1-12-5963/86

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-5963 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. märtsi 2013 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Marko Ärmanni (Ärmann) kaitsja advokaat Valli Murde määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
4. märtsi 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Marko Ärmanni kaitsja advokaat Valli Murde määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Karl Saavo Advokaadibüroo OÜ kaudu 76,80 eurot, sh käibemaks 12,80 eurot, advokaat Valli Murdele tema poolt Marko Ärmannile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista Marko Ärmannilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Valli Murde poolt osutatud õigusabi eest 76,80 eurot riigituludesse.
7. Marko Ärmannil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Marko Ärmann 1-12-5963 kohtukulud“. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
9. Tartu Maakohtu 14.12.2012 otsusega mõisteti M. Ärmann süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 ja 3 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks M. Ärmannile Tartu Maakohtu 30.11.2011 otsusega mõistetud karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust. 1.
10. Karistuse kandmise algus on 02.09.2011 ja lõpp 02.09.
12. Tartu Maakohtu 15.03.2013 määrusega jäeti M. Ärmann tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
13. Maakohtu määruse kohaselt on M. Ärmann ära kandnud enam kui pool ja rohkem kui 6 kuud temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. 3.
14. Maakohtu hinnangul on M. Ärmanni puhul positiivne vangistuses majandusabitöödel osalemine ja sotsiaalabiprogrammi „Õige hetk“ läbimine. Samuti on süüdimõistetul vabaduses olemas kindel elukoht ema ja kasuisa juures, kuid arvestades seda, et nii süüdimõistetu ema kui kasuisa on varem kriminaalkorras karistatud, siis võib nende juurde elamaasumine ka negatiivset mõju avaldada, eriti arvestades süüdimõistetu võimalikku mõjutatavust, millele viitavad grupis toimepandud kuriteod. Samuti on süüdimõistetuga koos toimepandud kuritegude eest kriminaalkorras karistatud tema isa, kes võib talle omaltpoolt negatiivset mõju avaldada. Maakohus leidis, et M. Ärmanni puhul peab arvestama ka sellega, et teda on kriminaalkorras karistatud juba kolm korda ning kuigi reaalset vangistust kannab ta esmakordselt, sest varasem vangistus jäeti tingimisi katseaja ja kriminaalhooldusele allutamisega täitmisele pööramata, siis on ta enne varasema kohtuotsuse kuulutamist ka kuus kuud vahi all viibinud. Seega omab ta mitmekuulist kinnipidamiskohas viibimise kogemust ka käesolevale vangistusele eelnevast ajast, kuid see talle piisavat mõju ei avaldanud. Lisaks eelnevale on süüdimõistetut varem ühel korral ka alaealisuse tõttu karistusest vabastatud ning tema suhtes on mõjutusvahendina kohaldatud käitumiskontrollile allutamist. Mõlema käitumiskontrolli ajal on aga süüdimõistetu õigusvastast käitumist jätkanud ega ole suutnud täita ka kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi. Seega tuleb järeldada, et varasemalt mõistetud karistused ja kohaldatud mõjutusvahend ei ole süüdimõistetule piisavat õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud ning ta ei ole oma suhtumist vajalikul määral muutnud. Kuigi kohtuistungil kinnitas süüdimõistetu, et on vangistuses oma tegude üle järele mõelnud, vigadest õppinud ning on valmis kriminaalhoolduse nõudeid täitma, on maakohtu hinnangul siiski alust kahelda, et süüdimõistetu oleks praeguseks oma suhtumist vajalikul määral muutnud ning omaks piisavat motivatsiooni vabaduses seadusekuulekalt elamiseks ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõuete ja kohustuste täitmiseks, arvestades eelkõige seda, et ka vangistuse ajast on süüdimõistetul neli kehtivat distsiplinaarkaristust. 3.
15. Maakohtu määruse kohaselt iseloomustab süüdimõistetu õigusvastast käitumist varavastaste süütegude toimepanek, mistõttu võib järeldada, et nende eesmärgiks on olnud majandusliku kasu teenimine. Kuigi süüdimõistetu enda sõnul on tal vabanemisel võimalik asuda tööle oma kasuisa tööandja juurde, siis ei ole kohtule ühtegi sellekohast garantiikirja esitatud, mille põhjal saaks kohus vastavate väidete tõelevastavuses veenduda. Seega ei ole kindel, et süüdimõistetu vabanemisel soovitud töökoha saaks ning madala haridustaseme ja ametlike töökogemuste puudumise tõttu võib muu töökoha leidmine talle ka mõnevõrra -2- raskendatud olla. Töökoha mitteleidmisel ei ole aga süüdimõistetule tagatud kindlat ja stabiilset sissetulekut, mis kujutab endast olulist riski tema poolt uute kuritegude toimepanemiseks. Samuti on süüdimõistetul suhteliselt suured tasumata rahalised nõuded, mis võivad omakorda tema majanduslikku toimetulekut raskendada. Eeltoodud asjaoludel leidis maakohus, et M. Ärmanni katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna puudub veenumus, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab edaspidiselt seadusekuulekalt elada ja kriminaalhoolduse nõudeid täita. Maakohtu hinnangul ei oma süüdimõistetu ka vabaduses piisavalt toetavaid elutingimusi, mis aitaks tal edukalt taasühiskonnastuda ja jätkata oma elu seadusekuulekalt. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
16. M. Ärmanni kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja M. Ärmanni vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 4.
17. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus piisavalt arvestanud M. Ärmanni isikut ning on omistanud liiga suure tähtsuse tema käitumisele kriminaalhooldusel, jättes arvestamata asjas tähtsust omavad asjaolud, mistõttu ei ole maakohtu määrus küllaldaselt põhjendatud. Kaitsja arvates oli M. Ärmanni seadust rikkuva käitumise üheks oluliseks põhjuseks kriminaalse taustaga isikute tutvusringkonda kuulumine ning M. Ärmanni näol on tegemist üsna noore inimesega, kellel puudub vajalik haridus, sest tal on lõpetatud ainult 7 klassi. Kaitsja hinnangul on selge, et sellised madala arenguga inimesed on hästi mõjutatavad teiste, tugevate inimeste poolt. Kaitsja arvates oleks maakohus pidanud M. Ärmanni ennetähtaegse vabastamise üle otsustades pöörama rohkem tähelepanu tema isikule, sest KarS § 73 mõtte kohaselt arvestatakse karistusest tingimisi vabastamisel kaitsealuse isikut iseseisva alusena. 4.
18. Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus arvestamata selle, et kaitsealune on karistuse kandmise ajal maha jätnud suitsetamise, mis iseloomustab teda positiivselt. M. Ärmann läbis sotsiaalprogrammid ning töötab käesoleval ajal vanglas täiskoormusega toidujagajana. See omakorda tõendab, et ta suudab alluda korrale ja täita distsipliinireegleid. Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus arvestamata, et M. Ärmann palus vabandust oma käitumise pärast ema ja kasuisa ees, mis tõendab, et ta on põhjalikult revideerinud oma kriminaalset minevikku. M. Ärmann avaldas kohtuistungil, et soovib leida tööd ning elada seaduskuulekalt ja iseseisvalt, et mitte sõltuda kellestki teisest. Määruskaebuse kohaselt teadvustab M. Ärmann, et tal oli tõsiseid probleeme enesevalitsusega. Kaitsja arvates iseloomustab M. Ärmanni aktiivsus õppimises ja töötamises teda positiivselt kõige rohkem ning annab põhjust uskuda tema soovi muuta oma senist eluviisi. Kaitsja on seisukohal, et kui tegemist on inimesega, kellel esineb probleeme enesevalitsemisega, tuleb teda aidata. Kaitsja hinnangul oleks M. Ärmanni otstarbekohane vabastada ennetähtaegselt, sest olles allutatud kriminaalhoolduse korras käitumiskontrollile, saaks ta resotsialiseerumiseks abi. Kaitsja arvates on maakohtu uurimine olnud ühekülgne, sest kohus jättis ülalmärgitud asjaolud täielikult arvestamata. Seetõttu ei saa pidada maakohtu määrust põhjendatuks KrMS § 145 lg 3 p 1 mõttes. Vastus määruskaebusele
19. Ringkonnakohus tegi 03.04.2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ning määruskaebemenetluse pooltel on õigus esitada oma seisukohti kuni 10.04.
20. Määratud tähtajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
21. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et M. Ärmanni vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on M. Ärmanni tingimisi ennetähtaegse -3- vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning M. Ärmanni kaitsja määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja M. Ärmanni tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.
22. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuses väljatoodud M. Ärmanni positiivsed asjaolud nagu suitsetamise mahajätmine, sotsiaalprogrammide läbimine, vanglas töötamine, oma käitumise eest vabandamine, aktiivsus õppimises ja töötamises ja soov edaspidi õiguskuulekalt elada M. Ärmanni ennetähtaegseks vabastamiseks piisavad. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, et maakohus on liialt tähelepanu omistanud M. Ärmanni eelnevale elukäigule ja jätnud M. Ärmanni isikut iseloomustavad asjaolud tähelepanuta. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda kaitsja poolt väljatoodud üksikud M. Ärmanni käitumist positiivselt iseloomustavad asjaolud anda süüdimõistetu käitumisele objektiivset hinnangut ning analüüsides süüdimõistetut iseloomustavaid asjaolusid tervikuna, on M. Ärmanni ennetähtaegne vabastamine selgelt põhjendamatu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on nii M. Ärmanni eelnevat elukäiku, toimepandud kuritegusid, süüdimõistetu isikut, käitumist karistuse kandmise ajal ja vabanemisel eesootavaid tingimusi piisavalt analüüsinud ning põhjendatult leidnud, et süüdimõistetu korduv kriminaalkorras karistatus, katseajal kuritegude toimepanemine, vanglas korduv distsiplinaarkorras karistatus ja vabanemisel kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemine osundavad sellele, et M. Ärmann ei suudaks vabaduses õiguskuulekalt elada. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus motiveeritult leidnud, et asjaolu, et M. Ärmann on ka vangistuses distsiplinaarrikkumisi toime pannud, annab alust kahelda süüdimõistetu kohtuistungil avaldatud lubadustes edaspidi õiguskuulekalt elada ja seekord kriminaalhoolduse nõudeid täita. Seega on maakohus M. Ärmanni ennetähtaegse vabastamise küsimusest olulisi asjaolusid igakülgselt analüüsinud ja kaitsja etteheited maakohtu määruses põhjenduste puudumisele on alusetud.
23. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et M. Ärmann tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ja tema kaitsja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
24. M. Ärmanni kaitsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud kaitsja poolt riigi õigusabi tasu taotlemine maksimaalses määras, kuna tegemist ei ole keeruka õigusvaidlusega, määruskaebuses ei ole võrreldes maakohtu menetluses esitatuga toodud välja uusi olulisi asjaolusid ning määruskaebuse mahtu (ligikaudu 1 lk ulatuses maakohtu määruse põhjenduste kordamine ja 1 lk kaitsja põhjendusi) arvestades oleks ringkonnakohtu hinnangul selle koostamise mõistlik ajakulu 6 pooltunni asemel maksimaalselt 4 pooltundi. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus advokaat V. Murdele Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu 4 pooltunni eest summas 76,80 eurot, sh käibemaks 12,80 eurot, M. Ärmannile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes KrMS § 187 lg-st 2 mõistab vastava menetluskulu M. Ärmannilt välja. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk -4- Aarne Sarjas