, § 200 lg 2 p 4,8,9, § 266 lg 1 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Rostovtsev Süüdistatav O.H ringkonnaprokurör Konstantin Elukoht xxx, asukoht Viru Vangla, isikukood XXX, VF kodanik, põhiharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasem karistatus: - 08.08.2008 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
järgi rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses ehk summas 10000 krooni (639,12 eurot),
lg 1 alusel rahalise karistusega 194 päevamäära ulatuses ehk summas 9700 krooni (619,94 eurot); - 11.12.2008 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 7 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses ehk summas 5000 krooni (319,56 eurot); - 04.06.2009 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
, § 263 p 1,4 järgi vangistusega 4 kuud,
lg 1 alusel vangistusega 3 kuud 27 päeva; - 29.10.2010 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 4 järgi,
alusel tingimisi vangistusega 2 aastat 8 kuud katseajaga 3 aastat; - 06.12.2010 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
järgi,
alusel tingimisi vangistusega 4 kuud katseajaga 18 kuud sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. 1 1-12-12169 Tõkend – vahistamine, vahistamise algus 12.07.2012. Kaitsja Vandeadvokaat Jekaterina Jevšina RESOLUTSIOON Tunnistada O.H süüdi
Tunnistada O.H süüdi
Tunnistada O.H süüdi
Vastavalt
lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista O.H-le liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista O.H-le karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 29.10.2010 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra – 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust ning Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.12.2010 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra - 4 (neli) kuud vangistust ning mõista O.H-le liitkaristuseks 5 (viis) aastat vangistust. Karistusaega arvestada alates 12.07.2012.a. O.H-le valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata. Kannatanu A F hagi rahuldada ning mõista O.H-lt välja kannatanu A F ( xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 40 (nelikümmend) eurot. Asitõendid: - nuga, mis asub Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (06.09.2012.a üleandmise-vastuvõtmise akt nr 168), hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - brošüür, pliiats, kruvits, mis asuvad Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (30.03.2012.a üleandmise-vastuvõtmise akt nr 63), hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista O.H-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 800 (kaheksasada) eurot, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 115 (ükssada viisteist) eurot ja 20 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 0,45 eurot, ekspertiisi tegemise eest 1083 (üks tuhat kaheksakümmend kolm) eurot, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 10.01.2013.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot ja 40 senti. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pangas, 2 1-12-12169 arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank pangas, või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „O.H, kriminaalasja nr 1-12-12169, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 18. jaanuarist 2013.a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Kohus tuvastas O.H süüdistatakse selles, et tema 25.04.2011.a ajavahemikul kella 17.00 kuni 20.00, olles alkoholijoobes korteris aadressil: xxx , isiklike suhete pinnal, lõi rusikate ja jalgadega A S vastu pead ja keha, tekitades viimasele füüsilist valu. Oma tegudega pani O.H toime teise inimese peksmise, so
Taas tema, olles isikuna, kes Viru Maakohtu 29.10.2010.a otsustega mõisteti § 2 14 lg 2 p 4 järgi süüdi, 10.03.2012.a kella 13.00 paiku, viibides joobes, tegutsedes võõra vara äravõtmise eesmärgil, valdaja tahte vastaselt sisenes korterisse aadressil: xxx, kus tungis kallale A F , lõi viimast rusikaga näkku ja seejärel jalgade ja rusikatega vastu pead ja keha, tekitades viimasele füüsilist valu, ning, ähvardades F pussitamisega avatud liigendnoaga, omastas kannatanule kuuluva arvuti protsessori maksumusega 40 eurot. Seega O.H, olles isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise, pani oma tegudega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, relvana kasutatava muu eseme ähvardamisega ja sissetungimisega, s.t.
Taas tema, 11.03.2012.a ajavahemikul kella 11.15 kuni 13.30, tegutsedes D J leidmise eesmärgil, ukseluku lõhkumise teel tungis korterisse aadressil: xxx. Oma tegudega pani O.H toime valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise, s.t.
Kohtualusena ülekuulatud O.H andis ütlusi, et süüdistusakt on selge, tunnistab end süüdi osaliselt ja jääb lühimenetluse kohaldamise taotluse juurde. Kohtuistungil on avaldatud: , kes andis ütlusi, et 25.04.11.a oma korteris ta lõi A (S ) rusikaga pea piirkonda. A kukkus põrandale ja hakkas kõvasti karjuma (t.l.24-26). 3 1-12-12169 10.03.12.a tema ja J H tulid korterisse (xxx) varguse sooritamiseks. Esimesena sisenes rahvaloendajana Jana. Kui ta sisenes tuppa, siis nägi seal kannatanut. Kui ta haaras arvuti ja hakkas minema jooksma, siis tõukas juhuslikult kannatanut oma kehaga. Temal oli liigendnuga, mida ta on alati kaasas kandnud. Ta pillas juhuslikult korteris selle noa maha (t.l.126-129). 11.03.12.a hommikul ta läks D J juurde (xxx), kuid ust keegi ei avanud. Siis ta lõi jalaga vastu ust ja sisenes korterisse (t.l.145-147); - A.S , kes andis ütlusi, et 25.04.11.a kella 17 paiku ta tuli O.H korterisse, kus viimane peksis teda rusikate ja jalgadega vastu pead ja keha (t.l.1-3,5-8, 50); - A.F , kes andis ütlusi, et 10.03.12.a kella 13 paiku tuli tema korterisse tütarlaps, kes ütles, et ta on rahvaloendaja ja suundus kööki. Ta läks tuppa vihikut tooma. Koridoris ta nägi võõrast meest, kes kohe lõi teda rusikaga näkku, paiskas põrandale ja jätkas peksmist. Seejuures mees ütles, et pussitab teda. Pärast mees lahkus korterist koos tema süsteemplokiga. Toas ta leidis avatud liigendnoa, mida temal varem pole olnud (t.l.75-78); - D.J , kes andis ütlusi, et 10.03.12.a kella 13.30 paiku ta avastas, et korteri välisuks on lõhutud. Kahtlustab juhtunus O.H , kuna korterisse jäetud ähvarduskirjas oli mainitud J (V tütarlaps) kuuluva telefoni tagastamist (t.l.136-138); - Z.V , kes andis ütlusi, et 25.04.11.a ta läks O.H korterisse. Nägi, kuidas Roman lõi A S lahtise käega vastu õlga, et A pesi end vannitoas, huule piirkonnas oli veri (t.l.32-34); - R.B , kes andis ütlusi, et 2011.a kevadel tuli tema korterisse A . Korteris oli ka O.H. Ühel hetkel hakati toas karjuma (t.l.38-41); - J.H , kes andis ütlusi, et 10.03.12.a päeval tema ja O.H otsustasid minna invaliidi juurde, kes elab majas xxx, ning panna toime vargus. Ta mõtles, et lihtsalt petab seda meest: sel ajal kui tema omaniku tähelepanu kõrvale juhib, Roman tasakesi vaatab, mis korteris on. Ta oli köögis, kui korterisse järsku tormas sisse Roman ja kohe hakkas seda meest peksma. Pärast seda ta kohe jooksis korterist välja. Mõne minuti pärast Roman väljus trepikojast koos arvutiga (t.l.118-122). 10.03.12.a õhtul Romani tuttav (xxx) palus temalt mobiiltelefoni ja ei tagastanud. Järgmisel päeval Roman ütles, et oli läinud korterisse noormehe juurde ja jätnud kirja (t.l.150-152); , millest nähtub, et A.S pöördus 25.04.11.a kell 20.40 haiglasse arstiabi saamiseks. Diagnoos: kehapiirkondade muid kombinatsioone haaravad pindmised vigastused (t.l.11); , millest tuleneb, et aadressil: xxx toas tabureti alt on leitud metallist liigendnuga. Noatera on välja tõmmatud (t.l.83-84, 86-90); mille kohaselt taskunoalt, teralt saadi DNA analüüsi täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides on eristatavad peamised DNA profiilid, mis on kokkulangevad O.H (sünd 19.02.1988.a) võrdlusproovist määratlenud DNA profiiliga (t.l.96-99); , mille kohaselt vaatlusobjektiks oli liigendnuga, mis oli ära võetud sündmuskohalt aadressil: xxx ( t.l.91-92); kannatanu A.F vigastusega - lisad tema ülekuulamise protokolli juurde (t.l.80-82); O.H vahel sõlmitud leping, mille kohaselt pandimaja soetas viimaselt süsteemploki (t.l.134); , millest tuleneb, et xxx, korteril ukselukk puudub (t.l.140-141,143); Maakohtu seisukoht Kohtuliku arutamise käigus jõudis kohus arvamusele, et kohtualu ne O.H väljendas lühimenetluse kohaldamiseks loa andmisega oma vabatahtlikku nõusolekut. Uuritud tõendite alusel jõudis kohus arvamusele, et O.H süü on tõendatud. 4 1-12-12169 Kohtul ei ole alust kahelda kannatanute A.S , A. , D.J , tunnistajate Z.V , R.B , J.H ütluste usaldusväärsuses, sest need on loogilised, järjepidevad, ei ole vastuolulised ning on kooskõlas omavahel ning teiste kriminaalasja materjalidega. Kohtuistungil O.H selgitas, et ta ei ole nõus
Vaatamata sellele, et süüdistatav O.H ei tunnista oma süüd täielikult, süüdistatava O.H süü kuriteo toimepanemises
järgi on tõendatud kohtus avaldatud kriminaalasja materjalidega, nimelt: Kannatanu A.S andis ütlusi, et 25.04.11.a kella 17 paiku ta tuli O.H korterisse, kus viimane peksis teda rusikate ja jalgadega vastu pead ja keha. O.H andis ütlusi, et 25.04.11.a oma korteris ta lõi A (S ) rusikaga pea piirkonda. A kukkus põrandale ja hakkas kõvasti karjuma (t.l.24-26). Tunnistaja Z.V , kes andis ütlusi, et 25.04.11.a ta läks O.H korterisse. Nägi, kuidas Roman lõi A S lahtise käega vastu õlga, nägi, et A pesi end vannitoas, huule piirkonnas oli veri (t.l.32-34). Tunnistaja R.B , kes andis ütlusi, et 2011.a kevadel tuli tema korterisse A . Korteris oli ka O.H . Ühel hetkel hakati toas karjuma (t.l.38-41). Haigla tõend, millest nähtub, et A.S pöördus 25.04.11.a kell 20.40 haiglasse arstiabi saamiseks. Diagnoos: kehapiirkondade muid kombinatsioone haaravad pindmised vigastused (t.l.11). Kohus leiab, et kohtualune O.H tuleb süüdi tunnistada
O.H olles isikuna, kes Viru Maakohtu 29.10.2010.a otsustega mõisteti § 214 lg 2 p 4 järgi süüdi, 10.03.2012.a kella 13.00 paiku, viibides joobes, tegutsedes võõra vara äravõtmise eesmärgil, valdaja tahte vastaselt sisenes korterisse aadressil: xxx, kus tungis kallale A F , lõi viimast rusikaga näkku ja seejärel jalgade ja rusikatega vastu pead ja keha, tekitades viimasele füüsilist valu, ning, ähvardades F pussitamisega avatud liigendnoaga, omastas kannatanule kuuluva arvuti protsessori maksumusega 40 eurot. Kannatanu A.F andis ütlusi, et 10.03.12.a kella 13 paiku tuli tema korterisse tütarlaps, kes ütles, et ta on rahvaloendaja ja suundus kööki. Ta läks tuppa vihikut tooma. Koridoris ta nägi võõrast meest, kes kohe lõi teda rusikaga näkku, paiskas põrandale ja jätkas peksmist. Seejuures mees ütles, et pussitab teda. Pärast mees lahkus korterist koos tema süsteemplokiga. Toas ta leidis avatud liigendnoa, mida temal varem pole olnud (t.l.75-78). Tunnistaja J.H , kes andis ütlusi, et 10.03.12.a päeval tema ja O.H otsustasid minna invaliidi juurde, kes elab majas xxx, ning panna toime vargus. Ta mõtles, et lihtsalt petab seda meest: sel ajal kui tema omaniku tähelepanu kõrvale juhib, Roman tasakesi vaatab, mis korteris on. Ta oli köögis, kui korterisse järsku tormas sisse Roman ja kohe hakkas seda meest peksma. Pärast seda ta kohe jooksis korterist välja. Mõne minuti pärast Roman väljus trepikojast koos arvutiga (t.l.118-122). Sündmuskoha vaatlusprotokollist tuleneb, et aadressil: xxx toas tabureti alt on leitud metallist liigendnuga. Noatera on välja tõmmatud (t.l.83-84, 86-90). 5 1-12-12169 DNA ekspertiisi kokkuvõte (p 2), mille kohaselt taskunoalt, teralt saadi DNA analüüsi täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides on eristatavad peamised DNA profiilid, mis on kokkulangevad O.H (sünd 19.02.1988.a) võrdlusproovist määratlenud DNA profiiliga (t.l.96-99). Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt vaatluse objektiks oli liigendnuga, mis oli ära võetud sündmuskohalt aadressil: xxx ( t.l.91-92). Fotod kannatanu A.F vigastusega - lisad tema ülekuulamise protokolli juurde (t.l.80-82). 12.03.12.a pandimaja „M “ OÜ (xxx) ja O.H vahel sõlmitud leping, mille kohaselt pandimaja soetas viimaselt süsteemploki (t.l.134). Kohtualusena üle kuulatud O.H andis ütlusi, et 10.03.12.a tema ja J H tulid korterisse (xxx) varguse sooritamiseks. Esimesena sisenes rahvaloendajana J . Kui ta sisenes tuppa, siis nägi seal kannatanut. Kui ta arvuti haaras ja ära jooksis, siis juhuslikult tõukas kannatanut oma kehaga. Temal oli liigendnuga, mida ta on alati kaasas kandnud. Korteris ta juhuslikult pillas selle noa maha (t.l.126-129). Antud kuriteo objektiivne külg on võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga. Omastamise eesmärk ja vägivald on tõendatud A.F ja J.H ütlustega. Subjektiivsest küljest süüdistatav O.H tegutses otsese tahtlusega, s.t teadvustas, et ta realiseerib asjaolu, mis vastab süüteo koosseisule ja soovis seda. Väljapressija tegude kvalifitseerimiseks on oluline, et eset on võimalik relvana kasutada niisuguse vägivalla mõttes, millega süüdlane ähvardas. Oluline on ka see, et kannatanu tajus noaga ähvardamist reaalsena. Kuid kannatanu A.F andis ütlusi, et ta ei näinud üldse O.H käes nuga. Seoses sellega on kohtul alust arvata, et O.H ei ähvardanud noaga, seepärast O.H teod tuleb kvalifitseerida mitte
lg 2 p 4,8, 9, vaid
Seega O.H, olles isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise, pani oma tegudega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga ja sissetungimisega, s.t.
O.H 11.03.2012.a ajavahemikul kella 11.15 kuni 13.30, tegutsedes D J leidmise eesmärgil, ukseluku lõhkumise teel tungis korterisse aadressil: xxx. D.Jevdokimov näitas, et 10.03.12.a kella 13.30 paiku ta avastas, et korteri välisuks on lõhutud. Kahtlustab juhtunus O.H , kuna korterisse jäetud ähvarduskirjas oli mainitud J (V tütarlaps) kuuluva telefoni tagastamist (t.l.136-138). J.H , kes andis ütlusi, et 10.03.12.a õhtul Romani tuttav (xxx) palus temalt mobiiltelefoni ja ei tagastanud. Järgmisel päeval Roman ütles, et oli läinud korterisse noormehe juurde ja jätnud kirja (t.l.150-152). Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt korteris aadressil: xxx ukselukk puudub (t.l.140-141,143). Kohtualusena üle kuulatud O.H andis ütlusi, et 11.03.12.a hommikul ta läks D J juurde (xxx), kuid ust keegi ei avanud. Siis lõi ta jalaga vastu ust ja sisenes korterisse (t.l.145-147). 6 1-12-12169 Oma tegudega pani O.H toime valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise, s.t.
O.H ütlused on kohtu arvates ebausaldusväärsed, kuna tema poolt kohtueelse ja kohtuliku uurimise käigus antud ütlused on oluliselt lahknevad. O.H poolt eeluurimisel antud ütlusi on kooskõlas kriminaalasja materjalidega. Kohtuistungil O.H seletas, et ta ei ole nõus
Kohus leiab, et antud vastuolud on olulised. Seoses sellega on kohtul alust arvata, et O.H and is vastuolulisi ütlusi ja jätab need ütlused tõendite kogumist välja. Süüdistatava tegudes sisalduvad inkrimineeritava kuriteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Subjektiivsest küljest tegutses süüdistatav O.H otsese tahtlusega, s.t. teadvustas, et ta realiseerib asjaolu, mis vastab süüteo koosseisule ja soovis seda. Karistuse mõistmisel arvestab kohus
juhindudes süüdistav a süü astet – teise astme kuritegu, süüd kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki. Peale selle kohus arvestab süüdistatava isikut, võimalust mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. O.H süüd raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. O.H on varem kohtulikult karistatud, tal on kustutamata karistus, teda oli karistatud ka vangistusega. O.H pani toime mitu episoodi. Kuna O.H on isik, kes ei ole eelnevatest karistustest järeldusi teinud ja on jätkanud kuritegelikku tegevust, siis igat liiki tingimisi karistuse kohaldamine on tema suhtes välistatud. Seetõttu jõuab kohus järeldusele, et O.H suhtes on otstarbekas kohaldada reaalne vangistus.
lg 2, § 76 lg 5 alusel tuleb O.H-le suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 29.10.2010.a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra – 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust ning Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.12.2010.a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra - 4 (neli) kuud vangistust. Kannatanu hagi tuleb rahuldada. Kriminaalmenetluse seadustiku § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 p 2 kohaselt võib isik, kellele on kuriteoga tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju, esitada kriminaalmenetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist maa- või linnakohtus tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks. Teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele / § 1043 Kohus rahuldab esitatud tsiviilhagi, kuna hagi on tõendatud. Kannatanu ei ole hagi hinda suurendanud. Hagi kuulub rahuldamisele, kuna see on kuriteoga tekitatud otsene kahju. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS §§ 233, 238, 311, 313, 315. /allkirjastatud digitaalselt/ 7 1-12-12169 Galina Jasnjuk Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.