Obsah (4)

§ 175§ 384§ 238§ 187

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-2607 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaid

§-st 390 jätta Tartu Maakohtu 31. mai 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu F. H advokaadi Eve Laine määruskaebus rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Ann Saar kaudu 108 eurot (sealhulgas käibemaks 18 eurot) advokaat Eve Lainele määruskaebemenetluses F.H -le riigi õigusabi osutamise eest.

§ 175

lg 1 p 4 alusel mõista F.H -lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Eve Laine poolt osutatud õigusabi eest 108 eurot riigituludesse. F.H tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „F.H 1-11-2607 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord:

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 1. Tartu Maakohtu 31.05.2013 määrusega jäeti F.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. temale mõistetud F.H kannab karistust Tartu Maakohtu 28.04.2011 otsuse alusel, millega ta tunnistati süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning teda karistati

§ 238lg-t 2 kohaldades vangistusega 2 aastat 8 kuud. Mõistetud karistust suurendati Kar

S § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 15.10.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuud ja 2 päeva vangistust võrra. F.H lõplikuks ärakantavaks liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud ja 2 päeva vangistust. Esimese astme kohtu määruse sisu

1. Täitmiskohtunik, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära kinnipeetava ja kaitsja arvamuse ning tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, leidis, et vaatamata formaalsete aluste esinemisele, ei ole põhjendatud kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Maakohus, arvestades KarS § 76 lg-s 3 sätestatut, põhistas F.H vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamise küsimuse lahendamist järgmiselt. 2.1 Süüdimõistetu isik ja tema käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 2.2 Kohus märkis, et F.H on kindel elukoht, mis ei ole küllaldane materiaalne alus ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus arvestas, et F.H puudub töökoht ja kutsehariduse puudumise tõttu võib selle leidmine osutuda keeruliseks. 2.3 F.H vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamise küsimuse lahendamisel on määravaks tema kuriteo asjaolud, senised eluviisid ja käitumine karistuse kandmise ajal. F.H kannab karistust esimese astme kuriteo eest. Oma kuritegu ta õigustab, põhjendades tegu otsitud põhjustega. Kannatanu, kes sattus F .H kuriteo ohvriks oli võõras isik, ega tundnud seetõttu süüdimõistetut ega tema lähedasi. Lisaks on F .H karistuse kandmise ajal korduvad distsipliinirikkumised. Teda iseloomustab ka varasem korduv karistatus ning sõltuvusainetega seotud eluviisid. 2.4 Kohus leidis, et eelkõige F.H isik ja tema varasemad eluviisid annavad küllaldaselt alust järeldada, et vabaduses töö puudumise tõttu satub ta raskesse olukorda ja jätkab kuritegelike eluviisidega. Lapse hooldusõiguse taastamine on põhjus, mida kasutatakse ennetähtaegse vangistusest vabastamise küsimuse lahendamiseks, kuid tegelikkuses on see raskesti realiseeritav kui mitte realiseerimatu. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
2. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb tühistada Tartu Maakohtu määrus ja vabastada F .H tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Määruskaebuse põhiseisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 3.1 Väär on kohtu järeldus, et F.H ei kahetsenud toimepandud kuritegu – kohtus vastas ta, et pani kuriteo toime, kuna kannatanu solvas tema õde. Ta lisas, et on oma teost ja selle tagajärgedest aru saanud ja kahetseb toimepandut. Ka Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et F.H on vestluses kontaktisikuga avaldanud, et on oma varasematest vigadest järeldusi teinud. Seega on F.H suhtumises enda poolt toimepandusse toimunud oluline muutus, mis on isiku ennetähtaegse vangistusest vabastamise oluliseks eelduseks. 2 3.2 Kohus on jätnud tähelepanuta, et F.H-le määratud kolmest distsiplinaarkaristusest kaks on määratud 2011.a ja ennetähtaegse vabastamise otsustamise ajaks kustunud. Kõigil juhtudel on olnud tegemist väheoluliste rikkumistega, mille eest F.H-le on määratud noomitus, mis on kõige kergemaliigilisem distsiplinaarkaristus. Ühele kehtivale noomitusele ei saa F.H käitumise iseloomustamisel omistada määravat tähendust ning kõrvale ei tohi jätta kõiki teda vangistuse kandmise ajal positiivsest küljest iseloomustavaid asjaolusid. Nii on F .H vanglas viibides omandanud riigikeele, mille head taset näitas tema esinemine kohtuistungil. Samuti on ta vanglas läbinud keevitajate lühikursuse ja sel alal ka töötanud. Omandamas on ta puidupingitöölise eriala. Kohus on aga F .H ennetähtaegse vabastamise materiaalseid eeldusi hinnates ekslikult viidanud kutsehariduse puudumisele, mis väljendab kohtu pealiskaudsust ning ühekülgset keskendumist vaid kinnipeetavat negatiivselt iseloomustavatele asjaoludele. 3.3 Arusaamatuks jääb, millistele allikatele tugineb kohtu järeldus F.H sõltuvusainetega seotud eluviiside kohta. Tartu Vangla on märkinud „vaatamata sellele, et isik ei tunnista alkoholiga seonduvaid probleeme, on ta vangistuses läbinud programmi Sinu valik. Märkimata on jäetud, et sellise programmi läbis F.H oma eelmise vangistuse perioodil 2006 või 2007 aastal.
3. a F.H vabanes ja puuduvad andmed, et tema eluviisid pärast seda oleksid seotud sõltuvusainetega. 3.4 F.H soovib vabaneda ennetähtaegselt, et tuua oma lapsed ära lastekodust. Nimelt on Tartu Maakohus oma 22.05.2013 määrusega peatanud F .H ja V.P. hooldusõiguse nende ühise lapse suhtes. Samuti on peatatud V.P. hooldusõigus tema esimese lapse suhtes. F.H soovib mõlema lapse kasvatamises osaleda. Tema hooldusõigus on peatatud vangistuses viibimise ajaks. Esimese lapse sünd võib F.H ellu positiivseid sündmusi tuua. Tema suhtumine V.P. lapsesse annab alust arvata, et vastutus lapse käekäigu eest mõjutab teda oma eluviise muutma. 3.5 Asjaolu, et F.H hetkel töökoht puudub, ei takista tema ennetähtaegset vabastamist. Arvestades tema varasemaid töökogemusi, vanglas omandatud riigikeeleoskust ning erialasid, on tal arvestatavad eeldused tööjõuturul läbilöömiseks ja selleks, et töökoht ja sissetulek leida.
4. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile ja süüdimõistetule anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 21.06.
5. Seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik F.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik). F.H puhul sellist positiivset eripreventiivset prognoosi teha on raske – teda on viiel korral kriminaalkorras karistatud, s.h kahel korral reaalse vangistusega. Süüdimõistetu 3 kuriteod on varieeruvad. Varasemalt on teda karistatud eriliigiliste kuritegude – varguste, huligaansuse ja üliraske kehavigastuse tekitamise eest, millega ettevaatamatuse tõttu põhjustati kannatanu surm. Viimatinimetatud kuriteo eest mõistetud vangistusest vabadusse naasnult, mõisteti ta 3 kuu möödudes süüdi uues kuriteos (võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemises seoses tema ametikohustuste täitmisega) ja vahistati poole aasta pärast röövimise toimepanemises kahtlustatuna. F.H suhtes ebaõnnestunud kriminaalhooldused ja katseajal toime pandud kuriteod ning iseloomustuses märgitu, et isik püüab õigustada oma käitumist ning vähendada oma süüd toimepandud kuritegudes, osundab sellele, et F.H allutamine käitumiskontrolli nõuetele ei pruugi olla tulemuslik uute kuritegude ärahoidmise seisukohast. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub tõepoolest, et F.H on vestluses kontaktisikuga avaldanud, et on oma varasematest vigadest järeldusi teinud. Samast dokumendist nähtub aga, et F.H on vähese hariduse ja pikaajalise vangistuse tõttu puudulikud suhtlemisoskused, ta käitub impulsiivselt ning oma tegude tagajärgi on ei oska ta alati ette näha. Viimatinimetatud omadused suurendavad ringkonnakohtu hinnangul seadusevastast käitumist. Lisaks on tal ka vangistuses kehtiv distsiplinaarkaristus kambris keelatud esemete hoidmise eest. Eeltoodud asjaolud kogumis välistavad F.H tingimisi ennetähtaegse vabastamise. 5.4 Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et iseloomustuses on mitmeid positiivseid momente – nimelt on ta vanglas viibides omandanud riigikeele, läbinud keevitajate lühikursuse ja sel alal ka töötanud ning on omandamas puidupingitöölise eriala. Samuti on tal plaan asuda vabanemisel hoolitsema laste eest. Maakohtu istungi protokollist nähtub, et määruskaebuses esitatud väited on kohtule ka istungil teatavaks saanud (tlk 23). Kohus on sellele vaatamata leidnud, et F.H vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel on määravaks tema kuriteo asjaolud, senised eluviisid ja käitumine karistuse kandmise ajal. 5.5 Määruskaebuse p 3.3 on kaitsja väitnud, et ei nõustu maakohtuga „sõltuvusainetega seotud eluviiside kohta“. Ringkonnakohus osundab kriminaalhooldusametniku ettekandele, millest tuleneb, et süüdimõistetu vabanemisel on kuriteo riskifaktoriks alkoholi kuritarvitamine. Ka F.H viimasest kohtuotsusest nähtub, et enne kuriteo toimepanemist oli ta tarvitanud alkoholi. Seega võib nõustuda maakohtuga selles, et isikul on sõltuvusega seotud probleeme. 5.6 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga, tema varasema elukäiguga ja käitumisega vangistuses ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule on kinnipeetaval küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. 5.7 Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

§ 187

lg 2 kohaselt jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4 Aarne Sarjas