lg 1 ja § 169 lg 4 p 4, 5 ja § 169 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihl karistas N.P väärteoasjas nr. 2302,17,005736 21.11.2017.a. koostatud otsusega, juhindudes KarS § 56 lg-st 1 ja § 63 lg-st 3,
lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses summas 300 eurot ja
Samuti kohaldati
Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse kohaselt ei ole menetlusalune isik N.P liiklusõnnetust põhjustanud. Ka ei esinevad olulised rikkumised väärteoasja menetlemisel, kuna väärteoprotokoll ei ole korrektselt vormistatud – selles on vale kahjusaaja nimi, märkimata on kvalifikatsioon
236 lg 2 järgi, hindamata subjektiivsed tunnused ning selles märgitud teokirjeldus on arusaamatu ja puudulik. Samuti ei ole tõendamist leidnud N.P poolt rikkumiste toimepanemine. Välistatud ei ole teiste sõidukite poolt kahju põhjustamine, kuid samas ei nähtu videost N.P juhitud sõiduki poolt väravate vastu sõitmine. Ka ei ole N.P sõidukile mingeid riimuvaid märkeid ja kahjustusi jäänud. N.P sõidukil ei tuvastatud ühegi detaili puudumist. Samas leiti maast plastdetail, mis kuulub teisele, kahju põhjustanud sõidukile. Samuti osundatakse, et määratud karistus ei vasta isiku süü suurusele. Isikut ei ole varasemalt taoliste tegude eest karistatud, tema süü saab asjaolusid arvestades olla keskmisest väiksem. Samuti, lisakaristus ei ole põhjendatud ja seda kohaldatakse olukordades, kus menetluses on tuvastatud raskendavad või süüd suurendavad asjaolud, nt suur varaline kahju, teo korduv toimepanemine, tervisekahjustuse tekitamine. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. Ta selgitas, et ta sõitis antud ajal ja asukohas oma sõidukiga BMW, tagurdas otsa vaid sõidukile Alfa Romeo, kuid vastu väravaid ei ole ta sõitnud. Alfa Romeo juhiga sai ta kokkuleppele. Vigastused BMW sõiduki esiosal olid seal enne. Ta avaldas, et tunnistaja P.P võib olla tema suhtes negatiivselt meelestatud eraelulistel ja ärilistel põhjustel. Ta selgitas ka pärast videosalvestise vaatamist, et tema ei ole väravatele otsa sõitnud ja videos võis olla näha mingit muud peegeldust. 2 Kaitsja palus väärteootsus tühistada ja menetlus lõpetada. Ta märkis, et esiteks ei ole väärteoprotokoll korrektselt vormistatud – selles on vale kahjusaaja nimi, märkimata on kvalifikatsioon
236 lg 2 järgi ning selle teokirjeldus on arusaamatu ja puudulik. Kaitsja leidis, et kuivõrd videosalvestis ei saa olla iseseisev tõend ei saa antud asjas vaadeldud videosalvestisi tõendina käsitleda. Praegusel juhul on kohtuväline menetleja hakanud kohtus oletuste ja seletustega laiendama tõendi sisu, sest need asjaolud pole märgitud asitõendi vaatlusprotokollis. Samuti kaitsja märkis, et ebaselge on antud salvestiste aeg ja päritolu, ka kasutati kohtus nende vaatamiseks eriefekti suurenduse näol. Ei ole tuvastatud ka see, milline sõiduk väravad lõhkus, ka tunnistajad arvasid, et see võis olla Porsche. Selgusetu on, kust on tekkinud selline kahju, sest nende väravate taastamise maksumus ei ole nii suur. Ka on menetleja oletanud, et sündmuskohal võinuks olla jalakäijad ja kaasliiklejad. Kaitsja ei nõustunud, et N.P tegu olnuks väga ohtlik ja tingiks lisakaristuse kohaldamise. Kaitsja rõhutas, et antud juhul on tegemist teoainsusega ja kahe teo eest karistamine on välistatud. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et puudub alus otsust muuta ning palus jätta kaebus rahuldamata ning väärteootsus muutmata. Menetleja esindaja oli seisukohal, et isikule on määratud proportsionaalne karistus, karistus on määratud liiklusõnnetuse põhjustamise eest alla sanktsiooni keskmist ja liiklusõnnetusest mitteteatamises sanktsiooni keskmises määras. Ebaõige on väita, et antud rikkumised on toime pandud ühe teoga. Arvestades, et isik pani teod toime tahtlikult, on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine. Kohus kohtuistungil uuris järgmisi tõendeid: Kohtuistungil kuulati üle kaebuse esitaja N.P, kelle seiskohad on leidnud kajastamist eelpool. Samuti kuulati üle tunnistajad TL, PP ja TL. Kirjalikest tõenditest ja iseloomustavast materjalist uuriti: - väärteokaebust /kohtutoimik tl 2-5/; - kohtuvälise menetleja 21.11.2017.a. otsust väärteoasjas 2302,17,005736 /tl 7; väärteotoimik lk 38-38pö/; - sõiduki registreerimistunnistuse väljatrükk /tl 7/; - sündmuskoha vaatlusprotokolli koos skeemiga /väärteotoimik lk 1-2/; - sündmuskoha vaatlusprotokolli koos fototabeliga /väärteotoimik lk 3-8/; - asitõendi vaatlusprotokolli /väärteotoimik lk 10-11/; - sõiduki vaatlusprotokolli koos fototabeliga /väärteotoimik lk 15-22/; - väärteoprotokolli /väärteotoimik lk 33/. - karistusregistri väljavõtet /väärteotoimik lk 39/. Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks. Järgnevalt kohus käsitleb tõendeid ja asitõendeid, millede osas esinesid poolte arvates vastuolud eeluurimisel fikseerituga, mis esitati alles kohtumenetluses või mille osas esitati vastuväiteid nende tõendina lubatavuse seisukohast. Samuti taotles kaitsja kohtuistungil üle kuulata tunnistaja AE, kes oli sündmuskohal viibinud Porsche juht. 16.05.2018.a. kohtuistungil kaitsja teavitas, et antud tunnistaja kohtusse ilmunud ei ole, on avaldanud soovi mitte tulla kohtusse ütlusi andma, kuna need võivad tunnistajat ennast süüstada ning seega esineb tal alus ütluste andmisest keeldumiseks. Nimetatud põhjusel ja arvestades, et antud tunnistaja ülekuulamine oli kaitsja initsiatiiv, kes pidas võimalikuks jätkata kohtuvaidlustega, loobus kaitsja tunnistaja ülekuulamisest. 3 Kohtuistungil vaadeldi vahetult väärteoasjas kogutud tõenditena videosalvestisi ja seda tehti korduvalt. Kaitsja esitas kohtuistungil ka väited antud tõendi lubatavusest, mille osas esitab kohus oma otsuse põhjendavas osas. Kaitsja taotles kohtuistungil vastuolude tõttu avaldada tunnistaja T. L kohtueelses menetluses antud ütlused (väärteotoimik lk 9), kuna tunnistaja on öelnud, et tal tekkis kohapeal veendumus, et väravad sõitis katki N.P. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et vastuolu tunnistaja ütlustes ei esine. Kohus tuvastas, et vastuolu tunnistaja ütlustes ei esine ja jättis kaitsja taotluse rahuldamata. Kohus teostas antud asjas ka sündmuskoha vaatluse, mille tulemused ka protokolliti. Kohtu järeldused: Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et väärteootsuse tühistamiseks kaebuse esitaja seisukohtade põhjal puudub alus. Kaebuse esitaja oma kaebuses ja kohtus väitis, et ta ei ole talle etteheidetavat liiklusõnnetust põhjustanud ja keegi teine sõitis kõnealused väravad katki. Kaitsja avaldas kaitseversiooni, mille kohaselt pidi antud väravate vastu sõitma kas A.E Porsche või mingi muu sõiduk. Kohus märgib esmalt, et väärteokaebuse lahendamisel peab kohus lähtuma VTMS §-st 133 ning vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus peatub esmalt ülekuulatud isikute ütluste usaldusväärsuse küsimusel. Kaebuse esitaja on varasemalt nii kohtueelses menetluses, kui kohtus eitanud seda, et ta liiklusõnnetuse põhjustas. Kohtus esitas ta kaitseversiooni, mille kohaselt ta küll sõitis antud ajal ja asukohas oma sõidukiga BMW reg XXXXXX. Isiku väitel tuli talle väravate juures vastu vehkivate kätega inimene, kellest ta sai aru, et ta ei tohi sinna territooriumile sisse sõita. Tagurdades sõitis ta vastu teist sõidukit, kuid ta ei sõitnud vastu väravaid, need . Ka märkis ta, et seal on selline n-ö ringtee, et sõidetakse ühest väravast sisse ja teisest välja. Kohus leiab, et N.P ütlused on usaldusväärsed üksnes selles osas, mis puudutab antud ajal ja kohas konkreetse sõidukiga viibimist ja selle juhtimist, sest need on selles osas kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega (sh tunnistajate T. L ja P.P ütluste, sündmuskoha ja asitõendi vaatlusprotokollidega). Kohus ei pea kaebuse esitaja ütlusi aga usaldusväärseks käesolevas menetluses talle etteheidetava sündmuse tehiolude osas, kuivõrd need on vastuolus teiste, asjas kogutud, avaldatud ja usaldusväärseteks peetavate tõenditega, millistel kohus edasiselt ka peatub. Kohus rõhutab, et ning selgitas, et värav ei olnud avatud asendis, vaid „käis tuule tõttu lipa-lapa“. Kohtuvälise menetleja küsimusele ütluste muutmise kohta vastas N.P jaatavalt (tl 92). Seega on isik muutnud oma ütlusi diametraalselt sündmuse olustiku seisukohast olulise asjaolu suhtes, tema ütlused ei ole olnud järjepidevad ning sel põhjusel kohus neid tehiolude osas tõendina ei arvesta. 4 Tunnistaja P.P andis ütlusi selle kohta, et ta on kinnistu omanikuks oleva ettevõtte RC AS juht. Ta selgitas, et antud asukohas pannakse alati väravad kinni, kui restoran on suletud (tl 60). Ta selgitas ka seda, et kaamerad antud asukohas töötasid liikumise peale ja osad neist olid reguleeritud nii, et need sel hetkel ei reageerinud. Ta tundis videos ära N.P ja AE. Pärast videote vaatamist oli talle selge, et väravate vastu sõitis N.P BMW. Kohus peab antud tunnistaja ütlusi usaldusväärseteks täies ulatuses ning arvestab neid tõendina, kuivõrd need riimuvad asjas kogutud kirjalike tõenditega, ennekõike sündmuskoha vaatlusprotokollis tuvastatud vigastuste ja asitõendi vaatlusprotokollis ja videosalvestisel fikseeritud BMW liikumisega. Samuti on tunnistaja P ütlused kooskõlalised tunnistaja T.L ütlustega. Kuigi kaitsja ja kaebuse esitaja viitasid, et P.P on negatiivselt meelestatud kaebuse esitaja suunal, ei pea kohus P.P ütlusi ebaobjektiivseteks, kuivõrd isik andis teiste usaldusväärsete tõenditega riimuvaid ütlusi, need olid antud neutraalsel viisil, isik oli teadlik valeütluste andmisega kaasuvast vastutusest ning kohus ei tuvastanud vihavaenu ega mingit kahtlust isiku poolt antud ütluste objektiivsuse osas. Tunnistaja T.L andis ütlusi selle kohta, et ta on kinnistul restorani opereeriva ettevõtte juht ning märkas 26.04.2017.a. kuidas kinni olema pidanud väravad on puruks sõidetud. Aia juures märkas ta N.P, kes seletas talle, kuidas ta võib kõikjal sõita ja mingeid väravaid ei tohi seal olla. See tekitas temas kahtluse, et N.P võis vastu väravaid sõita ning ta veendus selles turvakaamera salvestistelt, kus ta tundis N.P ära. Teiselt videolt on näha, et N.P tuli sinna eputama. Sõiduk Porsche sõitis sinna parkima alles hiljem. Kohus peab antud tunnistaja ütlusi usaldusväärseteks täies ulatuses ning arvestab neid tõendina, kuivõrd need riimuvad asjas kogutud kirjalike tõenditega, ennekõike sündmuskoha vaatlusprotokollis kirjeldatuga väravate ehituse ja neil tuvastatud vigastustega; samuti asitõendi vaatlusprotokollis ja videosalvestistel fikseeritud BMW liikumisega (nii hoone nurga juures, kui video vahetul vaatlemisel nähtuva peegeldusest nähtuva osas) ja N.P tegevusega. Samuti on tunnistaja T.L ütlused riimuvad tunnistaja P.P ütlustega. Ka nähtub videosalvestistelt see, et kõnealused väravad olid suletud. Kohtul puudub alus kahelda T. L ütluste usaldusväärses ka põhjusel, et tema ütlused selle kohta, et N.P oli üleoleva käitumisega ja teatas talle, tema võib sõita, kus tahab ja väravaid seal olla ei tohikski (tl 71), riimub kohtus uuritud videosalvestiselt nähtuva N.P ebasündsa ja väljakutsuva käitumisega (tl 79) ning asjaoluga, et N.P pidas seda teed kasutatavaks teeks, kuigi tegelikult on tegemist restorani klientide parklaga (tl 40; lk 3, 6). Kohus ei tuvastanud mingit tunnistaja vihavaenu kaebuse esitaja suhtes. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditega, milliseid kohus uuris, samuti kohtus ülekuulatud isikute ütlustega kinnitust leidnud kohtuvälise menetleja otsuses kajastatud väärtegude toimepanemine N.P poolt. N.P poolt liiklusõnnetuse põhjustamine on tõendamist leidnud mh sündmuskoha vaatluse protokolliga (lk 3-8), millest nähtuvad avarii sündmuskoha andmed ning vigastatud väravad. Sõiduki vaatlusprotokollist nähtuvalt on vaadeldud sõidukit BMW 750 reg nr XXXXXX, mille esistangel on kriimustused (lk 15-22). Kohus siinkohal rõhutab, et tunnistaja T. L selgitas, et antud väravad olid kergemast puitkonstruktsioonist (tl 74) ja ka asitõendi vaatlusprotokolli lisadeks olevatelt fotodelt nähtub see, et need olid hõreda konstruktsiooniga(lk 6-8). Samuti arvestades seda, et tegu ei ole avara alaga, milles kohus veendus ka sündmuskoha vaatluse käigus, ei pidanudki sõiduki kiirus olema kuigi suur, et põhjustada väga kerge konstruktsiooniga puidust väravate purunemine. Sündmuskoha vaatlusprotokollist lähtuvalt oli suurimaks lubatud sõidukiiruseks antud kohas 20 km/h (lk 3). Eluliselt usutav ja üldteada olevate füüsikareeglitega kooskõlas on ka see, et kuivõrd väravate kinnitused purunesid ja need paiskusid sõiduki teelt eemale, vähendas seegi väravatele otsasõitnud sõidukile tekkivate vigastuste ulatust. 5 Vaidlus puudub selles, et N.P väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas antud asukohas viibis ja sõidukit juhtis, seda on kinnitanud tunnistajad T. L ja T. L, kes xxxx juures N.P isiklikult kohtasid (tl 46-47, 71, 73) ning ka kaebuse esitaja ise (tl 40). Sündmuskoha fikseering xxxx nähtub mh sündmuskoha vaatlusprotokollidelt (tl 1-2, 3). Sündmuse toimumiskohta ei ole ka vaidlustatud, sündmuse aja osas esitas kaitsja vastuväited üksnes videosalvestiste aja pinnalt. Kohtus leidis aga asitõendi vaatlusprotokolli ja kohtus vahetult vaadeldud videosalvestise pinnalt kinnitust see, et vastu väravaid sõitis BMW-ga reg nr XXX XXX just N.P . N.P oli äratuntav nii kohtule, kui tunnistajatele T. Lle ja P. P le. Kohus rõhutab, et kohtus vaadeldud videosalvestiselt nähtus N.P poolt ebasündsate liigutuste tegemine kaamerapildis, ka tunnistaja T. L kinnitas, et videosalvestise varasemal uurimisel ta nägi, et N.P tuli kaamera alla „eputama“ (tl 73). Kuivõrd nimetatud asjaolu on ajaliselt ja ruumiliselt kokkulangev ka N.P poolt kohtuistungil väidetuga nn naljatamise kohta (tl 79), puudub vaidlus selles, et tegu on just antud sündmust puudutavate videosalvestistega. Samuti kinnitab see veelkordselt ka tunnistaja T. L poolt antud ütluste usaldusväärsust N.P käitumise ja sündmuskohal viibimise kohta. Turvakaamera salvestistelt, millised on kajastatud asitõendi vaatlusprotokollis (lk 10-11), milliseid kohus pooltega istungil korduvalt vaatles, nähtub kogumis üheselt N.P poolt juhitud sõiduki BMW reg nr XXXXXX liikumine nii maja nurga juures, kui videos olevast klaasi peegeldusest sõiduki liikumine vastu väravaid. Kaitsja väitis turvakaamera salvestise vahetul vaatamisel, et videopildi suurendamine on video eriefektide kasutamine. Kohus märgib esmalt, et videosalvestise suurendusega (suumi funktsiooniga) vaatamine on korrektselt kohtuistungi protokollis kajastamist leidnud ja selles on täpselt kajastatud kasutatud videoprogrammi vastav funktsioon (tl 80). Kohus on seisukohal, et videopildi suurenduse funktsiooni kasutamine . Liialt suure suumimise korral muutub pilt ebaselgeks. Selliselt esineb analoogia nt paberdokumendi luubi või prillidega vaatamisega, mille korral võib samuti vale fookuskauguse korral nähtav ebaselgeks muutuda. Seega saab kohtu hinnangul usaldusväärseks pidada videopildi digitaalsest suurendusest nähtuvat. Kaitsja leidis, et antud videosalvestised ei saa olla ka iseseisvateks tõenditeks, kuna nende kohtus uurimisel märgitu ei kajastu asitõendi vaatlusprotokollis, kus neid salvestisi vaadatakse. Kohus viitab siinkohal esmalt asjaolule, et on ilmne, et kuna antud juhul ei olnud tegemist menetleja poolt salvestatuga, ei ole nende videosalvestiste puhul tegemist VTMS § 314 lg-s 1 nimetatud iseseisvate tõenditega. Samas tuleb tähele panna, et asitõendi vaatlusprotokollis on antud videosalvestisi vaadeldud, seega on täidetud KrMS § 124 lg 2 nõue asitõendi vaatluseks ning selliselt on tõendite fikseerimine kooskõlas ka Riigikohtu seisukohaga taoliste nn võõraste isikute poolt antud salvestiste tõendina kasutamise kohta (RKKKo 3-1-1-21-9). Antud juhul arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kuivõrd kohtul ei ole võimalik asja menetlemise käigus saata asja kohtuvälisele menetlejale materjalide täiendamiseks ega ise täiendavaid menetlusdokumente või tõendeid luua, on ilmne, et kohtus toimub vajadusel ka täiendavate tõendite esitamine ja nendes sisalduva teabe kontrollimine, mis võib selgitada, täpsustada või teatud juhtudel muuta seniselt menetleja poolt sedastatut. Kuivõrd kohus uurib asja täies ulatuses ja hindab kogutud tõendeid kogumis, kujundab kohus tervikuna ning seega ei ole välistatud sündmuse asjaolude konkretiseerumine kohtu järeldustes. Seega on tagajärjetu ka kaitsja poolt väidetu, et menetleja on asunud oma oletustega laiendama tõendi sisu. Kaebuse esitajale ega tema kaitsjale ei saanud antud videosalvestiste olemasolu olla ka kuidagi üllatav, isikud on saanud sellega tutvuda juba kohtueelses menetluses ja on kategooriliselt seisukohal, et sellest ei nähtu N.P poolt liiklusõnnetuse põhjustamine. Kohtus selgitasid ja kirjeldasid tunnistaja P. P ja T. L veenvalt, millisel moel antud videosalvestised on saadud ning milline oli kaamerate seadustus ja tööpõhimõte (reageerimine liikumisele). Kohus teostas sündmuskoha vaatluse, mille käigus ei tekkinud kahtlust, et antud salvestised kajastavad just kõnealust asukohta ja sündmust. Puuduvad 6 ka igasugused viited salvestiste mistahes tahtlikule manipulatsioonile. Kõike eelnevat arvestades kohus leiab, et asitõendiks oleva videosalvestise vahetu vaatlemise käigus nähtuva kasutamine ühes asitõendi vaatlusprotokolliga on asjas lubatavaks tõendiks, mis kinnitab kogumis liiklusõnnetuse põhjustamist N.P poolt. Kohtus üle kuulatud tunnistaja T. L andis kohtus ütlusi, et N.P viibis antud asukohas ja tagurdas vastu tema sõidukit Alfa Romeo ja nad said selles osas omavahel kokkuleppele. Tunnistaja T. L ei näinud väravaid ega nendele otsasõitu. Antud kohast lahkus sõitis ta ära N.P autoga. Tunnistaja sõnul on ta vahel kasutanud antud territooriumi läbisõiduks. Kohtuvälise menetleja küsimusele vastates märkis ta, et värav oli avatud asendis. Kohus peab antud tunnistaja ütlusi usaldusväärseteks ning tõendusteavet omavaks osas, mis puudutab N.P viibimist sündmuskohal ja tema poolt seal sõiduki juhtimist. Küll aga ei saa arvestada tunnistaja T. Le ütlustega osas, mis puudutab väravate asendit ja seisundit, kuna need on vastuolus tunnisaja enese antud ütlustega selle kohta, et ta ei vaadanud väravat üldse (tl 50) ning samuti asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvaga, mille kohaselt olid väravad eelnevalt suletud (lk 10) ja sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt pärast avariid oli vasak avatud ja parempoolne suletud asendis maapinnale toetumas (lk 7, 8). Kohus rõhutab, eelpool analüüsitud usaldusväärsetest tõenditest ei nähtu ühtki viidet sellele, et kaitsja poolt viidatud sõiduk Porsche või mingi muu sõiduk oleks väravatele otsa sõitnud, kuna tuvastamist leidis, et väravatele sõitis otsa N.P juhitud BMW reg nr XXXXXX. Kohtule jäävad selgusetuks kaitsja väited selle kohta, et menetleja ei ole konkretiseerinud väärteo lühikirjeldust. Praegusel juhul on väärteoprotokollis märgitud teo kirjeldus ühes ankeetandmetega igati arusaadav. Kohus märgib, et väärteoprotokoll on väljatöötatud ja kehtestatud vormil täidetav dokument. Vormi kasutamise üheks eesmärgiks saab pidada nii seda, et kõik taolise sisuga dokumendid oleksid sarnased, aga ka seda, et ankeetandmete dubleerimine väärteo lühikirjelduses ei ole vajalik ja väärteoprotokolli tuleb seega vaadelda ühe tervikuna. Antud juhul on väga konkreetselt ära näidatud isiku rikkumiste sisu kirjeldus ja nende tagajärg ning viidatud rikkumise alustele ja vastutusele liiklusseaduse järgi. Siinkohal tasub ka meeles pidada, et erinevalt kuritegudest, on väärteona karistatavad nii tahtlikud kui ettevaatamatusest toime pandud teod ning viidet teo subjektiivsele küljele väärteokoosseisus ei sisaldu. Samuti selgub isiku teo subjektiivsele küljele antav hinnang alles pärast väärteoprotokolli koostamist. Nimetatu ei halvenda aga kuidagi isiku võimalust end väärteoprotokolli koostamise ja sellega tutvumise järgselt kaitsta. Antud juhul ongi kaebuse esitaja kategooriliselt eitanud liiklusõnnetuse põhjustamist ning seega tema hinnangul süüteokoosseisu subjektiivses külje osas küsimust ka ei tekkinud. Kaitsja osundas ka sellele, et väärteoprotokollis on kahjusaajana märgitud RK AS, kuigi tegelikkuses peaks kahjusaaja olema RC AS. Kohus kuulas antud asjas üle RC AS esindaja, tunnistaja P. P, selliselt on tuvastatud ka kahjusaaja täpne nimetus. Kohus möönab, et selles osas esineb väärteoprotokollis kirjaviga. Samas ei saa seda minetust pidada selliseks, mis välistaks isiku vastutuse. Nimelt on tegu üksnes kahjusaaja nimekuju erinevusega ühes tähes (eesti- vs ingliskeelne kirjapilt) ja see ei muuda väärteokirjelduse üldist keelelist arusaadavust. Samuti selgus kohtuistungil, et P. P ettevõtte RC AS ja MTÜ NS (mille juhatuses on N.P ) vahel on käimas õiguslik vaidlus servituudi osas (tl 59), seega oli N.P ka igati teadlik sellest, et Sadama tee 10 kinnistu omanikuks on just RC AS ja see asjaolu ei saanud talle olla üllatuslik. Kohtule jäävad selgusetuks ka kaebuses tehtud etteheited väärteoprotokollis
lg 2 kohase kvalifikatsiooni puudumise osas, kuivõrd tegemist ei ole kvalifikatsiooni sisaldava sättega, vaid see näeb ette üksnes lisakaristuse kohaldamise võimaluse ja on seega deklaratiivne säte. Kõike eelnevat arvestades ei pea kohus etteheiteid väärteoprotokolli vormistuse ja sisu kohta põhjendatuteks. 7 Kohus on seisukohal, et tõendamist on leidnud N.P poolt väärteootsuses märgitud liiklusseaduse nõuete rikkumised, rikutud on
lg 1, § 169 lg 4 p 4, 5 ja § 169 lg 5 kohustusi.
lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Käesoleval juhul ei olnud menetlusalune isik piisavalt hoolikas, et hoiduda sõidukiga sõitmisel kõigest, mis võiks kahjustada vara ning sõitis vastu hoone juures olevaid väravaid. Samuti on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik ei täitnud
lg 5 kohustust, s.o kui varalise kahju saaja ei ole teada, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Sellega seonduvalt ei olnud täidetud ka
lg 4 p 4, 5 nõuded, mis on liiklusõnnetusest mitteteatamise lubatavuse eelduseks, s.o kirjalikult olid fikseerimata liiklusõnnetuse andmed ja osapooled. Kohus on seisukohal, et menetlusalune isik pidi aru saama, et sõitis oma sõidukiga vastu väravaid, sest väravad pidid kokkupõrke järel avanema ja edaspidi liikudes pidi isik seda ka nägema ning märkama, et tema tegevuse tulemusel põhjustati varaline kahju selle värava omanikule. Kohus leiab, et antud juhul esineb põhjuslik seos menetlusaluse isiku poolt liiklusõnnetuse põhjustamise ja sellest teatamata jätmise kohustuse rikkumise vahel. N.P pidi oma sõidukiga vastu väravat sõites kokkupõrget tundma, kuivõrd vaatlusprotokollidest ja fotodelt nähtub, et väravate kinnitused ja osad latid on purunenud. Sellises mahus vigastused pidid olema sõidukit juhtinud menetlusalusele isikule tajutavad. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et liiklusõnnetus toimus kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditest nähtuval ja väärteoprotokollis ning -otsuses sedastatud viisil. Kuivõrd isikule on väljastatud kehtiv juhiluba, pidanuks ta liiklusteooria kohustusliku õppeprogrammi läbinuna olema teadlik ka sellest, kuidas liiklusõnnetuse korral käituda, sh sellest, et olukorras, kus kahju saaja ei olnud talle teada, tuleb koheselt teavitada politseid. Liiklusseaduse rikkumised on kohtu hinnangul väärteoprotokollis õigesti märgitud ning kvalifitseeritud
lg 1 ja
lg 1 järgi, s.o vastavalt mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumisena, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju ning liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumisena, kui teatamine oli kohustuslik. Kohus asub seisukohale, et N.P poolt
lg 1 ja
lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Kohtus ei leidnud tõendamist rikkumised väärteoasja menetlemisel. Nii on väärteoprotokollis kajastatud konkreetsete rikkumiste asjaolud ja märgitud menetlusaluse isiku ütlused (lk 33), ta on saanud oma seisukohti esitada ka ülekuulamisel ja vastulausega (lk 14, 35-36) ning neist andmetest lähtuvalt on hilisemalt koostatud ka väärteootsus (lk 38-38pö). Kohtul puudub ka igasugune alus arvata, et esineks menetluslikke rikkumisi. Samuti ei leidnud kohtuliku menetluse käigus tuvastamist see, et asjas esineks õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et menetlusalune isik on
lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd ta pidi võimalikuks pidama süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist (varalise kahju tekitamist ja liiklusõnnetuse toimumist) ja seda ka möönma. Antud juhul pidi isik väravatele otsasõitu tundma, kuna otsasõidu tagajärjel tekkisid väravatele mitmeid detaile puudutavad vigastused.
Antud juhul pidi N.P kohustusliku liiklusteooriaõppe läbinud isikuna mõistma, et põhjustas liiklusõnnetuse ning kuna liiklusõnnetuses osalenud juht ja varalise kahju saaja ei olnud varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel, fikseeritud ei olnud õnnetuses osalenud isikute andmed ja nimetatud ei olnud kahju tekitamise eest vastutav isik, pidi ta olema teadlik kohustusest teavitada politseid liiklusõnnetuse toimumisest ning seda ka möönma.
lg 1, § 169 lg 4 p 8 4, 5 ja § 169 lg 5 rikkumised on väärteootsuses õigesti kvalifitseeritud
lg 1 ning
Ainetu on ka kaitsja väide, et rikkumisi peaks käsitama ühe teona. Antud juhul on need teod kantud erinevast tahtlusest ja ka Riigikohtu praktika antud rikkumiste puhul ideaalkonkurentsi puudumise kohta on püsinud muutumatuna (nt RKKKo 3-1-1-9-04). Karistamisel on lähtutud KarS § 56 sätetest. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsusega N.P-le määratud karistus, rahatrahvid 75 trahviühiku ja 150 trahviühiku ulatuses, vastavalt summas 300 eurot ja 600 eurot, on põhjendatud.
lg 1 näeb sanktsioonina ette põhikaristusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Seega tuleb järeldada, et põhikaristusena kohaldatud rahatrahv on menetlusaluse isiku tegevusvabadust kõige vähem riivav karistuse liik ja seda on kohaldatud sanktsiooni keskmisest madalamas määras.
lg 1 näeb sanktsioonina ette karistamise rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Ka antud karistus, rahatrahv, on menetlusaluse isiku tegevusvabadust kõige vähem riivav põhikaristuse liik ja seda on kohaldatud sanktsiooni keskmisest madalamas määras
lg 1 puhul ja sanktsiooni keskmisest määras
Karistusmäärasid puudutavalt märgib kohus, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt on kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RKKKo 3-1-1-77-11). Praegusel juhul, on isikule määratud karistus
lg 1 järgi keskmisest madalamas määras, ja seda olukorras, kus karistust kergendavad asjaolud puuduvad ning isik oma süüd tunnistanud ei ole. Seetõttu leiab kohus, et isikule mõistetud rahatrahvide suurus on põhjendatud, kohtus ei ilmnenud ühtegi täiendavat asjaolu, mis tingiksid karistuse kergendamise. Eraldi peab kohus vajalikus ka peatuda
236 lg 2 alusel lisakaristuse määramisel. Kohus nõustub selles osas kohtuvälise menetleja otsuses esitatud põhjendustega selle kohta, et antud juhul on toime pandud raske liiklusalane väärtegu, mis oli tahtlik ja selle eesmärgiks oli varjata eelnevalt toime pandud süülist tegu. Selline tegevus on taunitav ja nagu kohtuväline menetleja õigesti viitab, on riik sellele ka vastavalt reageerinud ja näinud
lg-tes 1 ja 2 ette ranged karistusmäärad, sh nii põhi, kui lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise võimaluse. Kohtu hinnangul pidi N.P ka ette nägema, et raskemate liiklusalaste rikkumiste puhul võib temalt juhtimisõiguse karistusena ära võtta, seda eriti juhul, kui isikul oli eelnevalt kehtiv karistus liiklusalase rikkumise eest (lk 39). Kohus peab vajalikuks rõhutada, et väärteootsusega on isikult juhtimisõigus ära võetud neljaks kuuks, kuid
lg 2 sätestatud süüteo eest võib juhul, kui lisakaristuste kohaldamine on põhjendatud, juhtimisõiguse ära võtta kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Seega on kohtuväline menetleja antud juhul, leides, et lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud, kohaldanud seda sanktsiooni minimaalses määra lähedaselt. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab sõidukit liikumispuude tõttu (RKKKo 3-1-1-26-10, p 7.3). Antud juhul ei kasuta isik mootorsõidukit liikumispuude tõttu ning seega KarS § 50 lg-st 2 tulenevat juhtimisõiguse äravõtmiseks välistavat asjaolu ei esine. Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratud karistused on seaduslikud ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuste tühistamiseks ka karistuste osas. Karistuste kergendamiseks puudub alus ka põhjusel, et isik ei ole käesoleval ajal oma teole vajalikku hinnangut andnud. Kuivõrd asjas kogutud plastikutüki seos antud juhtumiga jäi ebaselgeks j a kuivõrd vajadus selle säilitamiseks puudub, kuulub see KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele, kui väärtusetu ese. CD9 plaat salvestistega on dokumentaalne asitõend KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning see tuleb jätta väärteoasja materjalide juurde. N.P kaitsja Madis Piirla poolt on esitatud taotlus kaitsjale makstud tasude hüvitamiseks. Nimetatud taotlus tuleb jätta VTMS §-st 23; § 38 lg-st 1, KrMS § 175 lg-st 1 ja § 180 lg-st 1 lähtuvalt rahuldamata, kuivõrd kaebust ei rahuldata ja menetlust ei lõpetata ning see kulu tuleb jätta kaebuse esitaja enda kanda. Kohus juhindub VTMS § 2, § 38 lg 1, § 109-111, § 132 p 1, § 133-135, § 155-156; KrMS § 126, §175, § 180 lg 1. Merle Parts Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.