lg 2 p 8 ja 9 järgi lühimenetluses Kohtuistungi toimumise aeg 13.06.2013.a Prokurör Marika Kreutzberg Süüdistatav T.D – isikukood XXX; Eesti kodanik; emakeel: vene keel; keskeriharidusega; elukoht: XXX(viibib vahi all Vanglas); ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud 13 korral, viimati Harju Maakohtu 29.08.2012.a otsusega
lg 2 p 8 ja 9 järgi 1 aasta ja 6-kuulise vangistusega, millest 8 kuud mõisteti tingimisi 2-aastase katseajaga (reaalse vangistuse kandmiselt vabanes 03.01.2013.a); tõkend vahistamine alates 22.03.2013.a (kahtlustatavana oli kinni peetud 11.02. ja 20.-21.03.2013.a) Kaitsja Liis Toomsalu RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada T.D
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (6 kuu vangistuse) võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu 29.08.2012.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (8 kuud vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses oldud aeg - 11.02.2013.a, s.o 1 päev ning kandmisele kuulub1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust algusega 20.03.2013.a.
Poolte seisukohad Prokurör leidis, et T.D-le süüks arvatud teod on täielikku tõendamist leidnud ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Uued kuriteod pani ta toime katseajal ning karistuseks tuleb talle mõista reaalne vangistus, millele liita eelmise otsuse järgi kandmata karistus. Karistuseks
lg 2 p 8, 9 järgi taotles prokurör 1 aasta ja 6 kuud vangistust, mida lühendada kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvale karistusele -1 aasta vangistust liita eelmise otsuse järgi mõistetud karistuse kandmata osa – 8 kuud vangistust. Liitkaristuseks
lg 2 alusel mõista 1 aasta ja 8 kuud vangistust, mille hulka arvata eelvangistuses oldud aeg. Kaitsja kvalifikatsioonile ja kuritegude tõendatusele vastu ei vaielnud, kuid prokuröri taotletud karistusmäära pidas liialt suureks. Süüdistatava süü ei ole suur, kuna kolmes episoodis oli tegu vargustega poest väheväärtusliku asja suhtes. Süüdistatav ise tunnistas, et tema teod olid tingitud narkoprobleemidest ning ta on käesolevaks ajaks aru saanud, et tal tuleb ennast ravida ning seda tahab ta teha Lootuse külas. Ta on sinna kirjutanud ja teda ollakse koheselt nõus seal vastu võtma. Esitatud hagile kaitsja ega süüdistatav vastuväiteid ei esitanud. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohtuistungil kontrollitud tõendite alusel on kohus jõudnud veendumusele, et T.D süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Vargus 28.01.2013 s XXX majas asuvast korterist on lisaks T.D süü omaksvõtule uurimisel ja kohtuistungil tõendamist leidnud kannatanu ja tunnistajate ütlustega, asitõendi ja isiku läbivaatuse protokolliga ning ärakirjaga 29.08.2012 kohtuotsusest. 4 Kahtlustatavana ülekuulamisel (II kd, lk 60-65) andis T.D ütlusi, et varastas korterivõtmed ning sai selle eest juba karistuse, kuid võtmeid temalt keegi ära ei võtnud. Pärast vanglast vabanemist jaanuari lõpus läks ta kannatanu korterisse, sest tal oli raha vaja. Tal oli seljas sinine jope ning peas hall müts. Ta andis kella ning seejärel sisenes võtmetega korterisse. Võttis sealt sülearvuti Fudjitsu, kõlarid ja hiire. Asjad müüs maha juhututtava Aleksandri kaudu temale tundmatule inimesele 100 euro eest. - Kannatanu Jelena Malinovskaja ütluste kohaselt (II kd, lk 2-7; 94-97) tungiti 28.01.2013 ajavahemikul kell 14.00-17.30 korterisse ning varastati tema sülearvuti koos laadijaga, kõlarid ning hiir. Mõni aeg tagasi varastati tema pojalt riietehoiust muude asjade hulgas ka korterivõtmed, mida sissetungija võis kasutada. Nende koridoris on videokaamera, mille salvestust palus uurida. - Harju Maakohtu 29.08.2012 otsusest (I kd, lk 55-60) nähtub, et T.D mõisteti süüdi muuhulgas ka XXX korterivõtmete varguses. - Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud sündmuse toimumise päeval XXX korteri trepikojas tehtud videosalvestist (II kd, lk 91-93). Salvestuselt on näha, et trepikotta sisenes võtmetega meesterahvas, kel seljas jope ning peas tume müts, millel valget värvi linnukese kuju. - Isiku läbivaatuse protokolli (II kd, lk 49-53) andmetel oli T.D 11.02.2013 kinnipidamisel seljas sinine jope, millel oranži värvi tõmblukud ning peas müts, millel valget värvi linnukujuline embleem. - Tunnistajate XXX (II kd, lk 75-80) ja XXX (II kd, lk 81-85) ütlused tõendavad seda, et 28.01.2013.a paiku müüs Andrei nimeline mees süüdistuses märgitud esemeid. Vargus 18.02.2013 s Paasiku 2a asuvas Grossi Toidukaubad kauplusest on tõendatud kannatanu avaldusega varguse ja neile tekitatud kahju kohta, turvakaamera salvestusega, tunnistaja ütlustega ning süüdistatava enda ütlustega varguse toimepanemise asjaolude kohta. Kahtlustatavana ülekuulamisel (I kd, lk 21-27) andis T.D ütlusi, mille kohaselt läks ta 18.03.2012 Paasiku tänaval asuvasse Grossi kauplusesse vargile. Ta võttis sealt suures koguses sokke ja pesuvalgendajat-pulbrit, pani need oma punast värvi seljakotti ning lahkus kauplusest. Süüdistatava ütlusi varguse toimepanemise aja, koha ja varastatud kauba osas kinnitab ka AS OG Elektra avaldus õiguserikkumise kohta (I kd, lk 6-7). Tunnistaja XXX (I kd, lk 10-11) kirjeldab varguse toimepannud isiku käitumist müügisaalis, märgib sarnaselt süüdistatava selgitustega, et varguse toimepanija pani sokke oma punasesse seljakotti. Samuti nähtub asitõendi vaatlusprotokollist (I kd, lk 34-39), milles vaadeldi Paasiku 2a asuva Grossi Toidukaupade 18.02.2013 videosalvestust, kuidas meesterahvas võtab letilt purke ja sokke ning väljub müügisaalist suletud kassa kaudu. Vargus 20.02.2013 s Paasiku 2a asuvas Grossi Toidukaubad kauplusest on samuti tõendatud kannatanu avaldusega, asitõendi vaatlusprotokolliga, tunnistaja ütlustega ning süüdistatava enda ütlustega. Kahtlustatavana ülekuulamisel (I kd, lk 21-27) T.D kinnitas, et ta läks 20.03.2012 Paasiku tänaval asuvasse Grossi kauplusesse, et sealt midagi varastada. Ta võttis suures koguses sokke, võimalik, et 78 paari; pani need oma punast värvi seljakotti ning müüs need õues maha. 5 T.D süüd selle varguse toimepanemises tõendavad ka AS OG Elektra avaldus õigusrikkumise kohta (I kd, lk 4-5). Tunnistaja XXX oma ütlustes (I kd, lk 10-11) kirjeldab varguse toimepanijat noormeest, kes kandis punase kapuutsiga sinist jopet, halli mütsi ja seljakotti. Lisaks nähtub asitõendi vaatlusprotokollist (I kd, lk 34-35; 40-41), milles vaadeldi Paasiku 2a asuva Grossi Toidukaupade 20.02.2013 videosalvestist, kuidas meesterahvas võtab suures koguses sokke, paneb need oma seljakotti ning väljub müügisaalist suletud kassa kaudu. Vargus 18.03.2013 s Paasiku 2a asuvas Grossi Toidukaubad kauplusest on tõndatud tunnistaja XXX ütlustega (I kd, lk 10-11; 28-30), kes avastas kaupluse turvakaamera videosalvestist vaadates, et 18.03.2013 võttis sama meesterahvas šokolaadid, pani need musta värvi kotti ning lahkus kauplusest. Hiljem selgus, et varastati 56 piimašokolaadi. Tunnistaja ütlusi šokolaadi varguse kohta kinnitavad AS OG Elektra avaldus õigusrikkumise kohta (I kd, lk 2-3) ning asitõendi vaatlusprotokoll sündmuse toimumise ajal tehtud turvakaamera salvestisest (I kd, lk 34-35; 42-45), millest on näha, et noormees siseneb müügisaali, võtab midagi letilt ning paneb ostukorvis olevasse kotti. Süüdistatav T.D ei eitanud oma süüd šokolaadide varguses ning andis kohtueelses menetluses (I kd, lk 21-27) toimunu kohta teiste tõenditega kooskõlas olevaid ütlusi. Tsiviilhagi Kannatanu AS OG Elektra on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 251,04 eurot (I kd, lk 31). Tekitatud kahju koosneb 18.02 ja 20.02.2013, samuti 18.03.2013 varastatud kauba maksumusest. Varastatud asjade maksumuse kohta on ütlusi andnud ka XXX . VÕS § 1043 kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et kannatanu tsiviilhagi varalise kahju nõudes on põhjendatud ja kuulub täies ulatuses rahuldamisele. On tõendatud, et tsiviilhagis nimetatud kauba varastas T.D . Hagi suuruse kohta ei ole süüdistatav ega kaitsja vastuväiteid esitanud ja on sisuliselt hageja nõude õigeks võtnud. Tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et T.D süü kõigis eelmainitud vargustes on leidnud täielikult tõendamist, teod on õigusvastased ning puuduvad süüd välistavad asjaolud. T.D on varem 13 korral kriminaalkorras karistatud, neist 12 korral varavastaste kuritegude eest. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse T.D uute varguste toimepanemises ajavahemikul 28.01.-18.03.2013, s.o vähem kui kahe kuu jooksul neljas varguses. Eeltoodust nähtub, et vargused olid kujunenud T.D elustiiliks ja harjumuseks, sel viisil hankis ta endale eluks vajalikku ning põhjust on rääkida süstemaatilisest vargusest. XXX vara hõivamiseks sisenes süüdistatav varem varastatud võtmeid kasutades võõrasse eluruumi, mistõttu on see vargus toime pandud sissetungimisega. 6 Seega on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 8, 9 järgi ehk tegemist on süstemaatilise vargusega, mis ühes episoodis oli seotud sissetungimisega. Karistuse mõistmisel juhindub kohus
sätetest, s.o lähtub süüdistatava süüst, võtab arvesse karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest.
T.D on eeluurimisel ja kohtuistungil oma süüd täies ulatuses tunnistanud ja toimepandut kahetsenud ning kohus loeb seda karistust kergendavaks asjaoluks. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatava süü suurust ilmestab tema järjekindlus varavastaste kuritegude toimepanemisel, soovimatus ise endale elatist hankida, vaid elada jätkuvalt teiste kulul, võõra vara arvel. Uue kuriteo pani ta toime peale vanglast vabanemist varem varastatud võtmeid kasutades. Kohus järeldab sellest, et peale eelmise kuriteo eest mõistetud vangistuse kandmist süüdistatav isegi ei püüdnud oma eluviisi muuta. 11.02.2013 peeti T.D kahtlustatavana kinni seoses XXX vara vargusega. Ta tunnistas oma süüd, kahetses ning ta vabastati. Juba nädal hiljem varastas ta uuesti. Seega on T.D oma käitumisega näidanud, et on võimeline vargile minema igale poole ning varastama ükskõik mida. Varasematest karistustest ei ole ta enda jaoks teinud mingeid järeldusi. Kohus ei pea võimalikuks karistada T.D varguste eest kergemaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega, sest selline karistus ei oleks tema puhul täidetav. Enne vahistamist ta ei töötanud, tal puudusid legaalsed sissetulekud, ta tarvitas enda sõnul narkootikume. Tasuda tuleb tal ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud ning hüvitada kannatanule tsiviilhagi. Kergemaliigilise karistuse mõistmine ei vastaks ka T.D süü suurusele ega oleks piisavaks vahendiks, et mõjutada teda mitte enam toime panema uusi süütegusid. T.D on varem 13 korral kriminaalkorras karistatud. Uue varguse pani ta toime vaid mõned nädalad pärast vanglast vabanemist ning ta jätkas varavastaste kuritegude toimepanemist kuni vahistamiseni. Ta ei õigustanud talle antud usaldust, seda, et osa talle eelmise otsusega mõistetud karistusest jäeti tingimisi täitmisele pööramata. Arvestades seda, et varastatud vara väärtus ei olnud suur, samuti seda, et XXX on varastatud asjad süüdistatava kaasabil tänaseks tagastatud, peab kohus põhjendatuks karistada teda vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra, s.o mõista talle 1 aasta 6 kuud vangistust nagu taotles prokurör. Lühimenetlusest tingituna tuleb mõistetud karistust kolmandiku võrra vähendada ning kandmisele kuulub 1 aasta vangistust.
lg 2 alusel tuleb mõistetavat karistust suurendada eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ( 8 kuud vangistust) võrra ning karistusaja hulka tuleb
Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et süüdistatavale mõistetav karistus võiks jääda sanktsiooni alampiiri lähedale ning eesmärgiks peaks olema võimalikult lühike karistus, mis annab süüdistatavale kiirema võimaluse minna elama XXX, et seal ennast ravida narkootikumide sõltuvusest. Sellised eesmärgid on T.D võimalik endale seada ka pärast karistuse ärakandmist ning peamiselt tema enda tahe ja soov saab olla aluseks sõltuvusest vabanemisel. 7 Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva otsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel menetluskuludeks määratud kaitsjale makstav tasu (osalemise eest nii eeluurimisel kui kohtuistungil kokku summa 230,40 eurot) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kuna varguse näol on tegemist teise astme kuriteoga, on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel 1,5 kuupalga alammäära ehk 480 eurot. Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit, asjaolu, et ka vanglas tööle asudes ei saa süüdimõistetu töötasu olema suur ning hüvitada tuleb kuriteoga tekitatud kahju, siis kohene menetluskulude hüvitamine käib talle ilmselt üle jõu. Seetõttu KrMS § 180 lg 3 alusel annab kohus võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtule ei ole esitatud andmeid või tõendeid, mis tingiksid osa menetluskulude riigi kanda jätmist. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 238, 306, 311-313. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.