toime kaudse tahtlusega
lg43 järgi, mille kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. S.A toimepandud vargused jäid katse staadiumisse. Asja valdus ise tähendab faktilist ja vastavast tahtes kantud võimu asja üle. Valdus tekib siis, kui valdamistahet teostatakse asja vahetu mõjutamisega ning see viib takistuseta võimuni. Seega lahkudes poest maksmata kaubaga, S.A peaks saavutama asja üle võimu, see tähendab, et tal peaks olema võimalus hakata vara oma äranägemise järgi kasutama. Kuid S.A asja oma äranägemise järgi kasutamise võimalus puudus, sest teda pidasid turvatöötajad kinni. Kõik kohtus uuritud ja kohtueelsel uurimisel kriminaalasjas talletatud tõendid kogumis kinnitavad kohtu arvates veenvalt S.A tahtlikku süüd
lg 2 p 5,9 ja
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo katsete toimepanemises, sest S.A pani varem varguse toimepannud isikuna uuesti toime avalikult võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil katsed. 6 1-09-14715 Kohtul on alus kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele S.A süüdi tunnistada temale inkrimineeritavate süüteokatsete toimepanemises süüdistuses esitatud viisil, ajal ja kohas. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuriteoga varalist kahju ei ole tekitatud, sest kõik asjad, mida S.A üritas varastada, saadi temalt kätte ja kaup pandi tagasi müüki. III Kohtu seisukoht karistuse ja tõkendi osas Karistuse mõistmisel peab kohus vastavalt
lg 1 süüdlase vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama seaduse ja paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Lõige 2 kohaselt peab kohus otsuses põhistama vangistuse mõistmist, kui
eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus
lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatava käitumisaktid olid õigusvastased ja jäid nende lõpuleviimise võimatusel kuriteokatse staadiumisse. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas
lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kirjeldatud tõendid lubavad üheselt järeldada, et S.A on temale inkrimineeritavate süüteokatsete toimepanemises süüdistustes tähendatud ajal, kohas ja viisil süüdi, on süüvõimeline ja tema käitumises ei esine ühtki süüd välistavat asjaolu. Süüdistatava käitumist õigustavaid asjaolusid kohus ei ole tuvastanud. Süüdistatava suhtes karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei leidnud. Kergendava asjaoluna arvestab kohus karistuse mõistmisel oma süü tunnistamist ja kahetsust. Kuigi
lg 2 järgi on võimalik mõista ka rahaline karistus, ei pea kohus seda võimalikuks. S.A on korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid. Kõige kergema karistuse kohaldamine ei suuda mõjutada sellist isikut õiguskuulekalt käituma. Kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid kogumis hinnates leiab kohus, et süüdistatavat on põhjendatud ja õiglane toimepandu eest karistada vangistusega. Kohus leiab, et ainult sel viisil saavutatakse süüdlase suhtes efektiivsemalt karistuse eesmärk ja kindlustatakse õiguskorra huvid ning aktsepteeritakse samaaegselt ühiskondlikku arvamust õiguserikkuja suhtes ning saavutatakse hukkamõist tema teguviisi üle. S.A on varem 10 korda kohtulikult karistatud kuritegude toimepanemise eest, 15 korda karistatud väärtegude toimepanemise eest, pani jälle toime kaks uut samaliigilist kuritegelikku rünnet, millise eest teda just oli karistatud. Samas tuleb arvestada, et ta on oma süüd tunnistanud ja kuriteoga ei ole raskeid tagajärgi tekitatud. Tähelepanuta ei saa aga jätta, et varasemad karistused ei motiveerinud S.A seaduskuulekale käitumisele, mis ilmselt tunnistab seniste karistuste mõju nõrkusest. Mõistetav karistus peab vastama üheaegselt toimepandule kui ka süüdlase isikule. Ülalkirjeldatud asjaolud on need, millele tuginedes kohus rajab karistusaja kestuse. KrMS § 238 lg 2 kohaselt tuleb vähendada S.A-le
7 1-09-14715 Käesoleva asja kohtuliku arutamise ja kohtuotsuse tegemise ajal on S.A vahistatud kriminaalasja 1-10-8497 raames, mis on menetluses Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Seega kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmise eesmärgiks vastavalt KrMS § 130 lg 4-1 tuleb S.A suhtes valida uueks tõkendiks vahistamine ja võtta teda vahi alla antud kriminaalasja raames kohtusaalist. IV Kohtu seisukoht asitõendite ja menetluskulude osas Asitõenditeks tunnistatud kuriteo toimepanemise vahendid - 2 kilekotti, mis asuvad Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (04.09.2009.a asitõendi üleandmisevastuvõtmise akt nr 194), tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel, sest need on kohtu arvates väärtusetud asjad. Kriminaalasja 03.03.2011 kohtulikul arutamisel vastavalt KrMS § 44 lg 1 osales süüdistatava kaitsjana asenduskaitsja vandeadvokaat Oleg Gorskaljov, sest määratud korras vandeadvokaat Jekaterina Jevšina, vaatamata sellele, et ta on aktsepteerinud kohtu poolit saadetud kutse, ei võinud mõjuval põhjusel võtta osa kohtuistungist. Kaitsja Oleg Gorškaljov esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kuulub tasumisele S.A-le osutatud õigusabi eest 99 eurot ja 84 senti (käibemaks on 16.64 eurot), millest: toimiku materjalidega tutvumise eest 15.98 eurot, ettevalmistuse eest 15.98 eurot, kohtuistungil esinemise eest 31.96 eurot, kohta jõudmiseks kulutatud aja eest 12.78 eurot, sõidukulude eest 6.50 eurot. Kohus, vaadates läbi kaitsja taotluse, on nõus kaitsja taotluses määratud summaga 99.84 eurot, summa on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Juhindudes KrMS § 175 ja § 189, RÕS § 22 ning Justiitsministri 26.01.2005 määrusest nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ rahuldab kohus esitatud taotluse täies ulatuses. KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4,5,9, antud kriminaalasjas on tekkinud järgmised menetluskulud: kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 420 (nelisada kakskümmend) krooni ehk 26 (kakskümmend kuus) eurot ja 84 senti, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt 03.03.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 99 (üheksakümmend üheksa) eurot ja 84 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 7 (seitse) krooni ehk 0,45 eurot, sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 03 sent. Eelnimetatud menetluskulud tuleb S.A-lt riigi kasuks välja mõista. Larissa Prokopenko Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.