lg 1 p 1 järgi ja karistati vangistusega 5 kuud.
Käitumiskontrolli ajal pidi ta järgmina
Kriminaalhoolduse algus 06.05.2017 lõpp 20.04.2019. Rikkumine seisneb selles, et 24.08.2018 on K.D saanud väärteokaristuse
Politsei- Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi osakonna poolt saadud info kohaselt lõhkus K.D 06.08.2018 kell 23.20 aadressil xxx asuva baari xxx juures, tahtlikult sõiduauto parema peegli, tagaklaasi, tagaklaasi kojamehe ja tekitas mõlgi auto tagumisele nurgale. K.D on käitunud avalikus kohas vägivaldselt. 02.10.2018 võetud kirjalikus seletuses selgitas K. D , et oli 06.08.2018 tarvitanud kanepit, hiljem läks endise elukaaslase töökohta rääkima enda endise elukaaslasega, vestlusel tekkisid arusaamatused, mistõttu lõhkus elukaaslase auto. Esmakohtumine toimus 15.05.2017, kus selgitati K. D-le kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, kohustuste sisu ja võimalikke tagajärgi kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumise korral. K.D kinnitas oma allkirjaga, et on õiguste ja kohustustega tutvunud ja need on talle arusaadavad. 1 K.D on täitnud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid nõuetekohaselt. Käitumiskontrolli ajal on isikuga vesteldud alkoholi tarvitamise ja vägivaldse käitumise vahelistest seostest. K. D on teadvustanud võimalikke ohtusid seoses alkoholi kuritarvitamisega. Varem on isik rääkinud, et ta ei ole alati alkoholijoobes vägivaldne. Hooldusalune on varem mõistnud, et konflikte tuleb lahendada rahulikult, ilma vägivallata. Samuti on vesteldud impulsiivsest käitumisest. K.D on teadvustanud impulsiivselt käitumise negatiivset mõju ja on vältinud teadlikult selliselt käitumist. Samuti on varem mõistnud, kuidas tema käitumine võib mõjutada teisi inimesi. Käitumiskontrolli alguses elas K. D koos oma elukaaslasega. 05.03.2018 kirjutas avalduse seoses elukoha vahetamisega. Isik soovis vahetada elukohta, kuna tekkisid probleemid elukaaslasega. K.D asus elama enda vanaema juurde, kus elab käesoleva ajani. Käitumiskontrolli alguses töötas ametlikult, veel 23.07.2018 toimunud registreerimisel rääkis hooldusalune, et tööl läheb hästi, probleeme ei ole esinenud. 28.08.2018 toimunud registreerimisel teatas, et ei käi enam tööl, on registreerinud end Töötukassas. Töölt lahkumise põhjuseid ei avaldanud. 17.09.2018 laekus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi osakonnalt info, et isik on avalikus kohas korduvalt käitunud vägivaldselt: 06.08.2018 ja 14.08.2018 lõhkus K. D baaris xxx baari inventari, algatatud on väärteomenetlused. 06.08.2018 ähvardas K.D baaris xxx enda endist elukaaslast tapmisega, algatatud on kriminaalmenetlus. Lisaks on tuvastatud narkootiliste ainete tarvitamised: 06.08.2018 tuvastatud kanepi tarvitamine ja 12.08.2018 tuvastatud amfetamiini ja metamfetamiini tarvitamine. Käitumiskontrolli ajal on K.D-le mõistetud kolm uut väärteokaristust: 17.08.2018
lg 1 alusel, 21.08.2018
lg 1 alusel ja 24.08.2018
02.10.2018 antud seletuses märgib, et augusti lõpus pöördus ta xxx poole. Käesoleval ajal saab xxx ravi, isiku sõnul käib ta xx vastuvõtul iga kahe nädala tagant. 03.10.2018 laekus koostööpartnerilt kriminaalhooldusosakonnale info, mille kohaselt K. D jätkab avalikus kohas elukaaslase ähvardamist. Seega ei ole käesolev xxx ravi vägivaldselt käitumist vähendanud. KrMS § 427 lg 1 kohaselt,
lg 4, § 75 lg 3, § 76 lg 7 või § 87¹ lg 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.
lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. K.D selgitas kohtus, et … Kriminaalhooldusametnik jäi oma ettekande juurde ja palus karistus täitmisele pöörata. Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu ja kriminaalhooldusametniku, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus ei kuulu rahuldamisele. Erakorralise ettekande kohaselt K.D on
lg 4 alusel pannud toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo. K. D on taaskord avalikus kohas käitunud vägivaldselt, mille eest on teda ka väärteokorras karistatud Ida Prefektuuri 24.08.2018 otsusega. Oma seletustes on ta kinnitanud väärteo toimepanemist. 2
lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Samas ei saa kohus nõustuda, et sellise teo toimepanemine on karistuse täitmisele pööramise aluseks, kuna isik pole tegelikult rikkunud ühtegi kohtuotsuses nimetatud käitumiskontrolli nõuet. Ta ei olnud teadlik, et tema karistamise aluseks olnud kuriteoga sarnase väärteo toimepanemine võib kaasa tuua karistuse täitmisele pööramise või muud tema suhtes kohaldatavad meetmed. Ka erakorralisele ettekandele lisatud kriminaalhooldusaluse õiguste ja kohustuste lehel pole vastavasisulist hoiatust märgitud. Smuti ei saa rääkida, et K.D pani kuriteoga samalaadse väärteo, kuna teda karistati
lg 1 järgi – väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu toimepandud väärteo eest, kuid mitte
Erakorralisele ettekandele lisatud Ida Prefektuuri teatest nähtub, et K.D suhtes ajavahemikus 04.04.2018 – 17.09.2018 on alustatud 7 väärteomenetlust ning 1 kriminaalmenetlus. Menetlused on seotud narkootikumide tarvitamisega, vara rikkumisega, pisivargusega, valeväljakutse tegemisega ning ähvardamis ega. Seega on viimasel poolaastal muutunud K.D käitumine oluliselt halvemaks ning ta on hakanud toime panema uusi süütegusid, seoses millega leiab kohus, et K. D-le tuleb panda täiendavaid kohustusi vastavalt
75 lg 2 p-le 2, 2¹– mitte tarvitada alkoholi ning mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Maakohus on arvamusel, et käesoleval juhul tuleb jätta kriminaalhooldusametniku ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik taotleb karistuse täitmisele pööramist, rahuldamata. Samuti peab kohus võimalikuks edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning hoolduskavas püstitatud eesmärkide elluviimiseks määrata K.D-le täiendav ad kohustused vastavalt
lg 2 p 2, 2¹– käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ning mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Juhindudes
MS § 427 kohtunik M ä ä r a s: Kriminaalhooldusametniku Kadri Erapart taotlus K. D-le Viru Maakohtu 20.04.2017 kohtuotsusega mõistetu d kandmata karistuse täitmisele pööramiseks jätta rahuldamata. Määrata K.D-le Viru Maakohtu 20.04.2017 otsusega määratud katseajaks täiendavad kohustused – ajal mitte tarvitada alkoholi ning mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Määrus saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määrus e peale saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates sellest teada saamisest. Kohtunik Larissa Prokopenko 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.