Obsah (6)

§ 198§ 70§ 118§ 19§ 150§ 114

4-18-3915 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 3. oktoober 2018, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-18-3915 Kohtunik Andres Parmas V

§ 198). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.

Harju Maakohtule laekus

1. juulil 2018 F.Z-i kaebus, mille esitas kaitsja Andrei Plešanov PPA Põhja prefektuuri
2. juuni
3. a otsusele väärteoasjas nr 2302,18,
4. Nimetatud otsusega karistati F.Z LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 300 eurot ning LS § 226 lg 1 alusel rahatrahviga 600 eurot. Ühtlasi võeti F.Z-ilt LS § 226 lg 2 alusel lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus neljaks kuuks.
5. Harju Maakohtu
6. augusti
7. a määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Puudused kõrvaldati
8. augustil
10. F.Z-i kaitsja märkis kaebuses, et kohtuväline menetleja ei ole järginud väärteomenetlusõigust tähtaja osas ehk rikutud oli

§ 70lg 4-5 norme.

Nimelt oli kaebuse esitaja hinnangul väärteoprotokolli lahtrisse ekslikult märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend 1 4-18-3915 oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates

1. juulist
2. Samuti märkis kohtuväline menetleja kaebaja arvates oma otsuses valesti, et kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli
3. juuli
4. Nimetatud vead võivad kaebaja hinnangul viia kodanikke eksitusse ja riivata nende õigusi. Vastavalt

§ 70

lõikele 4 kui väärteoasja lahendamine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses, peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures kättesaadav pärast seda, kui on möödunud 30 päeva väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätteandmisest. Menetlusaluse isiku taotlusel ja kohtuvälise menetleja nõusolekul võib lahendiga tutvumise ja lahendi koopia kättesaamise tähtaega lühendada. Tuginedes KrMS § 171 lõikele 1 ei arvestata tähtaegade arvutamisel tähtaja hulka seda tundi ega ööpäeva, millest loetakse tähtaja algust). Kaebaja märgib, et ei ole taotlenud lahendiga tutvumise ja selle koopia kättesaamise tähtaja lühendamist. Seega pidi kohtuvälise menetleja otsus olema menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 12. juulist 2018. Seejuures märgib kaebuse esitaja, et kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 27. juuli 2018. 4. Kohtuväline menetleja esitas 27. augustil 2018 kohtule väärteotoimiku ning oli seisukohal, et kaebus esitati pärast kaebetähtaja möödumist. Kohtuväline menetleja märkis, et

§ 70

lg 4 eesmärk on, et kohtuväline menetleja ei viivitaks põhjendamatult lahendi tegemisega ja annaks menetlusalusele isikule teadmise kindlast ajaperioodist, mille jooksul lahend koostatakse. See tähendab, et selle 30 päeva jooksul peab kohtuväline menetleja koostama lahendi, s.o kas menetluse määrusega lõpetama või tegema otsuse ja määrama karistuse. Kohtuvälise menetleja hinnangul on oluline, et kohtuväline menetleja ei tohi ületada talle pandud tähtaega ja peale 30 päeva möödumist on menetlusalusel isikul kohene õigus kätte saada tema suhtes väärteoasjas tehtud lahend. Vastasel juhul on tegemist menetlusnormide rikkumisega. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusaluse isiku esindaja on ekslikult leidnud, et kohtuvälise menetleja tehtav lahend peab menetlusalusele isikule olema kättesaadav alles peale seda, kui on möödunud 30 päeva väärteoprotokolli menetlusalusele isikule kätteandmisest. Selline tõlgendus ei ole kohtuvälise menetleja hinnangul kooskõlas seaduse mõttega ja võib hoopis raskendada menetlusaluse isiku olukorda, jättes talle lühema aja kaebuse koostamiseks. Kohtuvälise menetleja arvamusel ei ole õige, et menetlusosalised omaalgatuslikult kohtuvälise menetleja määratud tähtaegu ümber arvutavad: selline tegevus läheb vastuollu seaduse mõttega ja võtab menetlusosaliselt ära õiguskindluse. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et kuivõrd menetlusalusele isikule oli teada, et kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 25. juuli 2018, siis kaebuse esitamisega pärast nimetatud kuupäeva võttis ta riski, et see jäetakse läbi vaatamata. 5. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale, leidis, et kaebus tuli

§ 118lg 2 p 1 kohaselt jätta läbi vaatamata.

1. Kohus märkis, et väärteoprotokollis nr AB 1545409 on selgelt kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates
2. juulist
3. Väärteoprotokolli kohaselt on kaebuse esitaja protokolliga tutvunud
4. juunil 2018 ning 2 4-18-3915 kinnituseks selle kohta on kaebuse esitaja andnud allkirja. Kohus leidis, et kaebuse esitaja allkiri väärteoprotokollil tõendab, et isikule tehti teatavaks kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kuna isik oli menetlustoimingute tegemise juures, oli ta kohtu hinnangul täiesti teadlik tema suhtes algatatud väärteomenetlusest, temale koostatud väärteoprotokollist ning sellest tulenevalt ka kuupäevast, millal kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav oli. Menetlusalune isik on andnud enda allkirja ka selle kohta, et talle on selgitatud

§ 19

sätestatud menetlusaluse isiku õigusi ning kohustusi, sealhulgas vaidlustada kohtuvälise menetleja lahend

sätestatud korras. Kohus toonitas, et väärteomaterjalides puuduvad igasugused viited selle kohta, et menetlusalune isik ei oleks enda õigustest teadlik olnud või oleks teda kohtuvälise menetleja lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäeva osas eksitusse viidud. Samuti tõi kohus välja, et F.Z ei ole esitanud vastulauset ega avaldanud kohtuvälises menetluses arvamust, et tema kaitseõigust on menetluse käigus kuidagi rikutud. Vastupidi,

1. juulil 2018 on F.Z esitanud kohtuvälisele menetlejale avalduse talle määratud rahatrahvi (900 eurot) ositi tasumiseks kuue kuu jooksul. Kohus asus seisukohale, et järelikult oli F.Z teadlik nii lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast kui lahendi sisust. Lisaks märkis kohus, et väärteoasjas nr 2302,18,005154 tehtud otsuse kättesaamist
2. juulil 2018 on menetlusalune isik kinnitanud otsuses ka enda allkirjaga. Kohtuvälise menetleja lahendis on selgelt kirjas, et kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli
3. juuli
4. Kohus leidis, et arvestades, et väärteoprotokolli kohaselt oli lahend kättesaadav alates
5. juulist 2018 ning kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli
6. juuli 2018, oli kohtuväline menetleja arvestanud ka

§- s 114 lg- s 4 sätestatud 15-päevast kaebuse esitamise tähtaega.

1. Kohus tõi välja, et olukorras, kus menetlusalune isik oli teadlik nii tema suhtes läbi viidud menetlusest, väärteoprotokolli sisust, enda õigustest ja kohustusest ning kuupäevast, mil kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, puudus kohtul alus eeldada, et menetluse käigus oleks rikutud isiku kaitseõigust. Siinjuures arvestas kohus juba eespool märgitut, et menetlusalune isik sai väärteoprotokollis näidatud kuupäeval kätte kohtuvälise menetleja lahendi ning oli seega teadlik ka edasikaebamise korrast ja tähtajast. Samuti märkis kohus, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamist ei taotletud.
2. Kohus märkis, et kaebuse esitas kaitsja, kellel on juriidilised teadmised. F.Z oli volikirja allkirjastanud
3. juulil 2018 kell 14.11, kaebuse koostamise kuupäevana on kaitsja märkinud „
4. juuli 2017“, manuses kaebuse pealkiri sisaldab õiget viimast edasikaebamise kuupäeva „25.07.2018“ ning kaitsja on esitanud selle digitaalselt
5. juulil 2018 kell 00.00 (ehk
6. juulist järgmisel minutil). Kohus rõhutas, et kaebus oli ka puudustega esitatud, mis viitas kohtu hinnangul selgelt sellele, et kaebuse esitamisega kiirustati. Omapärase väärteomenetluse seadustiku tõlgendamise abil püüdis kaitsja kohtu arvates õigustada kaebuse esitamisega hilinemist, kuid kaitsja tõlgendus ei olnud kohtu hinnangul kooskõlas väärteomenetlusseadusega ja väljakujunenud kohtupraktikaga.
8. septembril 2018 esitas Harju Maakohtu
9. augusti
10. a määrusele määruskaebuse F.Z-i kaitsja Andrei Plešanov, kes taotleb määruskaebuse rahuldamist ja maakohtu määruse täies ulatuses tühistamist. Kaebaja märgib, et ei saa mainitud määruse ja selles sisalduvate järeldusega nõustuda, kuna määrus ei ole piisavalt põhjendatud. 3 4-18-3915
11. Kaebaja on kindel, et kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale oli arutataval juhul esitatud tähtaegselt ning maakohtul puudus alus jätta kaebus läbi vaatamata kaebetähtaja möödumise tõttu. Kaebaja kaitsja tähtaegselt esitatud kaebuse mittetähtaegselt esitatuks lugemine on kaitsja arvates käsitletav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 150lg 2 mõttes, mis on kohtulahendi tühistamise aluseks.

Edasikaebamise tähtaega tuleb kaitsja hinnangul kooskõlas

§ 114

lg-ga 4 lugeda otsuse kättesaadavaks tegemise päevast, mis peab olema märgitud kohtuvälise menetleja väärteoprotokolli vastavalt

§ 70lg-le 4.

Kaitsja arvates on ilmselge, et mainitud päev peab olema õige ehk arvutatud korrektselt vastavalt seadusele, kuid arutataval juhul on menetleja väärteoprotokolli koostamisel kuupäevaga eksinud.

1. Kaebaja on seisukohal, et nii kohtuväline menetleja kui kohus leidsid ebaõigesti, et otsuse kättesaadavaks tegemise päev oli
2. juuli 2018, sest
3. juuni
4. a väärteoprotokolli kätteandmisest ei olnud 30 päeva möödunud, kusjuures kaebaja ei taotlenud lahendiga tutvumise ja selle koopia kättesaamise tähtaja lühendamist. Seega kaebaja arvates oli ja pidi olema kohtuvälise menetleja otsus kaebajale kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates
5. juulist 2018, st kui oli möödunud 30 päeva väärteoprotokolli kätteandmisest.
6. Lisaks viitab kaebaja, et kohtumääruses on ekslikud andmed. Nimelt on kohus põhjendamatult määruses mitu korda märkinud, et kaebus Harju Maakohtule on esitatud
7. juulil
8. Tegelikult on kaebaja esitanud kohtule kaebuse oma kaitsja vahendusel
9. juulil 2018 kell 23:
10. Sellel samal päeval ja ajal on kaebaja saanud kohtult automaatvastuse kui kaebuse kättes aamise kinnituse. Samuti on ebaõige kohtumääruses märgitud konstateering, et kaebaja esitas kaebuse digitaalselt allkirjastatuna
11. juulil 2018 kell 00.00, kuna tegelikult esitati digitaalselt allkirjastatud kaebus koos kõikide lisadega
12. augustil
14. Kaebaja märgib, et eelkirjeldatud põhjustel ei ole kaebaja esitanud kaebust hilinenult ja kaebuse tähtaja ennistamiseks puudus ka igasugune vajadus (valesti märgitud kuupäeva puhul ei olnud tegemist objektiivse takistusega, vaid õigusliku asjaoluga menetlusdokumendi vormistamisel).
15. Kohus on kaebaja hinnangul eksinud seaduse (

§-de 70 ja 114) tõlgendamisega, kui nõustus kohtuvälise menetleja arvamusega, mille kohaselt peab kaebetähtaja arvutamine toimuma rangelt väärteoprotokollis ja otsuses märgitud korras. Kaebaja märgib, et kaebetähtaega tuleb lugeda õigesti arvutatud otsuse kättesaadavuse päevast. Arutataval juhul lähtuski kaebaja tähtaegade arvutamisel kehtivast seadusandlusest. Kaebaja lisab, et asjas on aritmeetiliselt kergesti tuvastatav, et kohtuväline menetleja kas eksis inimlikult lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevaga või lühendas seda põhjendamatult (kuigi kirjalikke ega suulisi taotlusi selle tähtaja lühendamiseks ei esitatud). Eeltoodu aga ei tähenda kaebaja hinnangul, et ta pidi lähtuma ebakorrektsest arvutatud tähtaegadest.

1. Riigikohtu lahenditele viidates, järeldab kaitsja, et väärteoprotokollis ebaõigesti märgitud otsuse kättesaadavuse päev ja kohtuvälise menetleja otsuses ebaõigesti märgitud 4 4-18-3915 edasikaebamise aeg ei ole kaebajale siduv. Seega juhindus kaebaja enda hinnangul kaebuse esitamisel õigesti seadusest, mitte väärteoasja dokumentides valesti märgitud kuupäevast. Muude kohtulahendite hulgas viitas kaebaja Tallinna Ringkonnakohtu
2. septembri
3. a määrusele väärteoasjas nr 4-13-3927, milles ringkonnakohus on sedastanud, et kohtuväline menetleja ei saa panna väärteoprotokolli suvalist kuupäeva, millal on võimalik otsusega tutvuda ja lahendi koopiat saada ning peab juhinduma

§ 70

lõikest 4, mis omakorda omab imperatiivset iseloomu (välja arvatud kui menetlusalune isik on taotlust esitanud selle tähtaja lühendamiseks). Kaitsja rõhutab, et ringkonnakohus on selles lahendis nentinud, et seadus võimaldab lahendi koopia kättesaamise tähtaega lühendada, st lahendi kohtuvälise menetleja juures kättesaadavaks saamise päeva muuta, üksnes menetlusaluse isiku nõudmisel, vastasel juhul kaotaks

§ 70lg 4 teine lause oma mõtte.

Seega leiab kaitsja, et otsuse kättesaadavaks tegemise päev peab olema õige ning sellest kuupäevast tuleb lugeda edasikaebamise tähtaega, s.o 15 päeva vastavalt

§ 114lg-le 4.

16. Kaebaja arvates väärib märkimist, et eirates kohtuvälise menetleja viga, ei asunud kohus ise menetlusnormi kohaldamist analüüsima. Kohtumääruses on üksnes paljasõnaliselt ja põhjendamatult märgitud, et kaitsja tõlgendus ei ole kooskõlas väärteomenetluse seadusega ja väljakujunenud kohtupraktikaga ega

§ 70

lg 4 järgi pole vajadust ümber arvestada kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse esitamise tähtaega.

1. Samuti on kaitsja arvates asjakohatu kohtumääruses väljendatud seisukoht, et kaebaja pidi välja tooma, mil viisil riivas lahendi teatavaks tegemise kuupäev isiku kaitseõigust kohtuvälises menetluses või kuidas oli see takistuseks kaebuse esitamisel lahendis näidatud ajal. Kaitsja hinnangul tuleb nentida, et alusetu tähtaegade lühendamine on iseenesest menetlusõiguse rikkumine, mis riivab menetlusosaliste kaitseõiguse realiseerimist seadusega ettenähtud korras ja ajal. Samas on kaebaja kõnealuse vea ise tuvastanud ja sellele oma kaebuses koheselt viidanud. Kaitsja leiab, et taoliste vigade näol on tegemist eksitava informatsiooniga, mis võib omada menetlusosaliste jaoks suurt tähtsust kaitseõiguse tagamise aspektist lähtuvalt, kuna lühendab aega kaebuse koostamiseks. Samuti on kaitsja arvamusel, et sellised vead võivad piirata näiteks menetlusosaliste õigusi kaebuse mitteesitamisel, kuna sellel juhul saabub juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg (jõustumise päev) varem. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, esitatud kaebuse ja arutatava asja materjalidega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ega kuulu tühistamisele. Kuna ringkonnakohtu hinnangul on maakohus väärteoasja materjalidega põhjalikult tutvunud, oma seisukohti piisavalt motiveerinud ning ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega nõustub, ei korrata neid täielikult ja vastatakse vaid määruskaebuse põhilistele väidetele.
3. Esmalt märgib ringkonnakohus, et arutatavas asjas puudub vaidlus selle üle, et F.Z sai vaidlusaluse väärteootsuse kätte
4. juulil 2018, seda on F.Z oma allkirjaga kinnitanud. Samuti on F.Z samal kuupäeval esitanud kohtuvälisele menetlejale avalduse määratud rahatrahvi osade kaupa tasumiseks kuue kuu jooksul. Seega märkis 5 4-18-3915 maakohus õigesti, et järelikult oli F.Z teadlik nii lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast kui lahendi sisust. Arutatavas asjas ongi keskseks küsimuseks see, millal F.Z väärteootsuse kätte sai ja kas sellega, et
5. juuni
6. a väärteoprotokollis on märgitud kohtuvälise menetleja lahendi kättesaadavaks tegemise ajaks 30 päeva asemel 28 päeva, on rikutud F.Z-i õigusi.
7. Nagu ringkonnakohus eelnevalt juba välja tõi, sai F.Z vaidlusaluse väärteootsuse kätte
8. juulil 2018 ning ta oli teadlik selle edasikaebamise tähtajast, mis saabus
9. juulil
10. Ka maakohtule esitatud kaebuses ega ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses ei väida kaebaja, et tema õigusi oleks rikutud seetõttu, et ta polnud kaebetähtajast teadlik ja see ületati eelnimetatud põhjusel. Samuti ei ole taotletud kaebuse tähtaja ennistamist. Kaebaja väidab, et oli teadlik kaebetähtajast, mis saabus
11. juulil 2018, kuid kuna seaduse järgi oleks väärteootsus pidanud olema kättesaadav 30 päeva pärast, st kaks päeva hiljem, luges kaebaja kaebetähtaega seaduse, mitte vaidlusaluses otsuses märgitu järgi. Määruskaebuses on kaitsja endiselt seisukohal, et vaidlusalune väärteootsus pidanuks olema kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates
12. juulist 2018, st kui oli möödunud 30 päeva väärteoprotokolli kätteandmisest. Väärteootsuse edasikaebamise tähtaeg oli kaitsja hinnangul seega
13. juuli 2018, mistõttu oli kaebus tema hinnangul esitatud tähtaegselt. Ringkonnakohus sellise käsitusega ei nõustu, kuna jääb ebaselgeks, kuidas on kohtuväline menetleja rikkunud F.Z-i õigusi, kui talle tehti
14. juuni
15. a väärteoprotokollis teatavaks, et kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav
16. juulil 2018, F.Z sai nimetatud lahendi kätte
17. juulil 2018, ta oli teadlik, et ta saab eelnimetatud lahendit vaidlustada Harju Maakohtus 15 päeva jooksul ning kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli
18. juuli
19. Seejuures märkis maakohus õigesti, et kohtuväline menetleja arvestas ka

§ 114lg-s 4 sätestatud 15-päevast kaebuse esitamise tähtaega.

Ringkonnakohtu hinnangul ei oma tähtsust, kas väärteootsus on isikule kättesaadav täpselt 30 päeva pärast väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätteandmisest või on väärteootsus isikule kättesaadav 30 päeva jooksul. Nii on leidnud ka Riigikohus, märkides, et

§ 114

lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures on õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-99-10, p 16). Ringkonnakohus peab õigeks eelnevate menetlejate seisukohti, et kaebustes ei ole välja toodud, mil viisil lahendi teatavakstegemise kuupäev kohtuvälises menetluses isiku kaitseõigust riivas või kuidas see takistas kaebuse esitamist lahendis näidatud ajal.
3. Arutatavas asjas on kaitsja veel välja toonud, et maakohus on ekslikult leidnud, et ta esitas kaebuse
4. juulil 2018, kuivõrd see esitati tegelikult
5. juulil kell 23:
6. Väärteoasja toimikust nähtub, et kaitsja on esitanud e-kirja, millelt on näha, et kõnealune kaebus esitati maakohtule
7. juulil 2018 kell 23:59 ning kohtu automaatvastus kaebuse kättesaamise kinnitamiseks saabus kaebuse esitaja e-posti kell 23:
8. Kohtu e-posti väljatrükist aga nähtub, et kõnealule kaaskiri, millega A. Plesanov kaebuse edastas, laekus kohtule
9. juulil 2018 kell 00:
10. Seega ei ole üheselt selge, kas kaebus esitati kohtule
11. juulil 2018 või
12. juulil
13. Vaidlus puudub aga selles, et seda ei esitatud
14. juulil 2018, st kummalgi juhul ei ole tegemist tähtaegse kaebusega. 6 4-18-3915 22.

§ 118

lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast

§ 114

lg-tes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kuivõrd kaebuse esitamise tähtaeg oli

1. juuli 2018, selleks kuupäevaks kaebust kohtule ei esitatud ning ka kaebuse esitamise tähtaja ennistamist ei taotletud, jättis maakohus põhjendatult F.Z-i kohtuvälise menetleja
2. juuni
3. a otsusele esitatud kaebuse läbi vaatamata.
4. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§-st 194, § 196 lg-test 1 ja 2 ning § 147 lg 1 p- st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 7