Obsah (7)

§ 224§ 236§ 223§ 169§ 46§ 91§ 69

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 05.november 2018.a Tallinn Väärteoasja nr 4-18-3957 (2302,18,005277) Kohtunik Karin Olentšenko Väär

§ 224

lg 3 p 1 ja

§ 236lg 2 alusel määratud lisakaristuste osas.

Muus osas jätta otsus muutmata. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. 2 Kaevatav otsus 1. PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 10.07.2018.a otsusega väärteoasjas nr 2302,18,005277 karistati B.B

§ 224lg 2 järgi Kar

S § 63 lg 1 alusel (sh

§ 223

lg 1 järgi) rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot ning

§ 224lg 3 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks.

Samuti karistati B.B

§ 236

lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ning

§ 236lg 2 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks.

Otsuse kohaselt juhtis B.B 13.06.2018.a kell 11:43 xx juures, Tallinnas mootorsõidukit, ei hoidnud sõitmisel ohutut külgvahet, mistõttu sõitis riivamisi otsa pargitud sõiduki xxx reg.märgiga xxx küljele, põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS -le xxx ja E M Sile. Lahkus sündmuskohalt liiklusõnnetuses osalenud juhina politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,68 mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 EST ARAF-0005 (tunnistus TTRC-18-00082). Kaebuse sisu 2. Nimetatud otsusele B.B esitas kaitsja kaudu kohtule kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja menetluse lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel või alternatiivselt lõpetada menetlus otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kaebuses on asutud järgmistele seisukohtadele: 2.1.

§ 224

lg 2 sätestatud teo toimepanemise koht ei ole kindlaks määratud ega tuvastatud, et B.B pani talle täiendavalt süüksarvatava väärteo (

§ 223lg 1) toime joobeseisundis.

Arvestades, et väidetav liiklusõnnetus toimus kell 11:43 ning menetlusaluse isiku kinnipidamine toimus rohkem kui tund aega hiljem kell 12:46 xxx, on kohtuväline menetleja ebaõigesti leidnud, et

§ 224lg 2 sätestatud väärtegu pandi toime xxx juures.

Menetlusalune isik ei ole protokollis ega menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis andnud vastavaid ütlusi ega vastulauses kinnitanud, et liiklusõnnetuse toimepanemise ajal oli B.B joobeseisundis. Asukohas xxx väidetavalt toimepandud liiklusõnnetuse järgselt ja enne kinnipidamist xxx viibis menetlusalune isik kodus aadressil xxx. 2.2. Teisalt ei nõustu kaebaja B.B suhtes koostatud väärteootsuses määratud karistusega

§ 236lg 1 alusel.

B.B ei pannud väärtegu toime tahtliku teona ega ilmse eesmärgiga varjata eelnevalt toime pandud süülist tegu. Menetlusalune isik on järjepidevalt kinnitanud, et riivas sõidukiga äärekivi ega saanud aru seisva sõiduki riivamisest. Antud juhul puuduvad tõendid, mille pinnalt saaks järeldada, et kaebaja eiras ohutu külgvahe hoidmise kohustust teadlikult ning vähemalt möönis, et seda tehes võib ta riivamisi (kergelt autole vastu minnes) otsa sõita pargitud sõidukile. Kuna kaebaja tegevuses ei ole tuvastatud tahtlust, oli tegu toime pandud hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-87-06 märkinud, et oluline on tuvastada, kas isik liiklusõnnetuse toimumisest teadis. Kuna B.B liiklusõnnetusest ei teadnud, ei ole võimalik ette heita tahtliku väärteo toimepanemist. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt kaebaja kokkupõrkele ei reageerinud ning sõitis rahulikult edasi. Seega kaebaja ei üritanud teha midagi, et tunnistaja vaateväljast kiiresti eemalduda ja seeläbi vastutusest pääseda. Taoline asjade käik viitab, et kaebaja ei tundnud või ei teadvustanud endale, et sõitis teisele sõidukile otsa. Ka väidetavalt avarii tagajärjel tekkinud vigastused näitavad, et tegemist võis olla kerge kokkupõrkega (riivamine), mida isik ise ei pruukinud tunda. Sõidukitel olid vaid värvikahjustused, mingeid muljumise või muid tugevale löögile viitavaid jälgi ei esinenud. Ka tunnistaja on öelnud, et kokkupõrge ei olnud tugev. Eelnevast lähtuvalt on tegemist olukorraga, kus kaebaja ei teadnud väärteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, st väidetava liiklusõnnetuse toimumist. Taolise olukorra puhul ei ole võimalik tuvastada ühegi

§ 169

lg 5 alternatiivi esinemist, 3 mille pinnalt saaks väita, et kaebajal tekkis

§ 236lg 1 tähenduses teavitamiskohustus.

Ka protokollis ega vaidlustatud väärteootsuses ei ole täpsustatud, millisest konkreetsest

§ 169lg 5 alternatiivist tulenevalt kaebajal väidetav teavitamiskohustus tekkis.

Nimetatud sättes on ühe alternatiivina märgitud lahkarvamuste esinemine. Viimasest saaks rääkida vaid juhul, kui liiklusõnnetuses osalenud isikud jäävad sündmuskohal õnnetuse toimumise asjaolude osas erinevatele arvamustele. Lahkarvamuseks ei saa aga pidada olukorda, kus üks osapooltest ei ole liiklusõnnetuse toimumist üldse teadvustanud ega jäänud sündmuskohale, et õnnetuse asjaolusid selgitada. Ka teine alternatiiv eeldab, et liiklusõnnetuse põhjustaja on õnnetusse sattumisest ning varalise kahju tekitamisest teadlik. Kolmanda alternatiivi korral ei ole teavitamiskohustus varalise kahju tekitajal. Neljas ja viies alternatiiv on seotud loomale otsasõiduga, mis antud juhul ei ole menetluse esemeks. Ülaltoodust lähtuvalt on kaebaja seisukohal, et ei ole tuvastatud, et kaebajal tekkis

§ 169

lg 5 tulenevalt teavitamiskohustus, mis on

§ 236lg 1 obligatoorseks koosseisuliseks tunnuseks.

2.

1. Lisaks on kohtuvälise menetleja järeldused kahju kohta oletuslikud, kuna väärteoprotokollis ei ole infot tekitatud kahju kohta. Vastavalt VTMS § 69 lg 2 p 5 peab väärteoprotokoll sisaldama teavet põhjustatud kahju kohta. Rikkumise kirjelduses sisalduvat lauset "põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS'le xxx ja E M Si'le" ei saa lugeda piisavaks teabeks kahju kohta. Lisaks sellele, et protokollis näidatakse kellel kahju tekkis, tuleb ka näidata, milles kõnealune kahju seisnes. See ei tähenda tingimata kahju rahalise suuruse määramist, kuid varalise kahjuga liiklusõnnetuse korral tuleb tuua välja autodel tekkinud kahjustused (RKKKo nr 3-1-1-117-04, p 7). 2.
2. Kui kohus ei nõustu kaebaja eeltoodud käsitlusega, on oluline arvestada järgmisi asjaolusid isikule võimaliku karistuse määramisel. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole väärtegusid toime pannud tahtlikult ega alkoholijoobes, ei ole põhjendatud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine. Menetlusalusele isikule ei saa lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-617 p-s 16 sedastanud, et üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust on korduvrikkumiste hulk. Vaadates karistusregistri andmeid, siis nähtub nendest, et B.B ei ole ühtegi kehtivat karistust ning menetlusalust isikut ei ole varasemalt karistatud väärtegude toimepanemise eest. Lisaks tuleb kohtul arvestada, et kuna väidetav õiguserikkumine ei ole B.B puhul süsteemne, vaid pigem juhuslikku laadi, ei ole alust järeldada, et menetlusalune isik kujutaks endast jätkuvalt liikluses ohtu nii iseendale kui ka teistele liiklejatele, mistõttu tuleks teda liiklusest kõrvaldada, et tagada õiguskuulekatele liiklejatele ohutu liiklemine. Eeltoodud andmetest järeldub, et menetlusalune isik ei ole liikluses ohtlik ning näitab hoolivat suhtumist kehtivasse õiguskorda. Isiku eelnev reputatsioon peegeldab õiguskuulekat käitumist. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kohtuasjas nr 3-1-1-23-96 asunud seisukohale, et vastutust kergendav asjaolu on süüdlase selline käitumine, mis annab alust järeldada, et ta on oma teoohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud. Käesoleval juhul on B.B korduvalt temale kohtuvälise menetleja poolt süüksarvatud tegu tunnistanud ning puhtsüdamlikult kahetsenud, mistõttu on ta oma võimalikust teo ohtlikkusest ja sellega kaasneda võivatest tagajärgedest aru saanud. Käesolevas väärteoasjas üksnes rahatrahvi kohaldamine liiklusalase väärteo toimepanemise eest avaldab isikule mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Väär on väärteootsuse seisukoht, et rangete sanktsioonide kehtestamisega on riik andnud selge signaali, et selline käitumine liikluses ei ole ühiskonnas aktsepteeritav. Võib järeldada, et kui kohtuväline menetleja on siinkohal pidanud silmas joobes juhte, siis tegelikkuses on riigi signaal suunatud korduvrikkujate ümberkasvatamisele, mida kinnitab seaduseelnõu 328 SE. Kokkuvõttes puudutavad seaduste muutmise ettepanekud eeskätt ükskõikseid korduvrikkujaid, kuid samas sooviti laiendada esmakordsete rikkujate jaoks võimalusi juhtimisõigus säilitada. Leebemat suhtumist esmarikkujasse peegeldab tõsiasi, et seadusandja soov oli kehtestada väärteorikkumise korral tingimisi karistus ja kohustus läbida programm. 4 2.
3. Kui kohus asub seisukohale, et puudub VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestatud alus väärteomenetluse lõpetamiseks, taotleb kaebaja alternatiivselt väärteootsuse tühistamist ning B.B suhtes väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Riigikohus on kohtuasjades nr 3-1-1-146-03 ning nr 3-1-1-11-14 p 13 sedastanud, et VTMS ise ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, kuid need võib tuletada KrMS §-st
4. 13.06.2018 xxx juures kell 11:43 toimunud liiklusõnnetuses osalenud B.B ei olnud joobeseisundis (keelatud seisundis), endale teadmata (arvas, et riivas äärekivi) sõitis riivamisi (kergelt millegi vastu minema) otsa pargitud sõidukile ning kuna B.B liiklusõnnetusest ei teadnud, suundus ta koju. Seejuures ei olnud tegemist tahtliku teoga ning B.B on juhtunu osas süüd tunnistanud ja kahetseb tehtut. B.B on laitmatu reputatsioon ning puuduvad varasemad ning kehtivad väärteod. Kaebaja on seisukohal, et käesoleval ajal puudub igasugune avalik menetlushuvi B.B suhtes alustatud väärteomenetluse menetlemiseks

§ 223lg 1 alusel, samuti ei saa B.B süü olla suur.

Puudub vajadus B.B karistamiseks nii üld- kui eripreventiivsetel eesmärkidel (ühiskonna usk õiguse kehtivusse, võimalus uute süütegude toimepanemiseks). 2.

1. Kaebuses palutakse jätta kõik B.B menetluskulud riigi kanda. 2.
2. Kaebaja kaitsja avaldas, et menetlusalune isik soovib asja arutamist kirjalikus menetluses. 2.
3. Kaebusele on lisatud B.B alaealise lapse andmed. Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus
4. Kohtuväline menetleja esitas 26.09.2018.a kaebuse suhtes kohtule kirjaliku seisukoha, milles vaidleb kaebusele vastu, leides, et B.B-le inkrimineeritavad rikkumised on leidnud täielikku tõendamist, on kvalifitseeritud õigesti, menetluse käigus ei ole rikutud menetlusnorme ja määratud karistused on proportsionaalsed toimepandud rikkumistega. 3.
5. Kaebuses esitatud väited on ümber lükatud kogutud tõenditega ning sõidukite xxx ja xxx vahel on toimunud tugevajõuline riivav kontakt. Tunnistaja M O ütlustest nähtub üheselt, et B.B ei hoidnud sõitmisel ohutut külgvahet ja sellest tulenevalt sõitis otsa pargitud sõidukile Xxx. Kohtuväline menetleja leiab, et tunnistaja ütlused on usaldusväärsed ja riimuvad muude asjas kogutud tõenditega. Seega on kaebajale süükspandav tegu õigesti kvalifitseeritud

§ 223lg 1 järgi.

3.2. Kohtuväline menetleja ei pea eluliselt usutavaks kaebaja esitatud väidet, et menetlusalune isik arvas, et sõitis vastu äärekivi ja sellest tulenevalt ei saanud aru, et on põhjustanud liiklusõnnetuse. Sündmuskohal tehtud fotodelt nähtub, et Xxx tänaval on sõidukid pargitud mõlemale poole tee äärde. Sõidukite liikumiseks on tee keskele jäänud põhimõtteliselt üks sõidurada, mida mõlemas suunas liikuvad sõidukijuhid peavad omavahel jagama. Lähtudes sõidukil Xxx Xxx tuvastatud tugevatest riivavatest vigastustest, mis asuvad sõiduki esiosas ja tunnistaja M O ütlustest, siis ei saanud B.B juhitav sõiduk kuidagi paikneda tee servas olevatele äärekividele nii lähedal, et kaebajale oleks saanud tekkida valearvamus, et ta on sõitnud vastu kõnnitee äärekivi. Selline väide ei riimu teiste kogutud tõenditega ja viitab kohtuvälise menetleja hinnangul üheselt sellele, et menetlusalune isik pidi juba liiklusõnnetuse sündmuskohal olema sellises terviseseisundis, et ta ei suutnud enda ümbrust adekvaatselt tajuda. Kohtuväline menetleja ei pea eluliselt usutavaks ka võimalust, et mootorsõiduki juht ei tunne, et ta on otsa sõitnud teisele sõidukile. Eriti arvestades käesolevas asjas tuvastatud vigastuste suurust, iseloomu ja paiknemist. Menetlusaluse isiku väitele räägib vastu ka asjaolu, et teises sõidukis viibinud tunnistaja M O sai aru, et õnnetus toimus. Seega pidi B.B hoolsa ja tähelepaneliku suhtumise korral aru saama, et on otsa sõitnud pargitud sõidukile ja et talle tekkis kohustus sündmuskohal lähtuda

§ 169kirjeldatud tegutsemisnõuetest.

3.3. Kuivõrd üheselt on leidnud tõendamist, et menetlusalune isik ei teadnud, kellele kuulub sõiduk Xxx Xxx Xxx, siis liiklusõnnetusest politseid teavitamata jättes pani ta toime ka

§ 236lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Asjaolu, et menetlusalune isik enda sõnul sõidukite 5 omavahelist kokkupuudet ei tajunud, annab aluse seisukohale, et B.B oli juba liiklusõnnetuse sündmuskohal sellises seisundis, mis takistas tal liiklusolude täpset tajumist. Menetlusaluse isikuna ütlusi andes (tl 27) tunnistas B.B, et mootorsõidukit juhtis ta alkoholijoobes. Ta on oma süüd tunnistanud ja avaldanud ka kahetsust. Sama on menetlusalune isik kirjutanud ka vastulauses (tl 31). Kohtuväline menetleja leiab, et kohtuvälises menetluses ütlusi andes ja ka vastulauses on B.B tunnistanud, et juba õnnetuse hetkel oli ta alkoholijoobes. Väide, et ta tarvitas alkoholi alles pärast liiklusõnnetuse toimumist, ilmneb alles maakohtule esitatud kaebuses. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et selline selgitus on esitatud kaitsja poolt sooviga vabastada menetlusalune isik karistusest. 3.

1. Kohtuvälise menetleja hinnangul on liiklusõnnetuse põhjustamine väga ühiskonnaohtlik tegu, millega seatakse ohtu mitte ainult teiste isikute vara, vaid ka ümbritsevate inimeste elu ja tervis. Liiklusõnnetuse põhjustamine, eriti alkoholi piirmäära ületavas seisundis, ei ole mitte mingil juhul käsitletav vähetähtsa väärteona, mille suhtes puudub avalik huvi. Sellega seatakse ohtu väga paljude kaasliiklejate elu ja tervis. Samuti ei ole vähetähtis väärtegu ka liiklusõnnetusest teatamata jätmine. Tulenevalt eeltoodust peab määratud karistus vastama toimepandud tegude raskusele ega tohi olla kerge kanda ning peab oma olemuselt mõjutama nii rikkujat kui ka teisi liiklejaid edaspidi rikkumistest hoiduma. 3.
2. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud kaebaja isikut, tema poolt toime pandud tegusid, süü suurust, seda, et menetlusalune isik on oma tegu tunnistanud, avaldanud kahetsust ja ka seda, et menetlusalune isik on varasemalt nii väärteo- kui kriminaalkorras karistamata. Kõike eeltoodut arvestades on otsuse tegija pidanud võimalikuks määrata menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahvid sanktsiooni keskmises määras, kuid arvestades, et menetlusalune isik on toime pannud 3 enamohtlikku rikkumist, on pidanud vajalikuks ka lisakaristuse määramist. Lisakaristuse määramisega püüab kohtuväline menetleja lisaks menetlusaluse isiku õiguskuulekusele mõjutamisele kaitsta ka kaasliiklejaid. Nagu juba öeldud, siis pani menetlusalune isik toime 3 enamohtlikku liiklusalast rikkumist. Arvestades, et 2018 aastal on liikluses hukkunud juba rohkem inimesi kui 2017 aastal kokku, siis tuleb kohtuvälise menetleja hinnangul teha kõik selleks, et eemaldada liiklusest need rikkujad, kes oma tegevusega on näidanud, et nad on teiste liiklejate turvalisusele väga suureks ohuks. Ja seda on B.B oma tegevusega kahtlemata ka on olnud. Määratud karistus on seega proportsionaalne, ei koorma menetlusalust isikut liigselt ja on kooskõlas karistuse määramise alustega. 3.
3. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud kohtuvälise menetleja 10.07.2018 koostatud üldmenetluse otsuse tühistamine ega muutmine, mistõttu palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ning leiab, et käesolevat kaebust on võimalik läbi vaadata kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused
4. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.
5. 14.06.2018 koostatud väärteoprotokolli nr AB1545341 (2302,18,005277) kohaselt juhtis B.B 13.06.2018.a kell 11:43 Xxx tn 39 juures, Tallinnas mootorsõidukit, ei hoidnud sõitmisel ohutut külgvahet, mistõttu sõitis riivamisi otsa pargitud sõiduki Xxx Xxx Xxx reg.märgiga xxx küljele, põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS -le XXX Xxx ja E M Sile. Lahkus sündmuskohalt liiklusõnnetuses osalenud juhina politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris 6 väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,68 mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 EST ARAF-0005 (tunnistus TTRC-18-00082). Oma tegevusega rikkus B.B

§ 46

lg 3, § 69 lg 3,

§ 169

lg 5 ja § 169 lg 4 p 4,5 nõudeid, pannes toime

§ 223lg 1, § 236 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

6. Kohtu hinnangul on B.B poolt toimepandud väärteod õigesti kvalifitseeritud ning nõuetekohaselt tõendatud. Väärtegude toimepanemised on tõendamist leidnud järgmiste väärteoasjas kogutud tõenditega: - 13.06.2018 sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtuvad liiklusõnnetuses osalenud sõidukid: 1) Xxx Xxx Xxx reg.märgiga xxx (omanik AS XXX Xxx), millel on kahjude kirjeldusena märgitud parempoolne esimene ja vasakpoolne tagumine külg; 2) Xxx reg.märgiga xxx (omanik E M Si), kahjude kirjeldusena on märgitud vasakpoolne tagumine nurk ning sõiduk oli pargitud (väärteotoimiku lk 1); - S keem, mis on sündmuskoha vaatlusprotokolli lisa ning millest nähtub sõiduki Xxx reg.märgiga xxx asetus sündmuskohal Tallinnas, Xxx (toimiku lk 2); - Fototabel, kus on kajastatud sündmuskoht, liiklusõnnetuses osalenud sõiduk Xxx ning selle vigastused (toimiku lk 3-10); - S õiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx 13.06.2018 vaatlusprotokoll ning vaatlusega tuvastati, et sõiduk on pargitud xxx hoone ette sõidu tee äärde, uksed on lukus, sõidukil on kahjustused parempoolsel esinurgal ja tagumisel vasakpoolsel küljel (kriimustused) (toimikuu lk 11); - Fototabel sõidukist Xxx Xxx reg.märgiga xxx ning millest nähtuvad sõiduki vigastused (toimiku lk 12-17); - Tunnistaja M Oi ütlused, mille kohaselt 13.06.2018 umbes kell 11:40 sõitis Xxx tänavat pidi xxx tänava suuna, Xxx maja ees juhtus parkiva auto xxx riivamine maasturi numbrimärgiga xxx poolt, maasturi juht sõitis sündmuskohalt ära. Xxx tänaval saab mõlemal pool tee äärt parkida. Xxx maja ees jäi tema autol ja vastutuleval autol tee kitsaks üksteisest möödumiseks, jäi seisma Xxx maja ees. Vastutulev auto jäi ka hetkeks seisma ja sõitis siis edasi, minnes auto esiotsaga, parema küljega, seisva auto tagumise vasaku külje vastu. Maasturi juht tagurdas ja sõitis sündmuskohalt ära (lk 18); - 13.06.2018 koostatud isiku kinnipidamise protokoll selle kohta, et 13.06.2018 kell 12:46 peeti B.B kinni Tallinnas, xxx. Isik vabastati 14.06.2018 kell 9:45 (lk 19); - Tunnistaja T Ki ütlused, mille kohaselt said väljakutse, et Xxx maanteelt liikus Xxx võimalik joobes juht, edasi tuli info, et sõiduk on jõudnud xxx puiesteele. Peatas 13.06.2018 kell 12:46 Tallinnas, xxx pst juures mootorsõiduki Xxx Xxx reg.nr xxx, mis liikus xxx mnt suunas. Dokumentide kontrollimisel selgus, et sõidukit juhib B.B , tema väljahingatavas õhus oli tunda alkoholi, kontrollis võimalikku joovet indikaatorvahendiga ja selle näit oli 0,82 mg/l. Toimetasid isiku tõendusliku alkomeetri juurde ja selle tulemus oli 0,68 mg/l. Lisaks said info, et see sõiduk on varem toime pannud avarii aadressil Xxx, Tallinn (toimiku lk 20); - Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt sõiduki Xxx Xxx xxx, mis asus xxx, Tallinn, teisaldamise kohta ning B.B kõrvaldati juhtimiselt

§ 91lg 2 p 2 alusel, kuna oli alkoholijoobes.

Sõiduki esipamperi parem külg vigastatud (toimiku lk 21); - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millest nähtuvalt allutati B.B 13.06.2018 kontrollile, kasutades 13.06.2018 kell 12:46 indikaatorvahendit, näit 0,82 mg/l (toimik lk 22); - Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt allutati B.B kontrollile, tõenduslikku alkomeetrit kasutati 13.06.2018 kell 12:58-13:02 ning tõendusliku alkomeetri lõplik lugem oli 0,73 mg/l, laiendmääramatus +- 0,05 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,68 mg/l (toimik lk 23). Tõendusliku alkomeetri väljatrüki (alkomeeter Dräger Alcotest) andmetel toimus mõõtmine 13.06.2018 algusega kell 12:58, lõplik lugem 0,73 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l ning mõõtetulemus 0,68 mg/l; 7 - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus selle kohta, et B.B juhtis 13.06.2018 sõidukit Xxx Xxx reg.märgiga xxx ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et tal on alkoholijoobe tunnused ning B.B otsustati kõrvaldada sõiduki juhtimiselt

§ 91

lg 2 p 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis (toimiku lk 24); - B.B 13.06.2018 antud allkiri selle kohta, et talle on selgitatud ja tutvustatud korrakaitseseaduse § 38 alusel õigusi, toimingu põhjust ja eesmärki ning ta nõustub alkoholijoobe tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga (toimik lk 25); - Koopia B.B juhiloast kehtivusega kuni 26.03.2028 (toimiku lk 26); - 14.06.2018.a on B.B andnud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ütlusi selle kohta, et 13.06.2018 kella 11:43 paiku Tallinnas Xxx juures sõitis sõidukiga Xxx Xxx xxx riivamisi vastu teist sõidukit arvates, et riivas äärekivi, seetõttu lahkus ka sündmuskohalt, politsei pidas ta kinni xxx pst juures. Juhtis sõidukit alkoholijoobes, omab kehtivat juhtimisõigust, tunnistab oma süüd ja kahetseb juhtunut puhtsüdamlikult (lk 27); - B.B antud allkiri VTMS § 19 õiguste ja kohustuste teatavaks tegemise kohta (toimiku lk 28); - B.B 09.07.2018 e-kiri politseiametnikule (vastulause), milles teavitas, et kahetsusväärselt oli tarvitanud alkoholi ja juhtis sõidukit, ta peeti kinni Xxx puiesteel ja tuvastati joove, kahetseb oma tegu. Palus kergemat karistust ning palus juhtimisõigust mitte ära võrra, kuna elab üksi ja tal on väike laps ning autoga liiklemine on oluline (lk 31-32). 7. Kohtu hinnangul langevad eelloetletud tõendid omavahel kokku ning B.B süü talle ette heidetavates rikkumistes väärteoprotokollis ja -otsuses näidatud ajal ja kohas on tõendamist leidnud. Vaidlust ei ole selles, et pärast liiklusõnnetuse toimumist tuvastati B.B alkoholijoove ning nimetatu on korrektselt kindlaks tehtud ka eelviidatud tõenditega (indikaatorvahendi kasutamise protokoll, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ning tõendusliku alkomeetri väljatrükk). Küll on aga kaebuses osundatud, et menetlusalune isik ei ole kinnitanud joobeseisundis olemist liiklusõnnetuse toimepanemise ajal. 7.1. Kohus ei nõustu kaebuses märgituga, mille kohaselt on kohtuväline menetleja ebaõigesti leidnud, et

§ 224

lg 2 sätestatud väärtegu pandi toime Xxx tn juures, kuna menetlusalune isik ei ole protokollis ega menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis andnud vastavaid ütlusi ega vastulauses kinnitanud, et liiklusõnnetuse toimepanemise ajal oli B.B joobeseisundis. Kohus nõustub, et B.B ei ole sõnaselgelt kinnitanud mootorsõiduki juhtimist juhile keelatud seisundis ka liiklusõnnetuse toimumise ajal, kuid ta ei ole nimetatut ka eitanud ja menetlusaluse isiku ütlused on samuti tõend. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et isik, kes on teadlik talle ette heidetavatest tegudest (isik on väärteoprotokolli kätte saanud, talle on selgitatud tema õigusi ja kohustusi väärteomenetluses), ei juhiks menetleja tähelepanu tema arvates valesti tuvastatule. B.B ei ole ei 14.06.2018.a antud ütlustes ega 09.07.2018 menetlejale adresseeritud e-kirjas (vastulauses) esitanud protokollis toodule vastuväiteid. Vastupidi, B.B on algusest peale oma süüd tunnistanud ning kinnitanud, et juhtis sõidukit alkoholi tarvitanuna. Kohus ei pea usutavaks, et B.B oleks asunud alkoholi tarvitama alles pärast aset leidnud liiklusõnnetust. Kaebuses on välja toodud, et asukohas Xxx tn väidetavalt toimepandud liiklusõnnetuse järgselt ja enne kinnipidamist Xxx pst viibis menetlusalune isik kodus aadressil xxx. Tunnistaja M Oi ütluste kohaselt toimus liiklusõnnetus 13.06.2018 umbes kella 11:40 ajal Xxx tänaval. B.B peeti kinni samal kuupäeval kell 12:46 ehk ligikaudu tund aega pärast aset leidnud liiklusõnnetust ning kell 12:58-13:02 tuvastati B.B tõendusliku alkomeetri väljatrüki kohaselt alkoholijoove, lõplikuks mõõtetulemuseks oli 0,68 mg/l kohta. Kuivõrd isikul tuvastati joove umbes tund aega pärast liiklusõnnetust, ei ole kohtu hinnangul kahtlust selles, et B.B oli alkoholijoobes juba 8 liiklusõnnetuse toimumise ajal. Tavaliselt toimubki tõendusliku alkomeetriga joobe tuvastamine kinnipidamisest mõne aja möödudes. Ei ole eluliselt usutav, et is ik sõidaks pärast liiklusõnnetust koju, asuks kiiresti tarvitama alkoholi tuvastatud koguses (nii et see organismis ja väljahingatavas õhus jõuaks teatud tasemeni), pärast mida asuks isik taas autorooli ning kõik see leiaks aset ühe tunni jooksul. Lähtudes sündmusest kui tervikust ning arvestades menetlusaluse isiku ütlusi ja asjas kogutud tõendeid, on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et B.B oli väärteootsuses näidatud ajal ja kohas alkoholi piirmäära ületavas seisundis ehk tema 1 liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,68 mg. Ka aset leidnud liiklusõnnetus võis toimuda eelkõige just seetõttu, et isik oli alkoholi tarbinuna roolis ning tema tähelepanuvõime ning suutlikkus tajuda ümbritsevat olid seetõttu hajutatud. Väärteoprotokollis on õigesti märgitud sündmuse alguse kellaaeg olenemata sellest, millal pärast sündmust õnnestus rikkuja tabada. 7.1.1.

§ 69

lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Juhtides 13.06.2018.a kell 11:43 Xxx tn juures, Tallinnas mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,68 mg/l, rikkus B.B

§ 69lg 3 sätestatut.

Kohtu hinnangul pani B.B väärteo toime otsese tahtlusega. Kohtul puuduvad andmed, et B.B ei oleks enda alkoholijoobest teadlik olnud. B.B, asudes mootorsõidukit juhtima lubatud alkoholi piirmäära ületades, teadis, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönas seda. Seega on B.B oma tegevusega täitnud

§ 224

lõikes 2 sätestatud väärteokoosseisu, mis näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25– 0,74 milligrammi. 7.

1. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas ei hoidnud B.B sõitmisel ohutut külgvahet ning sõitis otsa pargitud sõidukile Xxx. Kogutud tõendite pinnalt puudub kohtul alus kahelda selles, et isik ei oleks aru saanud aset leidnud liiklusõnnetusest ning enda osalusest sellest. Sarnaselt kohtuvälise menetleja seisukohaga ei pea ka kohus usutavaks menetlusaluse isiku väidet, et tema arvates sõitis ta vastu äärekivi. Tunnistaja M. Oi ütlustest nähtuvalt leidis õnnetus aset seetõttu, et Xxx maja ees jäi tema ja vastutuleval autol üksteisest möödumiseks tee kitsaks, kuna Xxx tänaval saavad autod mõlemal pool teed parkida ning õnnetuse põhjustas vastutulev auto (Xxx Xxx). Kuna tunnistaja M. Oi ütluste kohaselt jäi vastutulev auto hetkeks seisma ja sõitis siis edasi, on selge, et ka B.B nägi edasisõidu problemaatilisust mõlemal pool teed seisvate sõidukite tõttu, kuid vaatamata sellele jätkas sõitu. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt sõitis ta vastu äärekivi, järelikult tundis ta ka sõiduki riivamisest tingitud lööki (survet) vastu autot. Ei ole eluliselt usutav, et sõidukijuht, kes tee ääres seisvate sõidukite tõttu ei saa ilma hoogu peatamata vastutulevast sõidukist mööduda ning asub seetõttu ka tee äärtest ja äärekividest eemal, peab autot tabanud löögi põhjuseks äärekivi vastu sõitmist. Üldteadaolevalt asub äärekivi sõidutee ääres ja sõidutee äärtes seisid sõidukid. Tunnistaja ütlusi, et Xxx tänaval olid autod pargitud mõlemale poole tee äärde, kinnitavad fotod sündmuskohalt ning asjakohaseks saab pidada kohtuvälise menetleja poolt märgitut, et sõidukite liikumiseks on tee keskele jäänud põhimõtteliselt üks sõidurada, mida mõlemas suunas liikuvad sõidukijuhid peavad omavahel jagama. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et B.B pidi aru saama, et sõitis otsa pargitud sõidukile, mitte äärekivile, mis ei asu keset sõiduteed, ning tema sellekohased ütlused ei haaku asjas kogutud tõenditega, sealhulgas autodel fikseeritud vigastustega. Kuivõrd menetlusalune isik ise tunnistas, et sõitis vastu äärekivi ehk tundis lööki vastu autot, pidi tekkinud otsasõit olema piisavalt tugev liiklusõnnetuse tajumiseks, mistõttu 9 ei saa sõidukitel fikseeritud kahjustus i pidada oma olemuslikult sellisteks , mis võisid menetlusalusel isikul välistada kokkupõrke (riivamise) tundmise. 7.2.
2. Kogutud tõendid (sündmuskoha vaatlusprotokoll, fototabelid, tunnistaja M. Oi ütlused) kinnitavad kahjustusi sõidukitel ehk varalise kahju tekitamist. Kohus nõustub kaebuses märgituga, et väärteoprotokollis toodud rikkumise kirjelduses sisalduvat lauset "põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS'le XXX Xxx ja E M Si'le" ei saa lugeda piisavaks teabeks kahju kohta. Siinjuures osundab kohus kaebuses viidatud Riigikohtu lahendi 3-1-1-117-04 punktile 7, mille kohaselt Samas lahendis on aga Riigikohus leidnud, et Kuivõrd ka käesolevas väärteoasjas on autodel olevad kahjustused fikseeritud liiklusõnnetuse aktis ning tõendatud autodest tehtud fotodega, samuti ei ole kahju rahalist suurust väärteoasjas tehtud otsusega tuvastatud ega menetlusaluselt isikult välja mõistetud, ei ole tegemist rikkumisega, mis tooks selles osas kaasa väärteootsuse tühistamise. 7.2.2.

§ 46lg 3 kohaselt peab juht hoidma sõitmisel ohutut külgvahet.

Möödudes pargitud sõidukist seda riivates, ei hoidnud B.B ilmselgelt ohutut külgvahet ning rikkus

§ 46lg 3 sätestatut.

Kuna B.B sellekohane käitumine on põhjuslikus seoses ka tekitatud varalise kahjuga, on tõendamist leidnud, et B.B , juhtides 13.06.2018.a kell 11:43 Xxx tn juures, Tallinnas mootorsõidukit, ei hoidnud sõitmisel ohutut külgvahet, mistõttu sõitis riivamisi otsa pargitud sõiduki Xxx Xxx Xxx reg.märgiga xxx küljele, põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS-le XXX xxx ja E M Sile. Kohtu hinnangul pani B.B väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. B.B pidi aru saama, et alkoholi tarvitanuna on tema reaktsioonikiirus aeglustunud ja tähelepanu hajutatud, mistõttu pidi ta võimalikuks pidama ka süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönma seda. Seega on B.B oma tegevusega täitnud

§ 223

lõikes 1 sätestatud väärteokoosseisu, mis näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. 7.3. Kohus on eelnevas punktis 7.2 jõudnud seisukohale, et B.B oli tema poolt põhjustatud liiklusõnnetusest teadlik. Põhjustades liiklusõnnetuse, pidi aga B.B kui juhtimisõigusega isik teadma ka

§-s 169 sätestatud kohustusi, st juhi tegutsemist liiklusõnnetuse korral. Kuivõrd B.B lahkus sündmuskohalt teadmata, kellele kahju põhjustas ja jättes fikseerimata kahju tekitamise eest vastutava isiku, rikkus B.B

§ 169lg 4 p 4,5 ja § 169 lg 5 nõudeid.

Kohtu hinnangul pani B.B väärteo toime otsese tahtlusega. B.B , lahkudes pärast liiklusõnnetuses osalemist sündmuskohalt liiklusõnnetusest politseid teavitamata, teadis, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönas seda. Seega on B.B oma tegevusega täitnud

§ 236

lõikes 1 sätestatud väärteokoosseisu, mille kohaselt on karistatav liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumine, kui teatamine oli kohustuslik. 10 8. Eeltoodust B.B käitumine sisaldab

§ 223

lg 1, § 224 lg 2 ja § 236 lg 1 ettenähtud süüteokoosseise ja tema tegu on õigusvastane. Väärteod on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. Väärteoasjas otsuse teinud ametiisik on välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, VTMS § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

1. Kaebuses on alternatiivselt taotletud väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel, viidates Riigikohtu lahenditele 3-1-1-146-03, 3-1-1-11-
2. Viimati nimetatud lahendi punktis 13 on Riigikohus märkinud, et . Kohtu hinnangul ei ole antud väärteoasja võimalik otstarbekuse kaalutlusel lõpetada. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et B.B poolt toime pandud väärteod ei ole vähetähtsad süüteod, milles puuduks avalik huvi. Isik, asudes alkoholi tarvitanuna rooli, ei sea ohtu mitte ainult enda elu ega tervist, vaid ohustab kõikide ühiskonnaliikmete tervist, vara ja turvatunnet. Antud juhul luges kohus ka tuvastatuks, et liiklusõnnetuse põhjustas B.B alkoholijoobes, mistõttu tema süüd ei saa pidada väikseks. B.B vastutustundetu ja üldohtliku tegevuse tõttu sai kahjustada teise isiku vara, kuid B.B isegi ei hoolinud sellest, sõites sündmuskohalt minema politseid teavitamata. B.B käitumine oli lubamatu ning tema karistamata jätmine ei oleks kohtu hinnangul kooskõlas ei ühiskonna arusaamaga õiguskaitseorganite tegevuses isikute turvatunde tagamisel ega karistuse mõistmise eesmärkidega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et B.B käitumisele tuleb reageerida piisava rangusega, antud juhul isiku karistamisega. Karistus 10.

§ 223

lg 1 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Lõike 2 järgi võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

§ 224

lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Lõike 3 järgi võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud; 2) kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

§ 236

lg 1 järgi liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumis e eest, kui teatamine oli kohustuslik, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Lõike 2 järgi võib kohus või kohtuväline menetleja 11 kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. 11. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut

§ 223lg 1 ja § 224 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 alusel

§ 224lg 2 järgi.

Kõrvaltvaataja jaoks on tegemist ühe käitumisaktiga – sõiduki juhtimisega. Seega arvestades, et B.B poolt toime pandud väärteod on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona, tuleb eelpool tuvastatud väärteokoosseise käsitleda ideaalkogumina KarS § 63 lg 1 järgi.

§ 224

lg 2 järgi määras kohtuväline menetleja põhikaristusena rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses, s.o. 600 eurot ja

§ 224lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks.

Eeltoodust nähtub, et menetleja on määranud põhikaristuse ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, lisakaristus on määratud miinimummääras.

§ 236

lg 1 järgi määras kohtuväline menetleja põhikaristusena rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, s.o. 400 eurot ja

§ 236lg 2 alusel lisakaristusena mootors õiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks.

Eeltoodu kohaselt on menetleja määranud põhikaristuse alla sanktsiooni keskmist määra, lisakaristus on määratud miinimummääras. Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamine ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

1. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ka lisakaristuse mõistmine peab toimuma KarS § 56 alusel ja vastama karistuse eesmärkidele. Kohus leiab, et põhikaristuse liik ja määr vastab B.B isikule ja tema süü suurusele. Kohus leiab, et mootorsõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ja menetlusaluse isiku poolt toime pandud tahtlikult ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Juhtides mootorsõidukit alkoholi mõju all, ei ole inimene võimeline adekvaatselt hindama liiklusolusid, tunnetama ohtu ja vastavalt oma käitumist suunama. Kaebuse esitaja põhjustas alkoholijoobes ka liiklusõnnetuse, kuid vastutusest pääsemiseks lahkus sündmuskohalt, jättes liiklusõnnetusest politseid teavitamata. Eelnimetatu kinnitab veelgi B.B tegude ühiskonnaohtlikkust, aga ka ükskõikset suhtumist liikluskorda ja kaaskodanike heaolusse. Samas on B.B juba kohtueelses menetluses tehtut kahetsenud. Kohtuväline menetleja on arvestanud karistust kergendava asjaoluna . Karistust kergendava asjaoluna ei ole kohtuvälise menetleja otsuses välja toodud (KarS § 57 p 3). Puhtsüdamliku kahetsuse olemasolu on kontrollitav ja see tuleneb asja materjalidest. Kuigi kohtule esitatud kaebuses taotletakse väärteomenetluse lõpetamist väärteo tunnuste puudumise tõttu, on ka kaebuses korduvalt osundatud B.B poolt teo tunnistamisele ning puhtsüdamlikule kahetsusele. Seetõttu saab kohus arvestada kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, mida kaebuse esitaja on väljendanud. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Väärteoasjas olevast karistusregistri andmetest nähtuvalt puuduvad B.B kehtivad karistused. Väärteoasja materjalidest saab järeldada, et menetlusalune isik oli teadlik oma keelatud seisundist, kuid ei astunud samme selleks, et oma seisundit kontrollida ja loobuda väärteo toimepanemisest. Arvestades Jaanus 12 B.B tuvastatud alkoholijoovet, karistust kergendavat asjaolu ning raskendavate asjaolude puudumist, isiku varasemat karistamatust ja õiguskorra kaitsmise huvisid, nõustub kohus B.B-le karistuseks määratud rahatrahvide suurusega. Arvestades B.B süü suurust mõjutavaid asjaolusid, ühe kergendava asjaolu esinemist ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et B.B süü ei ole siiski keskmisest suurem.
2. Ka lisakaristuse mõistmine peab toimuma KarS § 56 alusel ja vastama karistuse eesmärkidele. Riigikohtu lahendi 3-1-1-18-17 p 17 kohaselt on . Kohus on seisukohal, et kaevatav otsus tuleb tühistada

§ 224

lg 3 p 1 ja

§ 236lg 2 alusel määratud lisakaristuste osas (mõlemas rikkumises 3 kuud).

Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused, ta ei ole lubatud alkoholi piirmäära ületades sõiduki juhtimise eest või teiste liiklusalaste rikkumiste eest karistatud. Lähtudes eeltoodust ei saa asuda seisukohale, et varasemad karistused ei ole kaebuse esitajale liikluses osalemisel juhina oodatud mõju avaldanud ega eesmärki saavutanud. Juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna ja tuleb näidata, millistele asjaoludele tuginevalt on selline oht tuvastatud. Kohtuväline menetleja on otsuses põhjendanud lisakaristuse kohaldamise vajalikkust sellega, et B.B poolt toime pandud õigusrikkumiste eest on riigi poolt kehtestatud ranged karistusmäärad, s.h juhtimisõiguse äravõtmine nii lisa- kui ka põhikaristusena ja arest ning rangete sanktsioonide kehtestamisega on riik andnud selge signaali selle kohta, et selline käitumine ei ole ühiskonnas aktsepteeritav. Kirjalikus seisukohas on kohtuväline menetleja märkinud, et lisakaristuse määramisega püüab kohtuväline menetleja lisaks menetlusaluse isiku õiguskuulekuse mõjutamisele kaitsta ka kaasliiklejaid ning kohtuvälise menetleja hinnangul tuleb teha kõik selleks, et eemaldada liiklusest need rikkujad, kes on teiste liiklejate turvalisusele väga suureks ohuks. Eelnevatest kohtuvälise menetleja põhjendustest tulenevalt on seega kohtuväline menetleja lähtunud lisakaristuse määramisel eelkõige üldpreventiivsetest kaalutlustest, kuid pidi lähtuma ka eripreventiivsetest asjaoludest. B.B on karistatud

§ 223

lg 1, § 224 lg 2 ja § 236 lg 1 ettenähtud väärtegude eest, kuid kohtul puuduvad andmed, et isikut oleks varem taoliste rikkumiste või muude liiklusalaste süütegude eest karistatud. Seega ei ole alust käsitada B.B isikuna, kes 13 sageli rikuks erinevaid liiklusnõudeid ning praegusel juhul ületavad mõistetud põhikaristus ja lisakaristus kokku B.B süü suurust. B.B näol ei ole tegemist süstemaatilise liiklussüütegude toimepanijaga või väljakujunenud käitumisega isikuga, kelle puhul põhikaristuse kohaldamine tulemust ei anna. Kohus nõustub kaebuses märgituga, et arvestades B.B poolt korduvalt temale kohtuvälise menetleja poolt süüksarvatud teo tunnistamist ning puhtsüdamlikku kahetsust, on B.B järelikult oma võimalikust teo ohtlikkusest ja sellega kaasneda võivatest tagajärgedest aru saanud. Kuigi B.B poolt sooritatud väärtegusid (eelkõige sõiduki juhtimist alkoholi piirmäära ületades) saab pidada rasketeks liiklusalasteks rikkumisteks, mis nõuavad kiiret asjakohast sekkumist ning vajalikku karistusõiguslikku reageerimist, piisab kohtu hinnangul antud juhul nii üld- kui eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks mõistetud põhikaristusest. Kohus on ka seisukohal, et lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine piirab käesoleval juhul ebamõistlikult isiku võimalust tagada tavapärane toimetulek, mis omakorda on vastuolus karistuse eesmärgiga mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kaebuse esitaja on juba kohtuvälises menetluses esitatud vastulauses märkinud, et juhtimisõigus on talle vajalik, kuna ta elab üksinda, tal on väike laps ning autoga liiklemine on oluline, kohtule esitatud kaebusele on lisatud ka alaealise lapse andmed. Nimetatu annab kohtule aluse kaaluda, millisel määral võib juhtimisõigusest ilmajäämine mõjutada isiku igapäevaste kohustuste täitmist. Kohus leiab, et juhtimisõigusest ilmajäämine võib seada ohtu tema pereelu stabiilsuse ning mõjuda isikule ülemäära koormavalt, arvestades siinjuures B.B süü suurust, mida kohus hindas keskmiseks. Käesolevas asjas ei nähtu menetlusaluse isiku süüd või tema isikut iseloomustavaid asjaolusid, mis muudavad teo kordumise võimaluse tavapärasest suuremaks. Pärast käesoleva väärteoasja aluseks olevate väärtegude toimepanemist ja nende eest karistuse saamist on kaebuse esitaja väga hästi teadlik, et oht juhtimisõiguse kaotamiseks on reaalne ning kohtu arvates mõjutab nimetatud asjaolu käituma edaspidi seaduskuulekalt. 14. Eeltoodust tulenevalt ning hinnates isiku poolt toime pandud süütegude ohtlikkust ning karistuse kohaldamise aluseid ja eesmärke ning arvestades, et eksisteerib süüd kergendav asjaolu ning puuduvad raskendavad asjaolud, asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja määratud lisakaristused ei vasta toimepandud süütegudele ja menetlusaluse isiku süüle ning määratud põhikaristused on piisavalt ranged motiveerimaks B.B hoiduma edasiste rikkumiste toimepanemisest. Kohus leiab, et karistusena mõistetud rahatrahvid on piisavad, et mõjutada B.B hoiduma edaspidiste rikkumiste toimepanemisest. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p 2 tühistab kohus osaliselt PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 10.07.2018 otsuse nr 2302,18,005277 määratud lisakaristuste osas. Kohtunik / /