Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas F.N´i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varasemalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on selle eest karistatud 07.12.2016 Põhja Prefektuuri poolt LS § 201 lg 2 järgi (tegu 17.11.2016), juhtis tahtlikult 10.08.2016 kella 05.40 ajal Tallinnas E. Vilde teel mootorsõidukit Opel Astra registreerimismärgiga xxxxning 21.03.2017 kella 00.40 ajal Tallinnas E. Vilde tee maja nr 53 juures s.o süstemaatiliselt mootorsõidukit BMW 525 TDS registreerimismärgiga xxxxomamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. Seega F.N pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt s.o
MS § 245 sätetest on prokurör Alan Rüütel, süüdistatav F.N ja tema kaitsja Karine Nersesjan on käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest F.N-ile karistuseks 2 kuud vangistust.
lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui F.N ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel tuleb F.N temale
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub F.N-ilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 705 eurot Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt tuleb F.N-ilt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. kokku summas 120 eurot. Kuid võttes arvesse, et süüdistatav F.N on pere ainuke toitja ning tema ema on väikse tütrega kodus, sest tütar vajab pidevat hoolt psüühikahäirete tõttu, siis jätta kaitsjatasu summas 120 eurot riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Menetluskulu (sundraha) summas 705 eurot tuleb F.N-ilt tasuda 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena, s.o. vähemalt 70,50 eurot kuus. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315,
MS § 180 kohus: otsustas Süüdi tunnistada F.N
1 järgi ja mõista karistuseks 2 kuud vangistust;
lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui F.N ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 alusel arvestada F.N-ile määratud 1 aastase katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 11.09.2017.a. Menetluskulud Välja mõista F.N-ilt sundraha 705 eurot riigi tuludesse, mis tasuda 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena, s.o vähemalt 70,50 eurot kuus. Kaitsjatasu summas 120 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse F.N-ile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.