lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja Z.N süüdistuses
lg 2 p 7, 8, § 266 lg 1, § 203 ja § 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Katrin Lindpere Süüdistatav Z.N elukoht: Tartu XXXXXXXXX XX-XX; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korda; tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Ann Saar Süüdistatav J.T elukoht: XXX XXXXXX; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 8 korda; väärteokorras karistatud kolmel korral; tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Heiki Kuningas RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada Z.N
Süüdi tunnistada Z.N
Süüdi tunnistada Z.N
Süüdi tunnistada Z.N
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista Z.N-ile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Z.N ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
elab kohtu määratud alalises elukohas
§-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdi tunnistada J.T
lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista J.T-le liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, suurendades J.T-le Tartu Maakohtu 27.08.
lg 1 alusel asendada J.T-le mõistetud 1 aasta 9 kuu 14 päeva pikkune vangistus 1298 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaheksa) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata
Üldkasuliku töö tegemise ajal on J.T kohustatud järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule:
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise. Lisaks sellele süüdistatakse Z.N selles, et tema ööl vastu 18.06.2010 süütas põlema Tartumaal XXXX vallas XXXX külas asuva I.R. kuuluva XXXX talu talumaja, mis hävis põlengu käigus, millega põhjustas I.R. varalise kahju 450 000 krooni. Sellega pani Z.N toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra asja hävitamise, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Lisaks sellele süüdistatakse Z.N selles, et tema, 24.06.2010 kella 02.00 paiku Tartumaal Luunja vallas Viira bussipeatuse juures, lõi omavahelise tüli käigus M.P. ühe korra katkise pudeliga kaela piirkonda, tekitades sellega M.P. tervisekahjustuse. Sellega pani Z.N toime
Z.N süüdistatakse selles, et tema, ajavahemikus 07.-21.04.2010 grupis koos J.T-ga tungis akna kaudu sisse Tartumaal Luunja vallas Pajukurmu külas asuvasse MTÜ Tartu Pereraadio Ühing saatejaama hoonesse ning võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära P.P. kuuluva paadi Terhi 520HT reg.nr VLA-559 koos mootoriga Evinrude 44kW kogumaksumusega 80 000 krooni ja haagise Respo reg.nr XXXX maksumusega 20 000 krooni. Seega pani Z.N toime
lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Z.N-ile karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 2 p 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Z.N-ile karistuseks 10 kuud vangistust.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Z.N-ile karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Z.N-ile karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista Z.N-ile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 2 aastat ja 6 kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Z.N ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
4 J.T süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikus 07.-21.04.2010 grupis koos Z.N-iga tungis akna kaudu sisse Tartumaal Luunja vallas Pajukurmu külas asuvasse MTÜ Tartu Pereraadio Ühing saatejaama hoonesse ning võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära P.P. kuuluva paadi Terhi 520HT reg.nr XXXX koos mootoriga Evinrude 44kW kogumaksumusega 80 000 krooni ja haagise Respo XXX maksumusega 20 000 krooni. Seega pani J.T toime
lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt ja sissetungimisega.
lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale J.T-le karistuseks 10 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista J.T-le liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, suurendades J.T-le Tartu Maakohtu 27.08.2010 otsusega mõistetud 1 aasta 11 kuud 28 päeva pikkust vangistust osaliselt käesolevalt mõistetava karistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 2 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust, millest arvata maha J.T poolt Tartu Maakohtu 27.08.2010 otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus s.o 2 kuud 28 päeva vangistust ning lõplikuks karistuseks J.T-le mõista 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel asendada J.T-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis ümberarvestatuna teeb 1460 tundi (730 päeva eest) üldkasulikku tööd, mis tuleb
MTÜ Tartu Pereraadio Ühing, P.P. ja M.P. ei ole tsiviilhagi esitanud, I.R. poolt on esitatud Z.N vastu tsiviilhagi summas 450 000 krooni. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatavate, nende kaitsjate ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et Z.N ja J.T on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Z.N ja J.T süüdi tunnistada neile esitatud süüdistuses ja mõista karistuse vastavalt kokkuleppele. J.T on käesolevaks ajaks varasemast karistusest ära kandnud üldkasuliku töö näol 5 kuud ja 14 päeva vangistust (328 tundi), seega on kandmata karistuse osa 1 aasta 9 kuud 14 päeva vangistust, mis vastab 1298 tunnile üldkasulikule tööle. Tsiviilhagi on esitanud I.R. poolt Z.N vastu 450 000 krooni, s.o 28760,24 euro nõudes. Z.N nõustus kannatanu poolt esitatud tsiviilhagiga. Tsiviilmenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. 5 VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Z.N poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning ta on selle tekitamises ka süüdi. Seega on kohus seisukohal, et I.R. poolt esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Süüdistatavate kaitsjad esitasid taotluse riigi õigusabi osutamise eest kohtumenetluses tasu väljamõistmiseks ühe pooltunni eest summas 19,18 eurot, sealhulgas käibemaks 3,2 eurot. Kohus leiab, et taotlused kuuluvad rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p 18 kohaselt. Lisaks riigi õigusabi kulule 19,18 eurot on mõlema süüdistatava menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot). Z.N ja J.T kaitsjatele on makstud määratud kaitsja tasu kohtueelsel uurimisel a` 38,35 eurot (600 krooni). Menetluskuludeks on veel DNA ekspertiisi tasu 402,64 eurot (6 300 krooni), mis tuleks välja mõista J.T-lt ja Z.N-ilt, kes panid koos toime varguse MTÜ Tartu Pereraadio Ühing saatejaama hoonest. Seega tuleks J.T ja Z.N hüvitada menetluskuludena 675,88 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu. J.T on töötu, kelle sissetulekuks on sotsiaaltoetus 60-70 eurot kuus. Töökohta ei ole ka Z.N , keda materiaalselt toetab tema Soomes töötav vend. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine nii Z.N-ile kui ka J.T-le üle jõu, mistõttu tuleb ekspertiisitasu jätta riigi kanda ning mõista süüdistatavatelt menetluskuludena välja 474,56 eurot. Arvestades süüdistatavate sissetulekute vähesust, tuleb anda J.T-le ja Z.N-ile võimalus hüvitada neid ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ingeri Tamm Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.