lg 2 järgi Menetlusalune isik R.J, ik: XXX; elukoht: xxx; kodakondsus: Eesti Vabariik; töökoht: ei tööta. Kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras karistamata (karistatus kustunud). Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi esindaja Triinu Riigor esindaja RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada R.J
R.J-i poolt aresti kandmise alguseks lugeda tema karistuse kandmisele ilmumise päev. Kohustada R.J ilmuma PPA Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskusesse (Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa) hiljemalt 25.03.2019.a. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada R.J-i suhtes sundtoomist kinnipidamiskeskusse. Asitõendid ja salvestised: - 1 DVD-plaat salvestisega – jätta väärteoasja materjalide juurde. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 20.02.2019.a. ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, s.o alates 20.02.2019.a. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullitalituse välijuht Alo Valdlo poolt on 11.12.2018.a. koostatud väärteoprotokoll 20181211542201 selle kohta, et R.J 11.12.2018.a. kella 16.18 ajal Tallinnas, Akadeemia tee 4 juures, Ehitajate tee ringristmiku ja Akadeemia tee 4 vahel, liikudes Akadeemia tee 4 suunas, juhtis mootorsõidukit xxx riikliku registreerimisnumbriga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust; juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Protokolli kohaselt rikkus R.J sellega
lg 1 p 1, 3 nõudeid, pannes toime
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna politseipraktikant Andreas Põldaru poolt on 31.01.2019.a. koostatud väärteoprotokoll AB1513976 selle kohta, et R.J 31.01.2019.a. kella 16.54 ajal Tallinnas, Tulika 17 juures, liikudes Sõle tn suunas, juhtis mootorsõidukit xxx riikliku registreerimisnumbriga xxx, ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta; juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, juhtimisõigus kehtetuks tunnistatud alates 18.11.16. Protokolli kohaselt rikkus R.J sellega
lg 1 p 1, 3 nõudeid, pannes toime
Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotles R.J-i süüditunnistamist mõlemas väärteoepisoodis ja mõista talle karistuseks 15 päeva aresti, arvestades teo ohtlikkust ning tegude sagedust. Rahatrahvi kohaldamine ei ole põhjendatud, kuna isik ei tööta ja see ei mõjutaks teda eripreventiivselt süütegudest hoiduma. Menetlusalune isik R.J end kohtus süüdi ei tunnistanud ning ta keeldus kohtuistungil mõlema väärteoepisoodi osas ütluste andmisest. Kohtu seisukoht Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid ja analüüsinud neid kogumis, samuti kuulanud ära poolte seisukohad, jõudis järeldusele, et isiku süü on väärtegude toimepanemises täielikult tõendamist leidnud. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kohtuvälise menetleja poolt kogutud kirjalike tõenditega, mida kohus uuris ning kohtus 2 üle kuulatud tunnistajate ütlustega kinnitust leidnud väärteoprotokollides kajastatud väärtegude toimepanemine R.J-i poolt. 11.12.2018.a episoodis R.J-i poolt mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust omamata, on fikseeritud 11.12.2018.a koostatud väärteoprotokollis, sellega tutvumist on menetlusalune isik kinnitanud ja selliselt on seostatav R.J-i viibimine sündmuskohal antud rikkumisega seonduvalt (tl 4). Kõnealuse rikkumise toimepanemist kinnitavad kohtus ülekuulatud tunnistajate J Si ja M Mu ütlused, kes kinnitasid, et tunnevad kaebajat seoses tööülesannete täitmisega politseipatrullis. Viha ega vimma kaebaja suhtes ei ole. Tunnistaja J S andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tol päeval märkasid nad kaebaja autot, sest sõidukijuht ei kasutanud ringteel suunatuld. Sõiduk keeras ringteelt kohe Akadeemia teel oleva maja ette parklasse. Terve selle aja vältel oli sõiduk tema vaateväljas. Keegi ei lahkunud sõidukist. Peatunud sõidukis nägi ta vaid R.J , kes istus kõrvalistmel, kedagi teist seal ei olnud, tagaistmel olid vaid riided, juhikoht oli tühi. Isik aga väitis, et sõidukit juhtis tema sõber, keda ta ei nimetanud. Seega tunnistaja sõidukist kedagi väljumas ei näinud, selle uksi ei avatud ja see oli kogu aeg nähtavusulatuses. Tunnistaja M M andis ütlusi selle kohta, et kaebaja sõidukit otsustati kontrollida, kuna see ei näidanud ringteelt väljumisel suunatuld. Sõidukis oli peatamise hetkel üks isik ja teisi isikuid sõidukis ei viibinud. Peatumisel istus menetlusalune isik kõrvalistmel ja väitis, et sõidukit juhtis tema sõber, kes jooksis ära. Tunnistaja sõnul ei olnud võimalik, et keegi oleks autost lahkunud, sest sõiduk oli koguaeg patrullauto ees või kõrval ning tema vaateväljas. Ka sõiduki tagaistmel ei istunud kedagi. Kui sõiduk oli peatunud, siis selles ta liikumist ei näinud, kuid sõiduki uksi ei avatud. Kontrollimisel selgus, et sõidukis olnud isikul puudus juhtimisõigus. Kohtul puudub igasugune alus tunnistajate J Si ja M Mu ütlustes kahelda, need on omavahel riimuvad ning samuti kooskõlas teiste asjas kogutud kirjalike tõenditega. Puudub vähimgi alus arvata, et neil tunnistajatel esineks alus ebaobjektiivsuseks, nad on ka istungil kinnitanud, et neil puudub vihavaen R.J-i suhtes. Samuti ei vaielnud menetlusalune isik nimetatud tunnistajate ülekuulamisele vastu ega teinud ühtki viidet tunnistajate ebaobjektiivsusele. Samuti on tunnistajate ütlused kooskõlas politseisõidukist tehtud videosalvestisega, mida kohus vahetult istungil vaatas ning millest nähtub, kuidas sõiduk xxx riikliku registreerimisnumbriga xxx sõidab Tallinnas Ehitajate tee ringristmikul ning keerab seejärel ringteelt väljumise järel esimesel võimalusel paremale Akadeemia tee 4 maja ette. Samuti nähtub salvestiselt, et sõiduki juhikohalt ei välju ühtegi isikut, seega on tunnistajate J. Si ja M. Mu ütlused kooskõlas salvestisel kajastutuga. Kohus on veendunud, et tunnistajad tundsid juhis eksimatult ära R.J-i . Eelnevalt kajastatud tunnistajate ütlustega on kooskõlalised ja osalt väärteo toimepanemist kinnitavad ka menetlusaluse isiku enese poolt kohtueelses menetluses antud ütlused (tl 6), mille kohaselt on ta tunnistanud 11.12.2018.a. sõiduki xxx riikliku registreerimisnumbriga xxx kõrvalistmel viibimise fakti ja seda, et auto peatati Akadeemia tee 4 juures. Samuti tõendab R.J-i süüd sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 15), millega kõrvaldati R.J sõiduki juhtimiselt 11.12.2018.a. seoses vastava kategooria juhtimisõiguse puudumisega. Antud otsuse kättesaamist on R.J kinnitanud ning ta ei ole selles vastuväiteid esitanud. Sõiduki hoiukohta teisaldamise aktist (tl 11) nähtuvalt teisaldati aadressilt Tallinn Akadeemia tee 4 hoiukohta sõiduk xxx riikliku registreerimisnumbriga xxx, selle sõiduki kasutajaks on Maanteeameti liiklusregistri väljatrüki (tl 13) kohaselt R.J. Teisi noori meesterahvaid kasutajatena märgitud ei ole. Maanteeameti liiklusregistri väljatrükist (tl 12) nähtub ka asjaolu, et R.J puudub juhtimisõigus alates 17.12.2016.a. ning seega puudus tal 11.12.2018.a.
Samuti nähtub asja materjalidest, et menetlusalune isik on 3 eelnevalt, s.o 06.09.2017.a kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt (tl 14)
lg 2 p 3 alusel ehk vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu. Eelnevalt kajastatud tõendite põhjal tuleb asuda seisukohale, et tõendeid kogumis analüüsides on ilmnenud, et R.J-i poolt kohtueelses menetluses antud ütlused on usaldusväärsed osaliselt, seda teo toimepanemise aega ja kohta puudutavalt ning tema poolt sõidukis xxx riikliku registreerimisnumbriga xxx viibimise osas. Kuigi menetlusaluse isikuna ülekuulamise protokollis ei ole R.J otsesõnu andnud ütlusi selle kohta, et sõidukit juhtis tema sõber, on selline kaitseversioon ilmnenud kohtus ülekuulatud tunnistajate ütlustest ja kohus peab vajalikuks sel ka eraldi peatuda. Nimetatud kaitseversioon on kohtus üle kuulatud tunnistajate J. Si ja M. Mu ütlusest ja vaadeldud videosalvestise pinnalt ümber lükatav – kõnealune sõiduk oli kogu aja tunnistajate vaateväljas ning nad ei näinud sõidukist kedagi väljumas, mida kinnitab ka videosalvestis. Kohus rõhutab, et kuivõrd videosalvestiselt ja tunnistajate ütlustest nähtuvalt oli vahetult enne politseiametnike lähenemist sõiduk mõne hetke peatunud, on eluliselt usutav ka see, et R.J, kui füüsiliselt terve nooremaealine isik, sai liikuda sõiduki juhikohalt kõrvalistmele. Kohtu veendumust antud sõiduki juhtimises R.J-i poolt süvendab asjaolu, et isik on juba varasemalt selle sama sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud (tl 14). Kohus asub eelpool kajastatud tunnistajate ütluste ja kirjalike tõendite põhjal seisukohale, et R.J-i poolt 11.12.2018.a
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on täilikult tõendamist leidnud. 31.01.2019.a. episoodis Kõnealuse rikkumise toimepanemist kinnitavad kohtus ülekuulatud tunnistajate M E ja A Nu ütlused, kes kinnitasid, et tunnevad kaebajat seoses tööülesannete täitmisega politseipatrullis. Viha ega vimma kaebaja suhtes ei ole. Tunnistaja M E andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tol päeval märkas ta patrullautos viibides menetlusaluse isiku autot, sest see kaldus Tulika tänaval liikudes parema rattaga natukene teelt välja nii, et auto jõnksatas ja sõitis edasi. Samal ajal paariline A N lõi arvutisse sisse auto numbri ja ütles, et keegi sellega autoga seonduvalt on ka juhtimisõiguseta. Ta vaatas seepeale kõrvale ja nägi, et selle isiku foto oli väga sarnane sellele, kes roolis oli ja otsustati sõidukit kontrollida. Sõitmise ajal ta sõidukis teisi isikuid ei näinud. Tulika tn - Paldiski mnt ristile jõudes pidanuks see auto jääma punase foori taha pidama, kuid sinna jõudes seda seal ei olnud, sama auto oli pargitud Madara tänava otsas, justkui oleks see Tulika tänavast sisse pööranud. Autos kedagi ei olnud ja ta nägi, kuidas mööda Madara tänavat kõnnib meesterahvas, kes vaatas nende suunas tagasi. Ta arvas juba eemalt selles noormehes olevat selle isiku, keda nägi autot juhtimas ning dokumendi kontrollimisel viis ta kokku, et tema oli see isik, kes oli roolis. Tunnistaja A N andis ütlusi selle kohta, et oli tööl koos paarilise M Ega ning sõideti koos mööda Tulika tn Kristiine keskuse suunas, kui M E ütles talle, et ta vaataks puht autot. M. E selgitas talle, et üks sõiduk oli justkui ühe rattaga lumehange sõitnud ja sellel sõidustiil tekitas kahtlust. See auto, milleks võis olla tumedat värvi xxx, sõitis talle vastu ja ta nägi, et selle roolis on noormees, kes oli sõidukis üksinda. Ta kontrollis autonumbrit süsteemist ning selgus, et ühel sõiduki kasutajale ei ole juhtimisõigust ja see isik on väga sarnane sellele, kes oli roolis. Seejärel keerasid nad politseiauto ringi ja liikusid autole järele, see oli pargitud juba Sõle-Paldiski mnt ristmikult kulgevale tänavale. Samal tänaval nägi ta jalutamas üht noormeest, kes vaatas pidevalt seljataha. Noormehe dokumente kontrollides nägi ta juba, et see isik on väga sarnane isikule, keda ta nägi autot juhtimas. Kohtul puudub igasugune alus tunnistajate M E ja A Nu ütlustes kahelda, need on omavahel riimuvad ning samuti kooskõlas teiste asjas kogutud kirjalike tõenditega. Puudub vähimgi alus 4 arvata, et neil tunnistajatel esineks alus ebaobjektiivsuseks, nad on ka istungil kinnitanud, et neil puudub vihavaen R.J-i suhtes. Samuti ei vaielnud menetlusalune isik nimetatud tunnistajate ülekuulamisele vastu ega teinud ühtki viidet tunnistajate ebaobjektiivsusele. Kohus on veendunud, et tunnistajad tundsid juhis eksimatult ära R.J-i . Seda veendumust süvendab asjaolu, et kuna sõiduki sõidustiil püüdis tunnistajate tähelepanu siis seepeale jälgisid tunnistajad seda hoolikamalt ning nägid, et selle sõiduki roolis on noormees. Sõiduki andmete kontrollimisel süvenes tunnistajate veendumus, et tegu on sõiduki kasutajaga, kellel puudub juhtimisõigus. Asjaolu, et sõidukit juhtis sama noormees, keda nad nägid autoroolis ja kes oli sõiduki juhtimisõiguseta kasutajaks, sai tunnistajate jaoks lõplikult kinnitust sama noormehe dokumentide kontrollimisel Madara tänaval, isikuks osutus R.J. Kohus märgib, et ka see, et R.J ei viibinud kontrollimise hetkel enam sõidukis, on selgitav ja eluliselt usutav ning ei mõjuta asjaolu, et R.J sõidukit juhtis. Seda põhjusel, et politseinike seletuste kohaselt pidid nad patrullsõiduki ringi pöörama ja ei saanud antud sõidukile vahetult järgneda. Seega oli R.J piisavalt aega ka sõiduki parkimiseks ja sellest väljumiseks. Eelnevalt kajastatud tunnistajate ütlustega on kooskõlalised ja osalt väärteo toimepanemist kinnitavad ka menetlusaluse isiku enese poolt kohtueelses menetluses antud ütlused (tl 5-5pö), mille kohaselt on ta tunnistanud 31.01.2019.a. Madara tänaval viibimise fakti ja seda, et politseipatrull kontrollis teda seal seoses kahtlusega, et ta juhtis mootorsõidukit. Samuti tõendab R.J-i süüd sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 6), millega otsustati 31.01.2019.a. R.J kõrvaldada sõiduki xxx riikliku registreerimisnumbriga xxx juhtimiselt Madara tn 14, Tallinn juures, seda seoses vastava kategooria juhtimisõiguse puudumisega. Antud otsuse kättesaamist on R.J kinnitanud ning ta ei ole selles vastuväiteid esitanud. Maanteeameti liiklusregistri väljatrükist (tl 12) nähtub ka asjaolu, et R.J-i juhtimisõigus on kehtetu alates 18.11.2016.a ning seega puudus tal 31.01.2019.a.
Samuti nähtub asja materjalidest, et menetlusalune isik on eelnevalt, s.o 11.12.2018.a kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt (tl 9)
lg 2 p 3 alusel ehk vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu. Kohtu veendumust antud sõiduki juhtimises R.J-i poolt süvendab ka asjaolu, et isik on juba varasemalt selle sama sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud (tl 9). Kohus asub eelpool kajastatud tunnistajate ütluste ja kirjalike tõendite põhjal seisukohale, et R.J-i poolt 31.01.2019.a
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on täilikult tõendamist leidnud. Kohtul puudub igasugune alus kahelda selles, et esineks menetluslikke rikkumisi väärteo menetlemisel, rikkumiste fikseerimisel ja tõendite kogumisel. Nii on väärteoprotokollides kajastatud konkreetsete rikkumiste asjaolud ja kogutud tõendid, need on koostatud liiklusjärelevalveks pädeva asutuse, Põhja prefektuuri, teenistuses olevate ametnike poolt. Antud juhul nähtub väärteoprotokollidest, et nendesse on kantud ka tegelikkusele vastavad andmed menetlusaluse isiku poolt juhtimisõigust omamata mootorsõiduki juhtimise kohta, olles varasemalt juhtimiselt kõrvaldatud ning rikkumised on õigesti kvalifitseeritud. Väärteoprotokollidega on menetlusalune isik tutvunud ja selles sisalduvat vaidlustanud ei ole. Protokollides kajastatut kinnitavad ka kohtus üle kuulatud tunnistajate ütlused, mis olid omavahel riimuvad ning kooskõlas teiste asjas kogutud kirjalike tõenditega. Kohus ei ole tuvastanud käesolevas väärteoasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. R.J on täisealine, süüvõimeline isik, ei esine ka tema süüd välistavaid asjaolusid. 5
lg 2 järgi on kvalifitseeritav mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on juhtimiselt kõrvaldatud ning selle eest on karistusena ettenähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Kohus leiab, et R.J on talle süüks pandud väärteod toime pannud kavatsetult, nii 11.12.2018.a kui ka 31.01.2019.a pidi R.J sõidukit juhtima asudes olema teadlik asjaolust, et tal puudub juhtimisõigus, kuna teda on ka varasemalt sel põhjusel juhtimiselt kõrvaldatud. Kuivõrd ta on kolmel korral sõiduki juhtimiselt tabatud ja kõrvaldatud, siis esineb tema tegevuses ka korduvus ning ta pidi olema ka teadlik, et 11.12.2018.a ja 31.01.2019.a sõidukit juhtima asudes paneb ta toime
S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud asja menetlemisel karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Isik ei ole süüd tunnistanud ega kahetsust avaldanud. Kohtuväline menetleja taotles R.J-ile toimepandud väärtegude eest karistuseks 15 päeva aresti, kuivõrd isik on jätkuvalt toimepannud samaliigilisi süütegusid ning käesoleval hetkel ei oma töökohta, mistõttu ta ei ole võimeline rahalist karistust kandma. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja ettepanek R.J-i karistamiseks arestiga on isikut ja toimepandud väärtegusid ja isiku süüd arvesse võttes põhjendatud. Tulenevalt karistatuse õiendist (tl 43) on R.J 08.02.2019.a seisuga karistamata isik. Väärtegude menetluse alguses oli tema suhtes üks kehtiv väärteokaristus, mis kustus 07.02.2019.a. Seda arvesse võttes peaks justkui lähtuma sellest, et tegemist on seaduskuuleka inimesega. Kohus leiab, et R.J, olles väga lühikese ajavahemiku jooksul kahel korral tabatud autoroolist ajal, kui tal puudus juhtimisõigus, ei saa aru oma tegudest, tegude ohtlikkusest ega ole ülesnäidanud sellise käitumisega austust õiguskorra ja liiklusohutuse suhtes. Isik, kellel puudub juhtimisõigus, on autoroolis kaasliiklejatele ilmselgelt ohtlik. R.J on igal korral sõitnud tiheda liiklusega ajal (kl 16.18 ja 16.54) suure liiklustihedusega tänavatel, seades selliselt ohtu kaasliiklejad. Sellest tulenevalt leiab kohus, et tema süü on keskmises määras. Iseloomustava asjana arvestab kohus ka seda, et politsei tähelepanu pälvis ta esimesel korral sellega, et ei näidanud ringteelt väljudes suunatuld ja teisel korral esines auto sõidutrajektoori mittesoovitav muutus ühe rattaga lumehange sõitmisest. Seega ei ole R.J iseseisvalt asunud õiguskuulekalt käituma. Ta on valinud autojuhtimise olukorras, kus Tallinnas on kasutatav ühistransport. Kuna isik on jätkanud uute väärtegude toimepanemist, ei ole seega rahatrahvi kui karistuse liigiga karistuse eesmärgid saavutatavad. Kuivõrd isikul puudub ka töökoht, siis puudub kohtul alus arvamiseks, et ta oleks võimeline trahvi tasuma. Karistuse kestuse määramisel tuleb arvestada ka selle eripreventiivset mõju. Riigikohus on korduvalt väitnud, et karistusmäära määratlemisel tuleb siiski arvestada ka (RKKKo 3-1-1-99-06, p 15.1). On ilmne, et tegelik karistuslik mõjutamine võib toimuda vaid inimese hoiakute muutumise kaudu. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse 6 eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. R.J-i näol on tegu isikuga, kes on korduvalt pannud toime samaliigilisi väärtegusid, eitab väärtegude toimepanemist, mis ilmestab tema negatiivset suhtumist õigus- ja liikluskorda. Karistuse määra puudutavalt märgib kohus, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt on kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega. R.J-i poolt liiklusalaste rikkumiste toimepanemine on nüüdseks korduv – isik olles teadlik sellest, et tal puudub juhtimisõigus, on asunud sõidukit juhtima. Vaatamata sellele, et menetlusaluse isiku süü on keskmises määras, peab kohus võimalikuks R.J-i suhtes lühemaajalise aresti kohaldamist. Kuna isik ei ole varasemalt aresti kandnud, siis leiab kohus, et süüteo raskusele ja karistuse eesmärkidele vastab 5 päeva aresti. Asitõendid ja salvestised Väärteoasja materjalide juures olev 1 DVD-plaat salvestisega on dokumentaalne asitõend KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning see tuleb jätta väärteoasja materjalide juurde. Kohus juhindub KarS § 48, § 56, § 63; VTMS § 2; § 107 lg 1 p 1; § 108-111; § 113. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.