KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-9692 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Prokurör Enn P

§ 424

järgi mõistetud karistuse 11 kuud vangistust täitmisele pööramiseks jätta rahuldamata.

§ 75lg 2 p 5 alusel kohustada J.R alkoholismivastasele ravile psühhiaatri juures.

hiljemalt 04.09.2017 alluma Kohtumäärus toimetada kätte J.R-ile ja saata kriminaalhooldusametnikule. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 24.11.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-9692 tunnistati J.R süüdi

§ 424

järgi ning karistuseks mõisteti 11 kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui J.R ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. J.R allutati katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja teda kohustati katseajal järgima

§ 75

lg-s 1 toodud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p-de 2, 4 ja 8 alusel kohustati J.R katseaajal mitte tarvitama alkoholi, otsima endale töökoha ja osalema liiklusohutuse suunitlusega sotsiaalprogrammis. 1 Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametnik Merli Tammi-Jõeveer esitas 05.06.2017 Viru Maakohtule erakorralise ettekande põhjusel, et kriminaalhooldusalune J.R on rikkunud kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi, ei tööta ning ei ilmunud kokkulepitud sotsiaalprogrammi. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt teostasid nooremametnik Marge Ruutupõld ja kriminaalhooldusametnik Krista Schönberg 03.05.2017 J.R elukohas xxxx lisakohustuse kontrolli. Kriminaalhooldusalusel tuvastati alkoholijoove väljahingatavas õhus 1,242 mg/l kohta. J.R allkirjastas protokolli. Kriminaalhooldusalusel võimaldati 25.05.2017 toimunud registreerimisel kirjutada kodus seletuskiri ja tulla tagasi kriminaalhooldusesse, kuid isik on sellest peale kadunud, telefonile ei vasta ning kodus ust ei ava. J.R selgitas 25.05.2017 suuliselt, et talle tuli sõber külla ning sõbral oli kaasas suur õllepudel. Kriminaalhooldusaluse sõnul oli ta Töötukassa tööharjutustest väsinud ning võttis suure lonksu. Esmakohtumine kriminaalhooldusalusega toimus 16.12.

1. J.R täitis kuni 17.05.2017 registreerimiskohustust nõuetekohaselt. Tööd ei ole kriminaalhooldusalune endale leidnud, kuid on Töötukassas arvel. Erakorralise ettekande esitamise eelselt edastas Töötukassa info, et J.R on küll Töötukassas veel arvel, kuid on määratud tööharjutuselt puudunud ja mai kuus temaga ühendus puudub. Kriminaalhooldusalusele on koostatud kaks kirjalikku hoiatust. J.R määrati osalema sotsiaalprogrammis „Liiklusohutusporgramm“, kuid kriminaalhooldusalune 10.02.2017 esimesele programmikohtumisele ei ilmunud, mistõttu ei saanud ta ka osaleda grupikohtumistel ning ta arvati programmist välja. Kriminaalhooldusametnik koostas selle kohta kirjaliku hoiatuse. 10.02.2017 teostasid kriminaalhooldusametnik Carmen Kond ja Merli Tammi-Jõeveer kodukülastuse käigus lisakohustuse kontrolli ning J.R tuvastati alkoholijoove 1,661 mg/l kohta väljahingatavas õhus, mille kohta koostas kriminaalhooldusametnik kirjaliku hoiatuse. Alates 25.05.2017 puudub kriminaalhooldusalusega kontakt. 17.05.2017 J.R registreerimisele ei ilmunud ning ei teavitanud takistavatest asjaoludest. Kriminaalhooldusametnik saatis kirjaliku kutse ilmuda 25.05.
2. J.R tuli kohale. Enne kirjaliku seletuse kirjutamist vestles kriminaalhooldusametnik J.R-iga uurides põhjuseid alkoholi tarvitamise ja registreerimisele mitteilmumise kohta, kuid poole vestluse pealt hakkas J.R üle keha värisema olles võimetu pastakat käes hoidma. Kriminaalhooldusametnik võimaldas seletuskirja kodus kirjutada ning samal päeval tagasi tulla, kuid J.R tagasi ei tulnud ning telefonile ei vasta. 29.05.2017 teostati kodukülastus aadressile xxxx, kuid uksele kedagi ei tulnud. 05.06.2017 prooviti uuesti kriminaalhooldusalust kodust leida. Kriminaalhooldusametnikud Eret Enn ja Jane Tohvert koostasid kodukülastuse lehe, millest nähtub, et ukse taga oli kuulda samme ja telefonihelinat, kuid ust ei avatud ning telefonile ei vastatud. Kriminaalhooldusametnik on erakorralises ettekandes teinud ettepaneku pöörata J.R-ile mõistetud karistus täitmisele. Kriminaalhooldusametnik lähtus ettepanekut tehes asjaolust, et J.R on korduvalt rikkunud kohtu määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi, kriminaalhooldusalune suhtub Töötukassa pakutud võimalustesse hoolimatult ning sotisaalprogramm on katkenud. 21.06.2017 kohtuistungil J.R tunnistas toimepandud rikkumisi. Ta tunnistas, et tal on probleem seoses alkoholiga, et ta soovib ennast ravida ja kanda karistus vabaduses olles. Kohtumääruse põhjendused

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata 2 täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kr

MS § 427 lg 1 sätestab, et

§ 74

lõike 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Kohus leiab, et kohtuistungil on tõendamist leidnud, et süüdimõistetu J.R on korduvalt rikkunud temale kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. J.R oli Töötukassas arvel, kuid ta puudus tööharjutuselt ja kontakt Töötukassaga on katkenud. Samuti on tõendamist leidnud J.R kõrvalehoidmine liiklusohutusprogrammist, esimesele kohtumisele ta ei ilmunud, mistõttu ta ei saanud osaleda grupikohtumistel ja arvati programmist välja. Vaatamata eeltoodule leiab kohus, et kriminaalhoolduse võimalused pole ammendatud ja jätab karistuse täitmisele pööramata. Nii kriminaalhooldusametnik kui prokurör leidsid, et esinevad alused karistuse täitmisele pööramiseks, kuid samas möönsid, et tegelikult vajab J.R alkoholismivastast ravi. Ka J.R ütlustest järeldub, et kõik tema rikkumised on seotud alkoholi kuritarvitamisega. Arvestades kriminaalhooldusametniku ja prokuröri arvamust aga ka J.R valmisolekud ennast ravida, leiab kohus, et J.R-ile tuleb panna kohustuseks läbida alkoholismivastane ravi psühhiaatri juures. Maakohus juhindus

§ 74lg 4 ja § 75 lg 2 p 5; Kr

MS § 387, 427, 432 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 3