Obsah (10)

§ 199§ 201§ 69§ 68§ 2§ 218§ 16§ 56§ 57§ 58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 4. juuli 2017 Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-17-5324 (17244000478) Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko K

§ 199

lg 2 p 9 järgi lühimenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Kristiina Erte N.G isikukood XXX, elukoht xxx, kodakondsuseta, kesk-eriharidus, emakeel – vene keel, töötu, varem kriminaalkorras karistatud, kehtivaid karistusi 6: 1) 30.10.2003 Ida-Viru Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 5, 8; § 209 lg 2 p 1 alusel mõisteti vangistus 1 aasta 4 kuud 10 päeva; 2) 09.09.2008 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega

§ 201

lg 2 p 1, 4; § 424 alusel mõisteti tingimisi vangistus 4 kuud katseajaga 2 aastat, lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks; Süüdistatav 3) 04.02.2011 Taru Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega

§ 199

lg 2 p 9 alusel mõisteti rahaline karistus 250 päevamäära, s.o 800 eurot, karistus on saadetud sundtäitmisele kohtutäiturile; 4) 25.03.2013 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja otsusega

§ 199

lg 2 p 5, 9, § 213 lg 1 alusel mõisteti vangistus 6 kuud 3 päeva; 5) 20.01.2014 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja otsusega

§ 199

lg 2 p 7, 9 alusel mõisteti 5 kuud vangistust.

§ 69

alusel asendati vangistus 300 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta; 6) 27.02.2015 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 2 otsusega

§ 199lg 2 p 5, 7, 8, 9 alusel mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 järgi mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust ja

§ 68alusel ärakandmisele kuuluvaks 11 kuud 13 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus 04.09.2014, karistus kantud. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 09.12.2016 Kaitsja Vandeadvokaat Kaido Kooga Istungi toimumise aeg 26.06.2017, 04.07.2017 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, 306, 309 lg 3, 311, 313, 315 kohus O t s u s t a s: N.G süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 9 järgi. Mõista karistuseks 1 aasta vangistust. Vastavalt Kr

MS §-le 238 lg 2 vähendada N.G ´ile mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 4 kuu võrra. Lõplik karistus 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates karistuse kandmisele ilmumise ajast. KrMS § 414 alusel teatab kohus süüdimõistetule millal ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada karistuse kandmisele asumisel. Asitõendid: 2 CD-plaati ja 2 DVD-plaati videosalvestistega (asuvad kriminaalasja juures) – jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde. Rahuldada vandeadvokaadi Kaido Kooga taotlus ja määrata tema poolt N.G´ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 168 EUR (140 EUR + 20% s.o. 28 EUR) Välja mõista N.G´ilt tsiviilhagi: - xxx kasuks 165,52 eurot (a/a xxx Swedbank). Välja mõista N.G´ilt riigituludesse menetluskulud: 705 eurot sundraha, 96 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses, 168 eurot kaitsjatasu kohtumenetluses. Menetluskulud summas 969 eurot tuleb tasuda 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700047506 3 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

1. juulist 2017.a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis alates
2. augustist
3. I Süüdistus N.G ´it süüdistatakse selles, et tema olles varem korduvalt karistatud kriminaalkorras varguste toimepanemise eest, taas: 17.04.2017 kella 10.37 paiku sisenes xxx kauplusesse xxx aadressil xxx ja varastas müügisaalist šampooni „Head & Shoulders“ 4 tk hinnaga 3,98 eurot tükk, seega kaupa kokku summas 15,92 eurot, peites kauba endale jope alla ja lahkus kauplusest kauba eest maksmata. AS-le xxx tekitatud varaline kahju on kokku 15,92 eurot. 18.04.2017 kella 10.48 paiku sisenes AS xxx kauplusesse xxx aadressil xxxi ja varastas müügisaalist šampooni „Head & Sholders“ 6 tk hinnaga 3,98 eurot tükk, seega kaupa kokku summas 23,88 eurot, peites kauba endale jope alla ja lahkus kauplusest kauba eest maksmata. AS-le xxx tekitatud varaline kahju on 23,88 eurot. 22.04.2017 kella 12.22 paiku sisenes AS xxx kauplusesse xxx aadressil xxx ja varastas müügisaalist piimašokolaadi Karl Fazer 200g 14 tk hinnaga 2,58 eurot tükk, seega kaupa kokku summas 36,12 eurot, peites kauba endale jope alla ja lahkus kauplusest kauba eest maksmata. AS-le xxx tekitatud varaline kahju on 36,12 eurot. 02.12.2016 kella 15.00 paiku sisenes AS xxx kauplusesse xxx aadressil xxx ja varastas müügisaalist kompvekid Merci 10 tk hinnaga 4,48 eurot tükk, seega kaupa kokku summas 44,80 eurot, peites kauba endale jope alla ja lahkus kauplusest kauba eest maksmata. AS-le xxx tekitatud varaline kahju on 44,80 eurot. 08.12.2016 kella 16.38 paiku sisenes AS xxx kauplusesse xxx aadressil xxx ja varastas müügisaalist kompvekid Merci 10 tk hinnaga 4,48 eurot tükk, seega kaupa kokku summas 44,80 eurot, peites kauba endale jope alla ja lahkus kauplusest kauba eest maksmata. AS-le xxx tekitatud varaline kahju on 44,80 eurot. 09.12.2016 kella 12.10 paiku sisenes AS xxx kauplusesse xxx aadressil xxx ja püüdis varastada müügisaalist šokolaadi Milka 15 tk hinnaga 1,28 eurot tükk, seega kaupa kokku summas 19,20 eurot, peites kauba endale jope alla ning lahkus müügisaalist kauba eest maksmata, kuid oli pärast kassadest möödumist kaupluse töötaja poolt tasumata kaubaga 4 kinni peetud ning N.G tegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata. Kaup on rikkumata tagastatud kauplusele. Seega pani N.G oma tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, so

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Tõendid ja kohtu järeldused süüdistuse osas Süüdistatav N.G seletas, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistas ennast süüdi, tsiviilhagisid tunnistab. N.G ei taotlenud enda ülekuulamist, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kohus uuris kohtuistungil toimikusse kogutud tõendeid lühimenetluse regulatsiooni sätestavate õigusnormide kohaselt ja avaldas järgmised tõendid: Köide I Kannatanu AS xxx avaldus (lk 2-3) – milles teatatakse, et 17.04.2017 kell 10.37 varastas mustas jopes, prillidega meesterahvas Jõhvi kauplusest aadressil xxx 4 pudelit šampooni „Head & Shoulders“ hinnaga 3,98 EUR/tk. 18.04.2017 kell 10.48 varastas sama meesterahvas samast kauplusest 6 pudelit šampooni „Head & Shoulders“ hinnaga 3,98 EUR/tk. Kokku tekitatud kahju 39,80 eurot. Hagiavaldus (lk 4-5) – AS xxx kahju kokku 39,80 eurot. Asitõendi vaatlusprotokoll (lk 8-14) – milles vaadeldakse CD-plaati videosalvestusega, kus on näha N.G tegevus kaupluse müügisaalis 17.04.2017 ja 18.04.

1. Paneb kauba põue ja lahkub kauplusest. Kannatanu AS xxx avaldus (lk 17-18) – milles teatatakse, et 22.04.2017 kell 12.22 varastas musta värvi jopes meesterahvas Jõhvi kauplusest aadressil xxx piimašokolaadi Karl Fazer 14 tk hinnaga 2,58 eurot/tk, kokku kahju 36,12 eurot. Hagiavaldus (lk 19-20) –AS xxx kahju kokku 36,12 eurot. Asitõendi vaatlusprotokoll (lk 23 -26) – milles vaadeldakse CD-plaati videosalvestusega, kus on näha N.G tegevus kaupluse müügisaalis 22.04.
2. Paneb kauba põue ja lahkub kauplusest. Tunnistaja V. V. ütlused (lk 27 -31) – millest nähtub, et ta oli 22.04.2017 tööl Jõhvi kaupluses xxx , nägi N.G ning tal tekkis kahtlus, et isik paneb toime vargust, kontrollis salvestist, avastas varguse toimepanemise, püüdis N.G kinni pidada. Mitu päeva enne seda varastas see meesterahvas poest šampoone. 5 N.G kahtlustatavana ülekuulamise protokoll koos fototabeliga (lk 32-40) – mille kohaselt ta tunnistab end süüdi 17.04.2017, 18.04.2017 ja 22.04.2017 xxx kaplustest toimepandud kuritegudes. Köide II Tunnistaja T. H. ütlused (lk 1-3) – millest nähtub, et 02.12.2016 N.G varastas kauplusest xxx aadressil xxx 10 karpi komme Merci. Kahju 44,80 eurot. 08.12.2016 varastas N.G samast kauplusest kommid Merci, kahju 44,80 eurot. 09.12.2016 peitis N.G samas kaupluses jope alla šokolaadi Milka 15 tk, ei tasunud nende eest ja peeti kinni kaupluse väljapääsu juures. Kaup maksumusega 19,20 eurot oli tagastatud rikkumata kauplusele. AS xxx avaldus (lk 4) – milles teatatakse, et 02.12.2016 kella 15.00 paiku varastas N.G xxx kauplusest Merci kommid 10 tk hinnaga 4,48 eurot, kokku 44.80 eurot. AS xxx avaldus (lk 5) – milles teatatakse, et 08.12.2016 kella 16.38 paiku varastas N.G xxx kauplusest Merci kommid 10 tk hinnaga 4,48 eurot, kokku 44.80 eurot. AS xxx avaldus (lk 6) – milles teatatakse, et 09.12.2016 kella 12.10 paiku varastas N.G xxx K-Järve kauplusest Milka šokolaadi 15 tk hinnaga 1,28 eurot, kokk u 19,20 eurot. Kaup tagastatud. Tunnistaja M. P. ütlused (lk 7-8) – millest nähtub, et 09.12.2016 said nad väljakutse xx xxx kauplusesse xxx, kus oli kinni peetud pisivaras. See oli N.G , kes toimetati politseijaoskonda. N.G kahtlustatavana ülekuulamise protokoll koos fototabeliga (lk 9-16) – mille kohaselt ta tunnistab end süüdi 02.12.2016, 08.12.2016 ja 09.12.2016 xxx kauplusest toime pandud kuritegudes. Hagiavaldus (lk 21-22) –AS xxx kahju kokku 89,60 eurot. Asitõendi vaatlusprotokoll (lk 26-33) – milles vaadeldakse CD-plaati videosalvestusega, kus on näha N.G tegevus kaupluse müügisaalis 02.12.
3. Paneb kauba põue ja lahkub kauplusest. Asitõendi vaatlusprotokoll (lk 34-43) – milles vaadeldakse CD-plaati videosalvestusega, kus on näha N.G tegevus kaupluse müügisaalis 08.12.2016 ja 09.12.
4. Paneb kauba põue ja lahkub kauplusest. Karistusregistri väljavõte N.G kohta (lk 45-47). Väärteootsuste koopiad (lk 48-53) N.G poolt toime pandud pisivarguste kohta. Kohus loeb avaldatuid ja uurituid tõendeid usaldusväärseteks, tõendid langevad kokku omavahel ja täiendavad teineteist, andes kohtule kuritegude toimepanemise pilte tervikuna. 17.04.2017 varguse episood AS xxx avaldusega politseisse, hagiavaldusega, asitõendi vaatlusprotokolliga ja tunnistaja V. V. ütlustega ja /1 kd, lk 2, 4-5, 8-14, 27-31/ on tuvastatud, et 17.04.2017 kell 10.37 6 varastati xxx Jõhvi kauplusest 4 šampooni Head & Shoulders maksumusega 3,98 eurot tükk, kokku 15,92 eurot. N.G ütluste kohaselt (1 kd, lk 32-40) varastas ta 17.04.2017 xxx kaupluse müügisaalist 4 šampooni. Kohus avaldatud ja uuritud tõendite põhjal loeb tuvastatuks ja tõendatuks, et N.G 17.04.2017 kell 10.37 varastas xxx Jõhvi kauplusest 4 šampooni Head & Shoulders maksumusega 3,98 eurot tükk, kokku 15,92 eurot. N.G-le enne kauba eest maksmist kaupluse saalis olevad ja AS- le xxx kuuluvad asjad olid võõrasteks vallasasjadeks. xxx puhul on tegemist kauplusega, kus müügisaalis vabalt asuvad asjad ehk kaup. Kui ostja viibib saalis, võtab müügil oleva asja ja liigub sellega, valduse üleminek ei toimu, sest kaupluses on lubatud võtta, vaadata asja. Valduse üleminek ostjale toimub momendil, kui isik maksab asja eest ehk ostab seda. Juhul, kui isik lahkub müügisaalist asja eest maksmata, siis toimub võõra valduse murdmine ja uue kehtestamine. N.G võttis müügisaalist 4 šampooni ning möödus kassast kauba eest tasumata, st varastas need. Asja valdus ise tähendab faktilist ja vastavast tahtes kantud võimu asja üle. Valdus tekib siis, kui valdamistahet teostatakse asja vahetu mõjutamisega ning see viib takistuseta võimuni. Seega lahkudes poest maksmata kaubaga, saavutas N.G võimu asja üle. 18.04.2017 varguse episood AS xxx avaldusega politseisse, hagiavaldusega, asitõendi vaatlusprotokolliga ja tunnistaja V. V. ütlustega ja /1 kd, lk 2, 4-5, 8-14, 27-31/ on tuvastatud, et 18.04.2017 kell 10.48 varastati xxx Jõhvi kauplusest 6 šampooni Head & Shoulders maksumusega 3,98 eurot tükk, kokku 23,88 eurot. N.G ütluste kohaselt (1 kd, lk 32-40) varastas ta 18.04.2017 xxx kaupluse müügisaalist 6 šampooni. Kohus avaldatud ja uuritud tõendite põhjal loeb tuvastatuks ja tõendatuks, et N.G 18.04.2017 kell 10.48 varastas xxx Jõhvi kauplusest 6 šampooni Head & Shoulders maksumusega 3,98 eurot tükk, kokku 23,88 eurot. N.G-le enne kauba eest maksmist kaupluse saalis olevad ja AS-le xxx kuuluvad asjad olid võõrasteks vallasasjadeks. xxx puhul on tegemist kauplusega, kus müügisaalis vabalt asuvad asjad ehk kaup. Kui ostja viibib saalis, võtab müügil oleva asja ja liigub sellega, valduse üleminek ei toimu, sest kaupluses on lubatud võtta, vaadata asja. Valduse üleminek ostjale toimub momendil, kui isik maksab asja eest ehk ostab seda. Juhul, kui isik lahkub müügisaalist asja eest maksmata, siis toimub võõra valduse murdmine ja uue kehtestamine. N.G võttis müügisaalist 6 šampooni ning möödus kassast kauba eest tasumata, st varastas need. Asja valdus ise tähendab faktilist ja vastavast tahtes kantud võimu asja üle. Valdus tekib siis, kui valdamistahet teostatakse asja vahetu mõjutamisega ning see viib takistuseta võimuni. Seega lahkudes poest maksmata kaubaga, saavutas N.G võimu asja üle. 22.04.2017 varguse episood AS xxx avaldusega politseisse, hagiavaldusega, asitõendi vaatlusprotokolliga ja tunnistaja V. V. ütlustega ja /1 kd, lk 17 -18, 19-20, 23-26, 27-31/ on tuvastatud, et 22.04.2017 kell 12.22 varastati xxx Jõhvi kauplusest 14 šokolaadi Karl Fazer maksumusega 2,58 eurot tükk, kokku 36,12 eurot. 7 N.G ütluste kohaselt (1 kd, lk 32-40) varastas ta 22.04.2017 xxx kaupluse müügisaalist šokolaadi Karl Fazer. Kohus avaldatud ja uuritud tõendite põhjal loeb tuvastatuks ja tõendatuks, et N.G 22.04.2017 kell 12.22 varastas xxx Jõhvi kauplusest 14 šokolaadi Karl Fazer maksumusega 2,58 eurot tükk, kokku 36,12 eurot. N.G-le enne kauba eest maksmist kaupluse saalis olevad ja AS- le xxx kuuluvad asjad olid võõrasteks vallasasjadeks. xxx puhul on tegemist kauplusega, kus müügisaalis vabalt asuvad asjad ehk kaup. Kui ostja viibib saalis, võtab müügil oleva asja ja liigub sellega, valduse üleminek ei toimu, sest kaupluses on lubatud võtta, vaadata asja. Valduse üleminek ostjale toimub momendil, kui isik maksab asja eest ehk ostab seda. Juhul, kui isik lahkub müügisaalist asja eest maksmata, siis toimub võõra valduse murdmine ja uue kehtestamine. N.G võttis müügisaalist 14 šokolaadi Karl Fazer ning möödus kassast kauba eest tasumata, st varastas need. Asja valdus ise tähendab faktilist ja vastavast tahtes kantud võimu asja üle. Valdus tekib siis, kui valdamistahet teostatakse asja vahetu mõjutamisega ning see viib takistuseta võimuni. Seega lahkudes poest maksmata kaubaga, saavutas N.G võimu asja üle. 02.12.2016 varguse episood Tunnistaja T. H. ütlustega /kd 2, lk 1-3/, AS xxx avaldusega /kd 2, lk 4/, hagiavalduse /kd 2, lk 21-22/ ja asitõendi vaatlusprotokolliga /kd 2, lk 26-33/ on tuvastatud, et 02.12.2016 kella 15.00 paiku varastati xxx Ahme kauplusest kompvekid Merci 10 tk maksumusega 4,48 eurot, kahju kokku 44,80 eurot. N.G ütluste kohaselt (kd 2, lk 9-16) tunnistas, et varastas 02.12.2016 xx kauplusest kompvekid Merci. Kohtus avaldatud ja uuritud tõendite põhjal loeb tuvastatuks ja tõendatuks, et N.G 02.12.2016 kella 15.00 paiku varastas xxx Ahme kauplusest kompvekid Merci 10 tk maksumusega 4,48 eurot, kahju kokku 44,80 eurot. N.G-le enne kauba eest maksmist kaupluse saalis olevad ja AS-le xxx kuuluvad asjad olid võõrasteks vallasasjadeks. xxx puhul on tegemist kauplusega, kus müügisaalis vabalt asuvad asjad ehk kaup. Kui ostja viibib saalis, võtab müügil oleva asja ja liigub sellega, valduse üleminek ei toimu, sest kaupluses on lubatud võtta, vaadata asja. Valduse üleminek ostjale toimub momendil, kui isik maksab asja eest ehk ostab seda. Juhul, kui isik lahkub müügisaalist asja eest maksmata, siis toimub võõra valduse murdmine ja uue kehtestamine. N.G võttis müügisaalist 10 karpi komme ning möödus kassast kauba eest tasumata, st varastas need. Asja valdus ise tähendab faktilist ja vastavast tahtes kantud võimu asja üle. Valdus tekib siis, kui valdamistahet teostatakse asja vahetu mõjutamisega ning see viib takistuseta võimuni. Seega lahkudes poest maksmata kaubaga, saavutas N.G võimu asja üle. 08.12.2016 varguse episood Tunnistaja T. H. ütlustega /kd 2, lk 1 -3/, AS xxx avaldusega /kd 2, lk 5/, hagiavalduse /kd 2, lk 21-22/ ja asitõendi vaatlusprotokolliga /kd 2, lk 34-43/ on tuvastatud, et 08.12.2016 kella 16.38 paiku varastati xxx Ahme kauplusest kompvekid Merci 10 tk maksumusega 4,48 eurot, kahju kokku 44,80 eurot. 8 N.G ütluste kohaselt (kd 2, lk 9-16) tunnistas, et varastas 02.12.2016 xxx kauplusest kompvekid Merci. Kohtus avaldatud ja uuritud tõendite põhjal loeb tuvastatuks ja tõendatuks, et N.G 08.12.2016 kella 16.38 paiku varastas xxx Ahme kauplusest kompvekid Merci 10 tk maksumusega 4,48 eurot, kahju kokku 44,80 eurot. N.G-le enne kauba eest maksmist kaupluse saalis olevad ja AS-le xxx kuuluvad asjad olid võõrasteks vallasasjadeks. xxx puhul on tegemist kauplusega, kus müügisaalis vabalt asuvad asjad ehk kaup. Kui ostja viibib saalis, võtab müügil oleva asja ja liigub sellega, valduse üleminek ei toimu, sest kaupluses on lubatud võtta, vaadata asja. Valduse üleminek ostjale toimub momendil, kui isik maksab asja eest ehk ostab seda. Juhul, kui isik lahkub müügisaalist asja eest maksmata, siis toimub võõra valduse murdmine ja uue kehtestamine. N.G võttis müügisaalist 10 karpi komme ning möödus kassast kauba eest tasumata, st varastas need. Asja valdus ise tähendab faktilist ja vastavast tahtes kantud võimu asja üle. Valdus tekib siis, kui valdamistahet teostatakse asja vahetu mõjutamisega ning see viib takistuseta võimuni. Seega lahkudes poest maksmata kaubaga, saavutas N.G võimu asja üle. 09.12.2016 varguse episood Tunnistaja T. H. ütlustega /kd 2, lk 1-3/, AS xxx avaldusega /kd 2, lk 6/, tunnistaja M. P. ütlustega /kd 2, lk 7-8/ ja asitõendi vaatlusprotokolliga /kd 2, lk 34 -43/ on tuvastatud, et 09.12.2016 kella 12.10 paiku püüti varastada xxx müügisaalist šokolaadi Milka 15 tk maksumusega 1,28 eurot, seega kaupa kogusummas 19,20 eurot, peites kauba endale jope alla ning püüdes kauplusest lahkuda, kuid oli pärast kassadest möödumist kaupluse töötaja poolt tasumata kaubaga kinni peetud ning N.G tegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata. Kaup on rikkumata tagastatud kauplusele. N.G ütluste kohaselt (kd 2, lk 9-16) tunnistas, et püüdis varastada 09.12.2016 xxx kauplusest 15 Milka šokolaadi, ta peeti kinni. N.G-le enne kauba eest maksmist kaupluse saalis olevad ja AS-le xxx kuuluvad asjad olid võõrasteks vallasasjadeks. xxx puhul on tegemist kauplusega, kus müügisaalis vabalt asuvad asjad ehk kaup. Kui ostja viibib saalis, võtab müügil oleva asja ja liigub sellega, valduse üleminek ei toimu, sest kaupluses on lubatud võtta, vaadata asja. Valduse üleminek ostjale toimub momendil, kui isik maksab asja eest ehk ostab seda. Juhul, kui isik lahkub müügisaalist asja eest maksmata, siis toimub võõra valduse murdmine ja uue kehtestamine. N.G võttis müügisaalist 15 Milka šokolaadi ning möödus kassast kauba eest tasumata, st püüdis nimetatud asju varastada. Vargus jäi katse staadiumisse. Asja valdus ise tähendab faktilist ja vastavast tahtest kantud võimu asja üle. Valdus tekib siis, kui valdamistahet teostatakse asja vahetu mõjutamisega ning see viib takistuseta võimuni. Seega lahkudes poest maksmata kaubaga, peaks olema N.G saavutanud võimu asja üle, kuid N.G see võimalus puudus, sest teda pidas kaupluse töötaja kinni. Kohtupraktika kohaselt vargus on süstemaatiline, kui on toime pandud vähemalt kolmandat korda poole aasta jooksul. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus. Ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud või need on tuvastatud alles ühes menetluses. Süstemaatilisuse võivad moodustada nii kuriteod (

§ 199

) kui väärteod (

§ 218

). 9 N.G tegevused varguste toimepanemisel on järjekindlad ja pidevalt korduvad: kuue kuu jooksul pani ta toime kuus vargust. Seega pani ta toime vargused süstemaatiliselt. N.G süüdistus varguses on õigesti kvalifitseeritud süstemaatilisuse tunnustega. Subjektiivsest küljest eeldab

§ 199lg 2 p 9 järgi koosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes.

Süüteokoosseisud on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. N.G pani vargused toime otsese tahtlusega

§ 16

lg 3 järgi, mille kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. N.G tahtis toime panna varguseid, selle jaoks läks ta xxx Ahtme ja Jõhvi kauplusse, kust võttis võõra vallasasja. N.G soovis ka oma tegude tagajärge. Kohtul on alus kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele N.G süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 9 järgi kuriteo toimepanemises.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. III Kohtu seisukoht karistuse ja tõkendi osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus

§ 56

lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatava käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas

§ 56

lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06).

§ 199lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

N.G pani toime teise astme kuriteod otsese tahtlusega. Kuriteod oli suunatud võõra vara vastu. N.G tegude tagajärjel on kannatanutele tekitatud materiaalset kahju. N.G on varem 6-l korral karistatud kriminaalkorras, siinjuures tema tegevused varem olid ka suunatud vara vastu, samuti 11-l korral karistatud väärtegude toimepanemise eest, sh 5 korda

§ 218järgi.

Süüdistatava tegudes esinevad karistust kergendavad asjaolud

§ 57mõttes – süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus.

Raskendavad asjaolud

§ 58mõttes puuduvad.

10 Kohtul puudub alus N.G karistusest vabastada või karistust muul viisil oluliselt kergendada. N.G-le karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süü suurust, mis on kohtu hinnangul ei ole suur, karistust kergendavaid asjaolusid ja raskendavate asjaolude puudumist, kuriteo toimepanemise tehiolusid, süüdistatava isikut ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavaid edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest leiab kohus, et N.G tuleb karistada reaalse vangistusega sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt madalamas määras. Käesolevas kriminaalasjas on N.G suhtes kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld alates 28.04.2017 ning seega peab kohus otstarbekaks jätta tõkend kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata ning seejärel tühistada. IV Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas Tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p -st 2 on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi hiljemalt kohtueelse menetluse lõpuleviimisel taotluste esitamise tähtaja möödumist. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta kannatanu tsiviilhagile esitatavaid nõudeid. Tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, arvestades kriminaalmenetluse erisusi. Seetõttu tuleb ka kannatanu tsiviilhagile esitavate nõuete määratlemisel aluseks võtta tsiviilkohtumenetluse kord - eeskätt TsMS §-d 338 ja 363, arvestades seejuures aga kriminaalmenetluse eristusega. Kriminaalmenetluses on võimalik esitada hagi määratlemata isiku vastu, kelle kuriteo koosseisule tunnustele vastav tegu moodustab ühtlasi kannatanu tsiviilnõue aluse. Tuleb eeldada, et kannatanu tsiviilnõue on suunatud isiku vastu, kellele on süüdistusaktis ette heidetud käitumist, mis ühtlasi moodustab tsiviilhagi aluse. Mitme süüdistatava korral tuleb eeldada, et nõue on esitatud solidaarselt kõigi süüdistatavate vastu. Tsiviilhagi peab sisaldama selgelt väljendatud nõuet ehk hagi eset. (RKKK 3-1-1-79-09). Kriminaalmenetluses esitatud tsiviilnõude üle otsustamine on iseseisev õigusvaidlus ning igas konkreetses asjas tuleb määrata kindlaks õigusvaidluse menetlusese, ehk tsiviilhagi tõendada. Kohtu hinnangul, et süüdistatavale oleks tagatud teave tema vastu esitatud tsiviilnõude kohta, tsiviilhagi summa peab olema kajastatud süüdistusaktis. Käesolevas kriminaalasjas on esitatud tsiviilhagi AS xxx poolt summas 165,52 eurot. Tsiviilhagi summa on kinnitatud kannatanu avaldustega, hagiavaldusega, tunnistaja te V.V. ja T. H. ütlustega. Samuti N.G võttis tsiviilhagi omaks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus loeb tsiviilhagi põhjendatuks ja rahuldab selle. Tsiviilhagi kuulub vastavalt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 1 ja § 1053 lg 2 väljamõistmisele kahju tekitanud isikult – N.G-lt . VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1053 lg 2 sätestab, et vanemad või eestkostja vastutavad, sõltumata oma süüst, ka 14–18-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud 11 kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. V Kohtu seisukoht asitõendite ja menetluskulude osas Asitõenditeks tunnistatud 2 CD-plaati ja 2 DVD plaati turvakaamerate salvestistega on lisatud kriminaalasja materjalide juurde (kinnitatud tagumise kaane külge II köites), mis tuleb jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § -le 175 lg 1 p 4,5,9, antud kriminaalasjas on tekkinud järgmised menetluskulud: sundraha 705 eurot, kaitsja Kaido Kooga poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 96 eurot, kaitsja Kaido Kooga poolt kohtumenetluses osalemise eest 168 eurot. Nimetatud menetluskulud tuleb N.G´ilt riigi kasuks välja mõista. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 312, 313, 315. Kohtunik Larissa Prokopenko