järgi Süüdistatav G.P , isikukood XXX , Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoh t xxxx , töökoht xxxx, kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad, tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud 23.02.2012 Kaitsja vandeadvokaat Arri Tooming RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 306, 309, 313, 315, 318, 319 koh us otsustas: Süüdi tunnistada G.P
järgi ja karistada teda rahalise karistusega 120 (ükssada kakskümmend) päevamäära, s.o summas 724,80 (seitsesada kakskümmend neli eurot ja 80 senti) eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, märkides ära viitenumbri 4100065064 ning selgituse. Kui 2 rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
lg 1 p 1 alusel võtta G.P-lt (G.P) lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks aastaks. Liiklusseaduse § 127 alusel on G.P kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Tõkend el ukohast lahkumise keeld G.P-na suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista G.P -lt menetluskuluna sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot riigituludesse. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Arri Tooming OÜ (asukoht Tallinna 21, 44311 Rakvere) kasuks 201,60 (kakssada üks eurot ja 60 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 33,60 eu rot) eurot v.-adv. Arri Toominga poolt määratud korras süüdistatava G.P-na kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista G.P -lt menetluskuluna kaitsjatasu 201,60 (kakssada üks eurot ja 60 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Arri Toominga poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista G.P-lt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 0,45 eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 ja
lg 3 alusel võimaldada G.P tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku 682,05 eurot ositi aasta jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 56,84 eurot kuni kriminaalmenetluse kulude täieliku tasumiseni. G.P tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
TÕENDID Süüdistatav G.P ennast kohtuistungil temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ja kasutas oma KrMS § 34 lg 1 p 1 sätestatud õigust, keeldudes kohtulikul uurimisel ütlusi andmast. KrMS § 294 p 1 sätestab, et kui süüdistatavat ei ole võimalik kohtuistungil ristküsitleda, võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel lubada esitada tõendina süüdistatava poolt kohtueelses menetluses või sama või teise kriminaalasja varasemal kohtulikul arutamisel antud ütlusi, kui süüdistatav keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast. Kohtumenetluse pool (kaitsja) kohtule vastavat taotlust ei esitanud. Tunnistaja Toivo Grünberg kinnitas kohtuistungil, et 07.02.2012 oli ta tööl. Ta teostas liiklusjärelevalvet, samuti pidi ta välijuhina koordineerima patrullide tööd. Ta oli sel hetkel üksi, sest paarimees oli hõivatud. Toivo Grünbergi sõnul sõitis ta mööda Pärnu-RakvereSõmeru maanteed, Sõmeru poolt Piira ri stmiku suunas ja nägi vastu sõitmas veoautot, mis ei liikunud kiiresti. Mingil hetkel nägi ta, et see veo auto pööras tema poolt vaadates paremale üle tee telgjoone, ta veel vaatas, et kas see sõiduk tulebki vastassuunavööndisse välja, aga see jäi sinna seisma ninaga nagu poolviili ti. See veoauto oli maksimaalselt 500 meetri kaugusel temast. Seal on pikk sirge ja sealt on hästi näha, kui tuleb sirgelt vastu. Selle sirge peal oli ka tema, sõites kindlasti alla 90 km/h. Tegemist oli suure autoga, mis hakkas silma. Nende vahel otseselt ei olnud sõidukeid. Ristmiku poolt tuli veoauto järel veel sõidukeid, mis ootasid möödumist ja tema järel tuli sõidukeid. Ta sõitis sellest veoautost mööda, mis ei liikunud edasi ja oli jäänud ohtlikult teele seisma, ja kui hakkas tagasi pöörama, siis lasi tagant tulevad ja mõned vastu tulevad autod mööda. Ta sõitis sellest veoautost ca 100 meetrit mööda, sest tagant tulid autod ja ta pidi need mööda laskma, et neil oleks ohutu temast ka mööda minna. Ringi keeras ta põhjusel, et kontrollida, mis juhtus, sest veoauto jäi ohtlikult teele seisma, takistades liiklust. Sõiduk peab jääma ikka oma pärisuunavööndisse ja kui sõidukit pargitakse, siis mitte sõidutee keskele. Ta peatus selle auto taga, mis seisis sama koha peal, esirattaga tee telgjoone peal, esinurk oli 10-20 cm üle tee telgjoone, pani vilkurid põlema ja läks juhi ukse juurde, et juhiga vestelda. Toivo Grünberg oma sõnul nägi, et juht oli vastu küljeakna klaasi nagu magaks, käed põse all . Ta koputas, juht avas koheselt ukse. Ta küsis dokumente. Juht ütles, et on seal juba mitu tundi seisnud ja et ta on väsinud. Kuna sõiduk oli suhteliselt kõrge, siis alkoholi lõhna ta kohe ei tundnud. Ta ütles juhile, et parkige auto tee äärde ja sõiduk ca meetri jagu liikus. Seejärel ütles juht, et sõidukiga ei saa sõita, sest sidur on rikkis, mispeale tema ütles, et kui sidur on rikkis, siis tuleb kohe kärsahaisu. Seda Toivo Grünberg väitis oma isikliku kogemuse põhjal, sest ta on töötanud traktoril, veoautol ja ka oma autol on siduririkked olnud ja on samamoodi kärsahaisu tulnud. Ta küsis, et kas abi on kutsutud, mispeale juht väitis, et helistas, aga ei saanud kätte. Ta ütles juhile, et kui viimane on siin nii kaua olnud, siis oleks võinud ammu juba abi kutsuda. Pärast juht helistas abi kutsumise asjus tema kuuldes uuesti. Ta kuts us juhi välja, et kontrollida tema joovet, pannes ta indikaatorvahendisse puhuma. Kui ta juhiga väljas vestles, oli juhi suust tunda alkoholilõhna. Indikaatorvahendi näit oli positiivne, kas oli 1 millegagi mg/l kohta. Toivo Grünberg väitis, et joovet otsustas ta kontrollida põhjusel, et eemalt vaadates juhil päris kaine inimese välimus ei olnud, silmad olid punased ja reaktsioon ei olnud kõige terasem, et kas on väsinud või joobes. Kui juht sai teada indikaatorvahendi näidu, siis läks ta kabiini, tükk aega kohmitses seal ja näitas talle 0,5 liitrist Saku Rocki õlle purki. Juht näitas seda tagurpidi ja ulatas talle ka, aga 4 sealt ei tulnud mitte tilkagi. Juht ütles, et oli värskelt seda joonud, 2 purki. Ta küsis, et kus teine purk on. Juht otsis seda kabiinist, aga ei leidnud. Ta astus juhipoolse astmelaua peale ja vaatas kabiini sisse, kuid tema ka teist õllepurki kuskil ei näinud. Juht ei osanud öelda ka, kus teine purk on. Lumi oli maas sel ajal ja ta vaatas ka ümber auto, aga ta ei näinud, et see oleks välja visatud kuhugi. Toivo Grünbergi sõnul oli selge, et see purk, mida juht talle näitas, et sealt ei oldud värskelt joodud, sest alati jääb värskelt joodud purgi põhja vahtu, millest tilk jääb põhja ja tagurpidi keerates tilgub purgist veel õlut välja. Seejärel kutsus ta Martin Mikola, kes oli avariibussi peal tööl ja kelle sõidukis on tõenduslik alkomeeter. Kuna veoauto väidetavalt ei saanud liikuda, siis jaoskonda tõendusliku alkomeetri juurde nad minna ei saanud. Martin Mikola tuli sinna kas oli 15 minuti või poole tunni jooksul ja juht puhus tõenduslikku alkomeetrisse. Näit oli 0,78 mg/l. Juht oli joobega nõus, ainult juhtimisega ei olnud nõus. Toivo Grünberg täpsustas, et 2-3 minuti jooksul veoautost möödumisest arvates ühes tagasipöörde sooritamisega oli ta selle veoauto juures tagasi. See veoauto oli kogu selle aja tema vaateväljas. Ta peeglist nägi ka seda autot seismas. Veoauto äravedamist ta ei näinud, kuna pidi käima jaoskonnas, sest seal oli mingi kiireloomuline asi, kuid kui ta tagasi tuli, siis seda veoautot seal enam ei olnud. See oli maksimaalselt poole tunni pärast, võib -olla isegi vähem, kui ta oli seal tagasi. Aleksandr Fominõhh oli Rägavere teel patrullis ja ta ütles Aleksandr Fominõhhile ka, et kui viimane seal lõpetab, et mingu kontrolligu seda. Kui ta võttis Aleksandr Fominõhhiga ühendust ja küsis, et kas viimane käis ja kontrollis, siis Aleksandr Fominõhh ütles, et käis, aga seda veoautot ta ei näinud. Selle ajaga suurt autot leida ei olnud võimalik, mistõttu tunnistaja arvates see auto sõitis ise sealt minema. Näitude suurt vahet põhjendas Toivo Grünberg sellega, et indikaatorvahend ei ole täppisalkomeeter, selleks on tõenduslik alkomeeter. See ei ole erakordne, sest on olnud ka vastupidi, et tõenduslik alkomeeter näitab palju suuremat näitu. Indikaatorvahend tuvastab, kas isikul on mingi astme joove, kuid mis joove tal on, see määratakse kindlaks tõendusliku alkomeetriga. Tunnistaja Martin Mikola kinnitas kohtuistungil, et 07.02.2012 oli ta tööl ja Toivo Grünberg kutsus teda appi Pärnu -Rakvere-Sõmeru maanteele . Martin Mikola väitel oli Toivo Grünberg Piira ristist umbes 100 meetri kaugusel Rägavere tee poole. Kuna tal on tõenduslik alkomeeter bussis, siis ta läks sinna, see oli võib -olla 10 minuti pärast. Martin Mikola sõnul oli see päevasel ajal. Kohapeal nägi ta veoautot, mis seisis Pärnu -Rakvere-Sõmeru maanteel suunaga Sõmeru poole. Ta lasi G.P tõenduslikku alkomeetrisse puhuda, mis näitas 0,78. G.P väitis, et tema ei juhtinud sõidukit, et ta viibis kabiinis. Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud kirjalikest tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll 07.02.2012 ühes tõendusliku alkomeetri väljatrükiga. Sellest nähtub, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna välijuht Toivo Grünberg tuvastas 07.02.2012 kell 14.59 Lääne -Viru maakonnas Vinni vallas Pärnu -Rakvere-Sõmeru mnt 177,1 -l kilomeetril indikaatorvahendit Alco Quant nr A 111122 (kalibreeritud kuni 06.03.2012) kasutades G.P alkoholijoobe 1,90 mg/l kohta ning avariipolitseinik Martin Mikola tuvastas 07.02.2012 kell 15.20 Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt 177,1-l kilomeetril tõenduslikku alkomeetrit Lion Intoxilyzer 8000 nr 80-005391 kasutades G.P alk oholijoobe lõpliku tulemina 0,78 mg/l. Joobeseisundi tuvastamisele allutatud isik G.P on nimetatud protokolli lõppu omakäeliselt märkusena kirjutanud: „Seisin tee peal, sest sidur oli katki ja auto ei liikunud, istusin autos ja ootasin abi ja jõin ära 2 purki õlut (Rock).“ 5 - koopia mõõtevahendi taatlustunnistusest nr TTRC- 11/00109, millest nähtub, et tõenduslik alkomeeter, millega tuvastati G.P-na joovet, on taadeldud 02.12.2011 ning vastab kehtestatud nõuetele. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 07.02.2012, millest nähtub, et kui Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna välijuht Toivo Grünberg 07.02.2012 liiklusjärelevalve käigus G.P -na poolt juhitud sõidukit xxxx reg märgiga xxxx kontrollis, tuli juhi suust alkoholilõhn. G.P kõrvaldati sõiduki juhtimiselt liiklusseaduse § 90 lg 2 p 2 alusel (kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis) alates 07.02.2012 kell 15.00 kuni kainenemiseni. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED KrMS § 63 lg 1 sätestab, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. KrMS § 60 lg 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad ja KrMS § 61 lg 1 järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava G.P -na süü temale esitatud süüdistuses on tõendatud. Riigikohus on oma senises praktikas aktsepteerinud seda, et süüdimõistev kohtuotsus võib tugineda ka vaid ühele tõendile, kuid sellisel juhul tuleb kohtul eriti hoolikalt kontrollida tõendiallika usaldusväärsust kindlustamaks KrMS § -s 61 sätestatud tõendamise üldnõuete täitmine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsuses nr 3-1-1-74-05 öelnud, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude „elulist usutavust“ ehk seda, milline on ütlustes kajastavate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Käesolevas kriminaalasjas on vaidlusküsimuseks see, kas süüdistatav G.P juhtis mootorsõidukit süüdistuses tähendatud ajal ja kohas, olles joobeseisundis või tarvitas ta alkoholi all es pärast seda, kui oli auto väidetava siduririkke tõttu peatanud. Kõige olulisemaks isikuliseks tõendiks antud asjas on tunnistaja Toivo Grünbergi ütlused. Kohtul ei ole mingit põhjust kahelda politseiametnikust tunnistaja Toivo Grünbergi üksikasjalike ütluste õigsuses, sest nimetatud tunnistaja tajus vahetult süüdistatava G.P-na poolt juhitava sõidukiga toimuvat. Kohtu hinnangul ei ole tunnistaja Toivo Grünbergil, kes teostab oma töö tõttu igapäevaselt liiklusjärelevalv et, mingit põhjust ühtegi liiklejat sh ka süüdistatavat G.P alusetult süüstada või midagi omalt poolt välja mõelda. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Toivo Grünbergi saab tõendiallikana usaldada ning tema ütlusi saab võtta aluseks süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel. Tunnistaja Toivo Grünberg kinnitas tõsikindlalt seda, et ta nägi maksimaalselt 500 meetri kauguselt pika sirge tee peal talle vastu sõitvat veoautot, mis ei liikunud kiiresti, samuti seda, et mingil hetkel pööras see veoauto tema poolt vaadates paremale üle tee telgjoone ja jäi sinna 6 seisma. Toivo Grünbergi sõnul oli tegemist suure autoga, mis hakkas silma. Nende vahel sõidukeid ei olnud, seevastu Piira ristmiku poolt tuli veoauto järel veel sõidukeid, mis ootasid möödumist ja tema järel tuli sõidukeid. Ta sõitis sellest ohtlikult sõidutee keskele seisma jäänud veoautost ca 100 meetrit mööda, et teha tagasipööre, sest tagant tulid autod ja ta pidi need mööda laskma, samuti pidi ta mööda laskma mõned vastu tulevad autod. Toivo Grünberg kinnitas, et 2 -3 minuti jooksul seisvast veoautost möödumisest arvates oli ta selle seisva veoauto juures tagasi. Seega on võimalik Toivo Grünbergi ütluste põhjal järeldada, et ta jõudis seisva veoauto juurde tagasi mõne minuti jooksul, sest sellele 2-3 minutile lisandub aeg, mis kulus tal maksimaalselt 500 meetri läbimiseks kiirusega alla 90 km/h alates talle vastu sõitnud veoauto märkamisest. Toivo Grünbergi ütluste kohaselt oli veoauto alates sellest ajast, kui ta seda märkas kuni selle veoauto juurde seisma jäämiseni kogu aeg tema vaateväljas. Tunnistajatele Toivo Grünbergile ja Martin Mikolale avaldas süüdistatav G.P seda, et tema ei juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis. Toivo Grünbergi eelnevad ütlused lükkavad ümber süüdistatava G.P -na väite, nagu ta oleks seal juba mitu tundi seisnud. Süüdistatava G.P-na väide nagu ta oleks vahetult peale siduririkke tõttu auto peatamist alkoholi tarvitanud, juues ära 2 0,5 liitrist purki õlut Saku Rock, ei ole tunnistaja Toivo Grünbergi ütlustest lähtuvalt tõendatud, sest G.P suutis sõiduki kabiinis tükk aega kohmitsedes leida vaid ühe 0,5 liitrise Saku Rocki õllepurgi, teist 0,5 liitrist õllepurki ei leidnud sõiduki kabiinist ei G.P ise ega ka Toivo Grünberg. Kuna lumi oli sel ajal maas, siis vaatas Toivo Grünberg ka ümber auto, kuid ei näinud, et teine 0,5 liitrine õllepurk oleks kuhugi välja visatud. Vastupidiselt kaitsja seisukohale on kohtu arvates Toivo Grünbergi ütlused eluliselt usutavad selles osas, et alati jääb värskelt joodud õllepurgi põhja vahtu, millest tilk jääb purgi põhja ja õllepurki tagurpidi keerates tilgub purgist õlut välja, kuid G.P -na poolt näidatud õllepurgist ei tulnud tilkagi. Kaitsja hinnangul tõendab alkoholi tarvitamist peale sõiduki peatamist indikaatorvahendi näidu ja tõendusliku alkomeetri näidu oluline erinevus, kuid kohtu arvates on selline olukord võimalik ka siis, kui isik on alkoholi tarvitanud lühikest aega enne indikaatorvahendisse puhumist. Kuna Toivo Grünbergi ütlused lükkavad ümber G.P-na väite, et ta oli seal juba pikemat aega (tunde) seisnud, siis võis G.P alkoholi tarvitada lühikest aega enne oma sõiduki peatamist. Viimast seisukohta toetab asjaolu, et G.P ei suutnud oma väidet, et ta äsja alkoholi tarvitas Toivo Grünbergile tõendada.
järgi kvalifitseeritava kuriteo objekti ivne koosseis on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimi ne joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Süüdistataval G.P tuvastati 07.02.2012 tõenduslikku alkomeetrit kasutades alkoholijoove 0,78 mg/l kohta. Nimetatud kuriteo subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kuritegu on kohtu arvates kogutud süüstavatest tõenditest tulenevalt toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Alkoholi tarvitades ja alkoholi tarvitanuna mootorsõidukit juhtides pidi G.P vähemalt võimalikuks pidama, et juhib mootorsõidukit joobeseisundis. Seega esinevad süüdistatava G.P -na käitumises nii
järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed kui ka subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
järgi kvalifitseeritud kuritegu on teise raskusastme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. 7
Eeltoodu tähendab seda, et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost. Süüdistatav G.P, olles joobeseisundis, seadis mootorsõidukit (veoautot) juhtides ohtu nii enda elu kui ka tervise, samuti kaasliiklejate elu ja tervise, rääkimata varast. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Kohus süüdistatava G.P-na karistust kergendavaid asjaolusid ei leia, samuti puuduvad tema käitumises
§ -s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud.
lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavat G.P on varem kriminaalkorras 1-l korral karistatud teiseliigilise kuriteo eest ja väärteokorras on teda korduvalt karistatud valdavalt Liiklusseaduse erinevate §-de rikkumise eest, kuid käesoleval ajal tal kehtivad karistused puuduvad, sest viimast korda on teda väärteokorras karistatud 13.09.2011 ja määratud rahatrahv on tal tasutud 29.09.2011. Karistuse mõistmisel on kohtu arvates oluline ka asjaolu, et G.P mõõdeti alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,78 mg/l kohta, mis on
mõttes miinimumilähedane.
järgi kvalifitseeritav kuritegu võimaldab vangistuse kõrval mõista ka kõige kergeimaliigilist karistust, s.o rahalist karistust.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.
lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista füüsilisele isikule rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.
lg 2 sätestab, et rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel.
lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista minimaalselt kolmekümnepäevase vangistuse. Süüdistatav G.P töötab, st tal on sissetulek, mis võimaldab rahalist karistust tasuda. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et süüdistatava G.P -na puhul on võimalik karistuse eesmärke saavutada kõige kergeimaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega, mõistes selle ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksema.
lg 1 p 1 kohaselt mootor -, õhu - või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud kuriteo eest võib kohus süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks.
lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Asjaolusid, mis
Senise kohtupraktika pinnalt tuleb üldjuhul sõidukit joobes juhtinud isikult juhtimisõigus ära võtta , sest selline isik on sõiduki juhina liikluses ohtlik ning vaid erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata. Menetletavas kriminaalasjas aga selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks olla lisakaristuse kohaldamata jätmise aluseks, tuvastatud e i ole. Kohus leiab, arvestades kõike eeltoodut, et G.P-lt tuleb lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtta ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras, s.o üheks aastaks. Lisaks karistuse eripreventiivsele üldpreventiivseid eesmärke. eesmärgile on käesoleval juhul arvestatud ka KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult välja mõista kaitsjatasu summas 201,60 eurot kohtumenetluses osutatud õigusabi 8 eest ning KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 0,45 eurot. KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Juhindudes KrMS § 180 lg 3 ning
lg 3 võimaldab kohus süüdistataval G.P tasuda väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud ositi aasta jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 09.01.2014 kohtuotsuse RESOLUTSIOON 1. T ühistada Viru Maakohtu 30. oktoobri 2013 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-12-10506 osaliselt, s.o G.P-le lisakaristuse mõistmises
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.