Obsah (5)

§ 209§ 199§ 65§ 69§ 75

Kriminaalasi 1-13-3783 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mail 2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-13-3783 Kohtukoosseis Koh

§ 209

lg 2 p 1 järgi; Prokuröri abi Evelin Ansip Süüdistatav N.Z , isikukood: XXX, Eesti kodakondsusega, põhiharidusega, emakeel eesti keel, elukoht XXX, ametlikult ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud 15 korral, viimati 19.09.2012 Harju Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 9 järgi vangistusega 8 kuud, mis loeti kaetuks 23.02.2012 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusega, so vangistusega 10 kuud. Karistus kantud, tõkend – elukohast lahkumise keeld Menetluse liik Kokkuleppemenetlus RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada N.Z

§ 209

lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta.

§ 65

lg 1 alusel lugeda 19.09.2012 Harju Maakohtu otsusega mõistetud kergem karistus 10 kuud vangistust kaetuks käesoleva otsusega mõistetud raskema karistusega, s.o 1 aasta ning mõista N.Z-ile liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta. Mõistetud vangistusest arvata maha 19.09.2012 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakantud osa, s.o vangistus 10 (kümme) kuud ja kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb vangistus 2 (kaks) kuud.

§ 69

lg.1 kohaselt asendada mõistetud vangistus – 60 päeva – üldkasuliku tööga 120 tundi tähtajaga 3 kuud.

§ 69

lg.4 kohaselt on N.Z kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima

§ 75sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.

Elama kohtu määratud alalises elukohas;

1. Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja eluvahendite kohta;
3. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid: võltsitud Euroopa Liidu 200-eurone muudetud kujutisega pangatäht – jätta EKEI kollektsiooni. KrMS § 173; § 175 alusel välja mõista riigituludesse: N.Z-ilt menetluskuluna kaitsja tasu 108 eurot ja ekspertiisikulud summas 240 eurot. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777 ja selgitus: süüdistatava nimi, 1-13-3783 menetluskulud. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku
5. peatüki
6. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuses ettenähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamist on võimalik vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses. Asjaolud ja menetluse käik: N.Z süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse (Harju Maakohtu 26.11.2010 otsus nr1-09-15376) pani toime kelmuse alljärgnevalt. Nimelt 10.01.2011 kella 03:00 paiku Tallinnas Ristiku põik 8 asuvas Nord Hostelis maksis, varalise kasu saamise eesmärgil, hosteli teenindajale majutusteenuse summas 160 eurot ja lobibaari kaupade eest summas 23,32 eurot, eest teadlikult 200-eurose kupüüriga sarnase -2- suveniirrahatähega (rahatähel vene keelsed kirjed „ „ “). “ ja Sellega pani N.Z toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, s.o

§ 209lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanu Nord Hostel OÜ-le tekitati kahju 3,95 eurot, tsiviilhagi ei ole esitatud. Karistuse liik ja määr: Süüdistatav N.Z , süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus N.Z süüdi tunnistada

§ 209

lg 2 p 1 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta.

§ 65

lg 1 alusel l lugeda 19.09.2012 Harju Maakohtu otsusega mõistetud kergem karistus – vangistus 10 kuud kaetuks käesoleva otsusega mõistetud raskeima karistusega, mõistes liitkaristuseks 1 aasta vangistust, millest arvata maha 19.09.2012 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakantud osa, s.o 10 kuud, kandmisele jääb vangistus 2 kuud (60 päeva), mis asendada üldkasuliku tööga 120 tundi tähtajaga 3 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal on süüdistatav kohustatud järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Kohtuistungil jäid süüdistatav N.Z sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tems kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsjate ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel N.Z tuleb süüdi tunnistada

§ 209lg 2 p 1 järgi ning talle tuleb mõista karistused sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

N.Z-ilt kuulub välja mõistmisele kaitsjatasu 108 eurot ning ekspertiisikulu 240 eurot. Kuivõrd süüdistatavalt on juba varasemate kohtuotsustega välja mõistetud sundraha II astme kuriteo eest, ei saa temalt enam sundraha välja mõista, kuna süüdistuses märgitud kuriteo episood on toime pandud peale viimases kohtuotsuses nimetatud kuritegusid, kriminaalasju oleks tulnud arutada ühes kohtumenetluses (RK 3-1-1-24-11). Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest. Piret Liivo Kohtunik -3-