← Eesti

4-20-332/25

Obsah (7)§ 69§ 2§ 15§ 32§ 33§ 82§ 24

4-20-332 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtuistungi aeg 06. ja 17. veebruar 2020.a, avalik kohtuistung Otsuse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2020.a Haapsalu Väärteoasja numb

§ 69lg 1 alusel asendada üldkasuliku tööga 20 (kakskümmend) tundi.

  1. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 3 (kolm) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
  2. Kui G.I hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib kohus kriminaalhooldusametniku taotluse alusel pöörata mõistetud 20-päevase aresti täitmisele.
  3. Üldkasuliku töö sooritamist koordineerib elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametnik. Üldkasuliku töö sooritamise korraldamiseks tuleb (kodanikul) olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav telefoni teel. Küsimuste ja/või probleemide korral pöörduda Tallina Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna referendi poole telefoninumbril 6127741 või saata e-kiri aadressil harjukrho.info@just.ee.
  4. Saata kohtuotsus täitmiseks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonnale.
  5. Tagastada sõiduauto XXXXX XXXXX reg.nr XXXXXX omanikule/valdajale peale K.T OÜ 01.01.2020 arve summas 54,96 eurot tasumist /tasuda Rahandusministeeriumi kontole SEB EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606, viitenumber 2800082310, selgutus - Sõiduki XXXXX reg nr XXXXXX teisaldamise kulud/.
  6. Edastada kohtuotsus G.I-le ja PPA Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonnale. 4-20-332 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, esitades apellatsiooni Tallina Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsus e kuulutamisest. 1.Väärteokirjeldused väärteoprotokollide järgi, k ohtus uuritud tõendid ja kohtu seisukoht. Kohus uurib, kas G.I on toime pannud väärteoprotokollides talle süüks arvatud teod. 1.1.Väärteoprotokolli, koostatud 31.12.
  7. a, kohaselt süüdistatakse G.I selles, et tema 31.12.
  8. a kell 22.22 XXXXX maakonnas XXXXXXXX XXXX -XXXX tn XX, liikus XXXXXXXX suunas, juhtis mootorsõidukit XXXXX XXXXX reg.nr XXXXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud. Rikkus LS § 90 lg 1 p
  9. Väärteo kvalifikatsioon LS § 201 lg
  10. Kohtuistungil leidis kohtuväline menetleja, et tegu tuleb ümber kvalifitseerida LS § 201 lg 1 järgi, kuna teokirjelduses puudub viide otsusele, millega juhtimisõigus oli ära võetud. G.I tunnistas kohtuistungil, et sel ajal ja kohas mootorsõidukit juhtis, ei teadnud, et tal juhtimisõigust ei ole, see selgus alles kohapeal kui andis oma juhiloa ja politseiametnik läks politseisõidukisse kontrollima. Kohus leiab, et G.I ütlustega on tõendatud, et ta väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas G.I mootorsõidukit juhtis. Kohtul tuleb lahendada küsimus, kas G.I on toime pannud LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tl 9 on 11.11.2019 väärteootsus nr 2317,19,010733, millega on Põhja Prefektuur karistanud G.I LS § 227 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, otsus jõustus 05.12.

  1. Tl 8 väljavõte ARK andmekogust näitab, et G.I-lt on juhtimisõigus ära võetud 05.12.2019-04.03.
  2. Need tõendid kinnitavad, et 31.12.2019 G.I juhtimisõigust ei olnud. Seega LS § 201 lg 1 sätestatud väärteo objektiivne teokooseis on täidetud. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu (

§ 15lg 3).

G.I sõnade kohaselt tal mingi kiiruse ületamine oli, aga mingi teadet pole talle tulnud, oli Eestist ära, tagasi tuli umbes nädala enne aastavahetust. Esimene kiri selle asja kohta tuli 02.01.

  1. Tl 31-32 on 19.10.2019 G.I-le Põhja Prefektuuri poolt koostatud väärteoprotokoll. Protokollil on kirjas – kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 19.11.2019, käsikirjaliselt lisatud Rahumäe tee 6 Tall (G.I esitas kohtuistungil enda eksemplari /tl 44/ ja sellel on kättesaamise aja ja koha infole pastapliiatsiga ring ümber tõmmatud, mistõttu on see info selgesti nähtav ja eristuv muust tektist). G.I on kirjutanud – Olen protokolliga tutvunud, allkirjastanud protokolli, 19.10.
  2. Seega oli G.I-le teada, et nimetatud asjas oli otsus kättesaadav 19.11.
  3. Väärteoprotokollis on ka info, et Avaliku e-toimiku veebilehel (aadress olemas) saab tutvuda väärteoasjas tehtud otsusega. 4-20-332 G.I ise ei ole huvi tundnud, millise otsuse politsei tema 19.10.2019 rikkumise osas tegi, kuigi väärteoprotokollis on otsusega tutvumiseks vajalikud andmed olemas. Vastavalt väärteomenetluse seadustikule on politseil kohustus isikule teatavaks teha, millal on isiku suhtes tehtav lahend kättesaadav, isikule otsuse kättetoimetamist politsei poolt seadus ette ei näe, v.a juhul kui isik on väärteoprotokolli kättesaamisel esitanud soovi saada lahend oma e-posti aadressil. G.I ei ole väärteoprotokolli kättesaamisel sellist avaldust protokolli kirjutanud ja sellist avaldust ei ole ta ka teinud selle väärteoasja menetlemise käigus /tl 29-37/. Seega on politsei järginud väärteoasjas nr 2317,19,010733 lahendi kättesaadavaks tegemisel VTMS § 70 nõudeid. Kuigi G.I oli teadlik, et otsus väärteoasjas on kättesaadav alates 19.11.2019, ei ole ta läinud otsusega politseisse tutvuma ja väidab, et tema ei olnud teadlik, et tal 31.12.2019 juhtimisõigust ei olnud. Kohus uurib, kas tegemist võib olla koosseisueksimusega. Riigikohus on otsuses 3-1-55-06 p 19 leidnud, et isik paneb teo toime koosseisueksimuses, kui ta ei tea mingit süüteokoosseisule vastavat faktilist asjaolu ega pea seda isegi mitte võimalikuks ega mööna seda, ei kuulu kõnealune faktiline asjaolu isiku ettekujutusse enda teost ja ta ei saa aru selle tähendusest. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist koosseisueksimusega. G.I ei kasutanud oma õigust ja ei läinud väärteootsusega politseisse tutvuma, kuigi G.I oli olemas info, millal otsus tema suhtes kiiruse ületamise eest tehakse. Kohus leiab, et olukorras, kus G.I teadis alates 19.11.2019, et talle on seoses kiiruse ületamisega otsus tehtud, pidi ta võimalikuks pidama mistahes seaduses ette nähtud karistuse määramise selle rikkumise eest, mh ka juhtimisõiguse äravõtmise. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et G.I pani talle süüks arvatud väärteo toime kaudse tahtlusega. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et G.I on talle süüks arvatava väärteotoimepanemises süüdi, sest vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et G.I poolt toime pandud tegu vastab LS § 201 lg 1 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. 1.2.Väärteoprotokolli, koostatud 01.01.

  1. a, kohaselt süüdistatakse G.I selles, et tema 01.01.
  2. a kell 11.00 XXXXX maakonnas XXXXXXX linnas XXXXXXXX alevik XXXXXXXX XXX XX, liikus O tankla suunas, juhtis mootorsõidukit XXXXX XXXXX reg.nr XXXXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust olles eelnevalt 31.12.2019 liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Rikkus LS § 90 lg 1 p 1,
  3. Väärteo kvalifikatsioon LS § 201 lg
  4. 31.12.2019 on koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus /tl 7/, mille kohaselt G.I, kes juhtis sõidukit XXXXX XXXXX reg.nr XXXXXX, kõrvaldati 31.12.2019 alates kell 22.22 sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 21 p 3 alusel – tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kõrvaldati juhtimiselt kuni juhtimisõiguse saamiseni. G.I on oma allkirjaga kinnitanud, et on otsuse 31.12.2019 kätte saanud. G.I avaldas kohtuistungil /tl 44pöördel-45/, et 01.01.2020 auto seisis koha peal, ei tea, kes seda juhtis, tema oli O´s WC-s, politseipatrull võttis ta kinni kui ta O´st välja astus. 4-20-332 Sündmuskohal on G.I tunnistanud auto juhtimist ja seda, et politsei patrull tema juhitava auto peatas /tl 15-16/. Seega on G.I kohtueelses menetluses ja kohtuistungil antud ütlused sündmuse tehiolude kohta täiesti erinevad, ütluste erinevuse põhjust G.I kohtule selgitada ei soovinud. Kohtuistungil kuulati üle tunnistajad T.N ja R.R /tl 62-63pöördel/, kes kirjeldasid kokkulangevalt, et olid saanud hommikul tööd alustades info, et eelmisel päeval sõitis XXXXXX XXXXXXX juht, kellel ei ole juhtimisõigust. Märkasidki kirjeldusele vastavat autot Uuemõisas, kontrollisid numbrit ja kui ta pööras O´i ringilt O´i bensiinijaama, andsid vilkuritega peatumismärguande. Auto peatus bensiinijaamas, juht oli autos üksinda (auto oli kogu aeg nende vaateväljas). Juht esitas dokumendid ja juhiks oli G.I, kes peale dokumentide esitamist läks O´i WC-sse. Tl 10 on sõiduauto XXXXX XXXXX reg.nr XXXXXX andmed, auto värv XXXXXXXXXX. G.I küsis tunnistajatelt kohtus, miks nad valetavad. Tunnistajad kinnitasid, et räägivad tõtt. Tunnistajad on ainult 01.01.2020 G.I-ga tööalaselt kokku puutunud, kinnitasid, et mingeid asjaolusid, mis takistaks õigete ütluste andmist, ei esine. Tunnistajate ütlustes vastuolusid ei ole, nende tegevus G.I juhitava auto peatamisel kajastub ka teenistuslehel /tl 52/ Kohus, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et G.I kohtuistungil antud ütlused selle sündmuse kohta ei ole usaldusväärsed ja G.I ütlused tuleb kõrvale jätta. Kohus leiab, et tunnistajate ütlustega, teenistuslehega ja 31.12.2019 G.I sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega on tõendamist leidnud, et G.I juhtis 01.01.2020 mootorsõidukit, olles isikuks, kelle suhtes oli 31.12.2019 tehtud juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja see otsus kehtis kuni juhtimisõiguse saamiseni. 31.12.2019 oli G.I saanud teada, et temalt on juhtimisõigus karistusena ära võetud. G.I rikkus LS § 90 lg 1 p 1, 3 ja tema tegu täidab LS § 201 lg 2 sätestatud teo objektiivse koosseisu. Kohus leiab, et G.I pani teo toime otsese tahtlusega. G.I teadis 01.01.2020, et tal juhtimisõigust ei ole, politsei oli 31.12.2019 teinud tema juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, mille ta allkirjastas ja koopia endale sai – juhtimise keeld kehtis kuni juhtimisõiguse saamiseni. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et G.I on talle süüks arvatava väärteotoimepanemises süüdi, sest vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et G.I poolt toime pandud tegu vastab LS § 201 lg 2 sätestatud väärteole, tegu on õigusvastased ja ta on selle toimepanemises süüdi. 2.Kohus ei ole tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks. 3.Karistus Vastavalt Riigikohtu otsuse 3-1-1-38-07 punktis 19 väljendatud seis ukohale tuleb G.I-le mõista toimepandud tegude eest üks karistus LS § 201 lg 2 järgi, sest kvalifitseeritud koosseis hõlmab ka põhikoosseisule vastava rikkumise. LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. 4-20-332 Kohus leiab, et G.I süü on keskmisest suurem – G.I on väga lühikese ajavahemiku jooksul kahel korral juhtinud mootorsõidukit juhtimisõigust omamata. Teod on toime pandud tahtlikult. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga. Tl 11 on karistusregistri teatis, mis näitab kuute kehtivat väärteokaristust. Teatises punktides 4-6 olevate väärteootsustega on G.I-le karistuseks määratud rahatrahv, kõige hiljutisem otsus on jõustunud 29.05.2013, teised varem. Kõigi puhul info karistuse täitmise kohta puudub.

§ 82

lg 4 kohaselt täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud 4 aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest.

§ 24

lg 1 p 11 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui otsuse täitmine on aegunud vastavalt

§-le 82. Punktis 3 olev otsus on jõustunud 31.10.2014, kohus on G.I-le mõistnud aresti 10 päeva ja selle rakendamise alguskuupäevaks on 31.10.2014.

§ 82

lg 1 p 1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud aresti kandmisest on möödunud 1 aasta. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et karistusregistri teatise punktides 3-6 olevad karistused on kustunud. G.I on kaks väärteokaristust liiklussüütegude eest. 03.09.2018 toime pandud LS § 203, § 207 lg 1, LKindlS § 81 järgi kvalifitseeritud väärtegude eest on G.I karistatud rahatrahviga 240 eurot (otsus jõustus 19.01.2019, karistuse täitmise info puudub). 19.10.2019 toime pandud LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud teo eest on G.I karistatud sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, otsus jõustus 05.12.

  1. G.I on järjekordselt rikkunud liikluseeskirja nõudeid, juhtinud mootorsõidukit juhtimisõiguseta 31.12.2019 ja 01.01.
  2. Samas eelnevalt juhtimisõiguseta juhtimise eest teda karistatud ei ole. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Kohus leiab, et G.I poolt jätkuv liikluseeskirjade eiramine näitab, et eelnevad karistused (rahatrahv ja juhtimisõiguse äravõtmine) ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma. Seetõttu ei ole võimalik G.I karistada rahatrahviga, kohus mõistab G.I-le toimepandud väärtegude eest karistuseks aresti. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka karistuse üldpreventiivse eesmärgiga. Liikluseeskirjade korduv tahtlik eiramine G.I poolt näitab hoolimatut suhtumist liiklusohutusse ja enda huvide esiplaanile seadmist. Liikluseeskirjad on kehtestatud kõikide liiklejate ohutuse tagamiseks ja karistuse üldpreventiivne eesmärk peab muutma liiklejate hoiakuid ja andma selge signaali, et liikluseeskirjade täitmine on kohustuslik. Lähtudes eeltoodud asjaoludest leiab kohus, et G.I tuleb karistada arestiga üle keskmise määra. Kuna G.I ei ole eelnevalt karistatud juhtimisõiguseta juhtimise eest, leiab kohus, et on võimalik kasutada seaduses ette nähtud võimalust – asendada arest üldkasuliku tööga. G.I avaldas kohtus, et on nõus üldaksulikku tööd tegema. 4.Sõiduauto teisaldamine Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt /tl 21/ näitab, et seoses 01.01.2020 juhtumiga kell 11.08 on tehtud Sõiduki XXXXX XXXXX reg.nr XXXXXX kohta teisaldamise otsus korrarikkumise lõpetamiseks ja liiklusseaduse § 92 lg 1 alusel, kuna sõiduki juht G.I on juhtimiselt kõrvaldatud LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Korrakaitseseaduse § 52 lg 1 p 1 lubab politseil võtta hoiule vallasasja korrarikkumise kõrvaldamiseks. Kohus leiab, et politsei on auto hoiule võtmisel järginud Korrakaitseseaduse § 52 ja liiklusseaduse § 92 lg 1 sätestatut. G.I juhtis 01.01.2020 mootorsõidukit hoolimata sellest, et talle oli pisut vähem kui 13 tundi tagasi tehtud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. G.I avaldas politseinikele kohapeal, et kuigi teadis, et tal juhtimisõigust ei ole, 4-20-332 otsustas siiski sõita koju Keilasse, võttis riski, arvas, et midagi ei juhtu. Kohus leiab, et G.I poolt avaldatu näitas kohapeal selgelt, et korrarikkumise lõpetamiseks oli sõiduki kinnipidamine vajalik, sest muud meetmed (s.h ka tuttava poolt auto viimine kellegi hoovi) ei oleks välistanud G.I poolt süütegude toimepanemist. G.I seisukoht, et auto oli tehniliselt korras ja see välistas auto teisaldamise, ei ole asjassepuutuv, sest autot ei ole teisaldatud põhjusel, et seda oli tehnilise seisukorra tõttu keelatud liikluses kasutada. LS § 92 lg 9 kohaselt sõiduk tagastatakse viivitamata pärast puksiirauto kohaletuleku, mootorsõiduki teisaldamise ja hoidmise kulude tasumist. Lõige 13 kohaselt isik vabastatakse kulude hüvitamisest, kui tema tegevuses puudus süüteokoosseis. Kohus tuvastas, et G.I on 01.01.2020 toime pannud talle süüks arvatud väärteo, seega on tal kohustus hüvitada K .T OÜ-le sõiduki XXXXX reg.nr XXXXXX teisaldamistasu /tl 41/ 54,96 eurot. Peale teisaldamistasu hüvitamist on sõiduki omanikul, valdajal õigus sõiduk tagasi saada. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.