lg 1 p 4 alusel välja mõista F.V-lt menetluskuluna kaitsjatasu 38,40 (kolmkümmend kaheksa eurot ja 40 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest. 2 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.09.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.V elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab F.V karistust Viru Maakohtu 30.12.2011 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 200 lg 2 p 4,7,8,10; 199 lg 2 p 4,8 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 6 (kuus) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja F.V karistati vangistusega 4 (neli) aastat ja 4 (neli) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.03.2009.a. kuni 25.03.2009.a., 13.07.2009.a. kuni 14.07.2009.a, s.o. 4 (neli) päeva ja lõplikuks karistuseks mõisteti 4 (neli) aastat 3 (kolm) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 03.12.2009.a. Kinnipeetavat F.V on kriminaalkorras karistatud kokku 4-l korral ning reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Kuritegude dünaamika on välja kujunenud röövide toimepanemises, kasutades vägivalda. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud üle 2 aasta 10 kuu ja kanda jääb veel enam kui 1 aasta 5 kuud vangistust. Kinnipeetav viibib käesoleval hetkel piiratud liikumisega osakonnas vastuvõturežiimil, mistõttu ei ole talle vanglas individuaalset täitmiskava koostatud. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval F.V on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust allumatuse, keelatud esemete valdamise ning tubakatoodete valdamise eest ajal ja kohas, kus see ei ole lubatud. Kinnipeetav elas enne vangistust aadressil xxxx (munitsipaaleluruum). Tegu on ühiselamu tubadega. Nüüd soovib F.V vabaneda aadressile xxxx, kus elab tema ema üksinda. Korteris on head elamistingimused, korteri kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. Kodukülastusel on välja selgitatud, et tingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks. Ema V S on nõus elektroonilise valve kohaldamisega F.V suhtes oma elukohas ja temalt on võetud sellekohane nõusolek. Kinnipeetav omab keskharidust, ta on õppinud ka keevitaja ja müürsepa eriala Murru Vanglas. Kinnipeetav on töötanud vanglas, vabaduses teinud juhutöid. Tema suhtumine haridusse on positiivne. F.V ei valda riigikeelt. Enne vangistust oli kinnipeetava sissetulekuks xxxx (määratud xxxx). Kinnipeetav on sooritanud varavastaseid kuritegusid, ka käesolev kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Narkootikumide tarvitamine on mõjunud negatiivselt kinnipeetava majanduslikule toimetulekule. Kinnipeetava F.V lähivõrgustiku moodustab ema, kellega tal on head ja toetavad suhted. F.V isa suri xxxx. Elukaaslast ja lapsi kinnipeetaval ei ole. Seoses kriminaalse käitumisega ja narkootikumide tarvitamisega on kinnipeetava elustiil riskiv ja hoolimatu. F.V suhtlusringkonda kuuluvad enamasti kriminaalse mõtteviisiga isikud ja sõltlased. Alkoholiga isikul probleeme ei ole. Narkootikume hakkas kinnipeetav tarvitama 1998.a., tarvitades heroiini ja amfetamiini. Isiku kuritegelik käitumine on suunatud eelkõige sellele, et saada raha ja osta narkootikume. Kinnipeetav tarvitas 3 narkootikume, olles kinnipeetavana Ämari Vanglas, mille eest sai kriminaalkorras karistada. Kinnipeetav on avaldanud soovi narkootikumidest loobuda. Probleemide lahendamise oskus vajab kinnipeetava puhul arendamist, sest ta on korduvalt kasutanud vägivalda teiste isikute suhtes. F.V ei ole varasemalt kriminaalhooldusele määratud. Kinnipeetav suhtub ametiisikutesse sallivalt, kuid mitte abivalmilt. Ta soovib kuritegevusest loobuda, kuid ei tea, mida selleks ette võtta. Järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist on korduva mittevägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus 29% ning vägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus 32%. Üldine tõenäosus uue kuriteo sooritamise võimalikkusest on 38%. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla madala riskiprotsendi tõttu, tehes kohtule ettepaneku määrata F.V-le KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud lisakohustused. Elektroonilise valve pikkuseks tehakse ettepanek määrata 8 (kaheksa) kuud. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetaval on veel kaks venda – I S, kes elab samuti xxxx ja kellel on oma pere ning G P, kes elab ka xxxx ning kellel on oma pere. F.V isa M P on surnud. Ema sõnul on neil kinnipeetavaga head suhted, samuti on ema nõus osutama kinnipeetavale vabanemisel moraalset toetust. F.V-ga suheldakse telefonitsi, mistõttu ema on oma sõnul kursis poja eluga kinnipidamisasutuses. Kinnipeetava suhteid teistega iseloomustab ema kui mittekonfliktseid, tasakaalukaid. Negatiivset mõju avaldavaid isikuid ema nimetada ei osanud. Kuriteod on toime pandud grupis, seega on isiku suhtlusringkonnas kriminaalse mõtteviisiga isikuid. F.V-le ei ole vabanemisel garanteeritud töökohta. Enne vangistust abistas kinnipeetavat materiaalselt ema, kes praegugi tasub munitsipaaleluruumi eest. F.V kuritegelik käitumine on olnud muutusteta alates 1998. aastast ja see on olnud tihedas seoses sõltuvusainete tarvitamisega. Kriminaalhooldusametnik teeb kohtule ettepaneku määrata F.V-le tingimisi ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohaldamisega vabastamisel KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustused, samuti tehakse ettepanek panna talle kohustuseks ilmuda kriminaalhooldusosakonda kriminaalhooldaja juurde kolme tööpäeva jooksul ennetähtaegselt vanglast vabanemise päevast arvates. Elektroonilise valve pikkuseks tehakse ettepanek määrata 8 (kaheksa) kuud. F.V soovis, et teda vabastataks elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega. Ta kinnitas, et on nõus käima mingitel kursustel narkosõltlastele ja on nõus raviga. F.V väitis, et suudab elada vabaduses nii, et narkootilisi aineid ei tarbi. Kinnipeetava sõnul on tal ettekujutus sellest, mida kriminaalhoolduse all olemine tähendab. F.V avaldas, et vabaduses olles suudab ta töötada, et endale ülalpidamist teenida, sest tal on 2 eriala. Kinnipeetava sõnul suudab ta hoiduda suhtlemast kriminaalse minevikuga isikutega. Prokurör toetas kinnipeetava F.V elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör märkis, et F.V on peaaegu 3 aastat olnud vangistuses. Selle vangistuses oleku aja jooksul on F.V aru saanud, et ta suudab elada ka ilma narkootikumideta ja tal on kujunenud visioon sellest, kuidas ta hakkab vabaduses elama ja millega ta hakkab tegelema. Ta on vanglas omandanud 2 eriala. F.V loodab vabaduses olles ise endale elatist teenida. Ta suudab mitte suhelda kriminaalse minevikuga inimestega. F.V on olemas inimesed, kes aitavad tal vabaduses kohaneda ja probleemide lahendamisega toime tulla. Tema ema on avaldanud, et on nõus materiaalselt toetama poega, võtma ta enda juurde elama. F.V-le ei ole varem mõistetud karistust tingimisi, kuid kui ta nüüd vabastatakse ja käitumiskontrollile allutatakse, siis on tal üks tugiisik veel juures, nimelt kriminaalhooldaja, 4 kellelt ta saab nõu ja abi. Elektrooniline valve ja kriminaalhoolduse kohaldamine mõjuvad distsiplineerivalt, sest kui inimene on pikka aega vangistuses, siis ta kaotab motivatsiooni, kuidas vabaduses hakkama saada. Kaitsja leidis, et kinnipeetav F.V tuleks elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, sest nii on isik kõige paremini valvatud, hoolitsetud, et alustada elu iseseisvalt. Vabanemisel ootab teda ema, kes teda toetab nii moraalselt kui materiaalselt. Vanglas on ta omandanud 2 eriala. Vabaduses on tal võimalik saada narkovastast toetust. F.V-le on teada, mida ta peab tegema vabanemise korral ning tõenäoliselt ta suudab vabaduses elektroonilise valve all toime tulla. Vabanemisel on kriminaalhooldus kõige parem variant. Riskid saab lahendada vastavates programmides osalemisega. Tal pole vajadust suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Varem talle kriminaalhooldust pole määratud. Tal on väike risk toime panna uusi kuritegusid. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu F.V ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 4-l korral, Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt kannab ta reaalset vanglakaristust kolmandat korda. F.V on korduvalt karistatud muuhulgas röövimiste eest ning käesoleval ajal kannab ta karistust ka röövimise eest, mis on esimese raskusastme kuritegu ning sellega on seletatav asjaolu, et talle on kõikidel kordadel karistuseks mõistetud reaalne vanglakaristus. KarS § 331 järgi kvalifitseeritava kuriteo pani F.V toime Ämari Vanglas karistust kandes. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil ja tulenevalt sellest, et F.V hakkas erinevaid narkootikume tarvitama juba 1998.a. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava F.V vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Arvestades asjaolu, et kinnipeetav on aastaid erinevaid narkootikume tarvitanud ning et tema tutvusringkonda kuuluvad muuhulgas kriminaalse mõtteviisiga isikud ja sõltlased, siis eksisteerib reaalne oht, et vajadusest narkootikumide ostmiseks vahendeid hankida, võib ta toime panna uusi kuritegusid. Vangistuse kandmise ajal ei ole F.V olnud seaduskuulekas, sest tal on Viru Vangla andmetel 5 kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Materiaalselt ja moraalselt kinnipeetavat toetavad lähedased on F.V kogu aeg olemas olnud, kuid vaatamata sellele pani ta jätkuvalt uusi kuritegusid toime. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus erinevalt prokurörist leiab, et F.V puhul selliseid asjaolusid ei esine. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Lembit Nirgi, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 38,40 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. 5 Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76;
, 432, 384, 387 kohus ei vabasta F.V elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Heli Väinaste Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 14.11.2012 RESOLUTSIOON Juhindudes
§-st 390 ringkonnakohus määras:
§-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista F.V-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest 57 eurot 60 senti riigituludesse.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.