lg 2 p 4,8, § 266 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses O.G , ilma kindla elukohata, isikukood XXX, EV kodanik, 8 klassi haridus, emakeel – eesti keel, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud 6-l korral, viimati: - 13.05.2008.a. Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 1 järgi vangistusega 2 kuud 20 päeva, mis
alusel mõisteti ÜKT 158 tundi tähtajaga 10 kuud väärteokorras karistatud korduvalt, alates 07.11.2012.a. kohaldatud tõkendit – vahistamine Süüdistatav Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180 lg 3, § 311- 313, § 315, VÕS § 1043, § 1045, TsMS § 440 lg 1, lg 4 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada O.G:
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega mõistes karistuseks 2 kuud vangistust.
kohtuotsusega mõistetud karistusega ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, lugeda karistus kantuks. Süüdi tunnistada O.G:
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega mõistes karistuseks 2 kuud vangistust.
kohtuotsusega mõistetud karistusega ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, lugeda karistus kantuks. Süüdi tunnistada O.G: -
episood) ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust; -
lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ning mõista karistuseks 3 kuud vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega mõistes karistuseks 5 kuud ja 10 päeva vangistust.
12.08.2012 – 13.08.2012, 07.07.2012, 06.11.2012-13.12.2012, so. (kokku 1 kuu ja 10 päeva) lugeda karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks jääb 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel asendada mõistetav vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd – seega 240 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö sooritamise ajaks määrata 18 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4,6,7 alusel allutada O.G üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ning määrata, et O.G üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima
lg 1 p-s 1 – 5 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all: • elama alalises elukohas; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks 2 Tõkend – vahistamine – tühistada ning vabastada O.G vahi alt kohtusaalis. Välja mõista O.G´ilt tsiviilhagid: • EA kasuks 811,68 eurot (XXXXXXXX Swedbank); • TK kasuks 622 eurot (XXXXXXXX Swedbank); Tembler OÜ poolt esitatud tsiviilhagi summas 345,12 eurot jätta rahuldamata. KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõista O.G ´ilt (ik XXX, ilma kindla elukohata) riigituludesse sundraha 435 eurot. Ekspertiisitasu 279,93 eurot ja kaitsjatasud summas 134,40 eurot jätta riigi kanda. O.G ´il tasuda sundraha Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispank nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „O.G, 1-12-9248, sundraha“. KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha tasuda ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendid: • Kruvikeeraja ja lõiketangid, mis asuvad Põhja PP asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6 – peale kohtuotsuse jõustumist hävitada. • sigaretikonid pappkarbis ja paberkotis, DNA-proov, tikutoos, plastkahvel, suitsupakk Steel ning aluspüksid on antud hoiule Põhja Prefektuuri asitõendite hoiuruumi – peale kohtuotsuse jõustumist hävitada. • Elektriline klammerdaja, ketaslõikur ja höövel on tagastatud kannatanu TK’ule. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK O.G on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, varem vargusi toime pannud isikuna, ajavahemikul 08.05.2007 kell 19:30 kuni 09.05.2007 kell 09:00 tungis ebaseaduslikult aadressil XXX, Viimsi, Harjumaa, asuvale ehitusobjektile ja ehitusjärgus olevasse eramajja ning võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tembler OÜ-le kuuluva akudrelli maksumusega 1000 krooni, ketaslõikuri maksumusega 1900 krooni ning preforaator drelli maksumusega 2500 krooni, tekitades Tembler OÜ-le vargusega kokku kahju 5400 krooni (345,12 eurot). Samuti tema, uuesti, ajavahemikul 11.03.2008 kell 09:45 kuni 12.03.2008 kell 09:45 tungis ebaseaduslikult aadressil XXX, Peetri küla, Rae vald, Harjumaa, asuvasse ehitusjärgus olevasse eramajja ning võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil EA kuuluvad akudrelli Makita komplekti maksumusega 2700 krooni, ketaslõikuri Würth maksumusega 2500 krooni, võtmete komplekti Roxxon maksumusega 3500 krooni, puurid ja lõikekettad SDS maksumusega 2500 krooni ning võtmed, kruvikeerajad ja näpitsad kokku summas 1500 krooni, tekitades vargusega kokku kahju 12 700 krooni (811,68 eurot). Samuti tema 12.08.2012 kella 05.06 paiku tabaluku lõhkumise teel tungis ebaseaduslikult TK’ule kuuluvasse ehitusjärgus majja Tallinnas XXX kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil TK’ule kuuluvad tööriistad: elektrihöövli maksumusega 100 eurot, elektrilise klammerdaja Bosch maksumusega 100 eurot ja ketaslõikuri maksumusega 20 eurot, kokku summas 220 eurot 3 Seega O.G pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja sissetungimisega, s.o pani toime
Samuti O.G isikuna, kes on varem toime pannud sissetungimise, 07.07.2012 kella 04:20 ajal valdaja TV’i tahte vastaselt tungis sisse ebaseaduslikult Tallinnas XXX aiaga piiratud eramaja territooriumile ja omavoliliselt tungis sisse ukse avamise teel garaaži. Samuti O.G isikuna, kes on varem toime pannud sissetungimise, 06.11.2012 kella 04.45 paiku IO’i tahte vastaselt tungis sisse ebaseaduslikult Tallinnas XXX asuvasse eramajja garaažiukse avamise teel. Seega O.G pani toime valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ja piirdega alale ebaseadusliku tungimise, mis on toime pandud vähemalt teist korda, s.o pani toime
O.G esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 13.12.2012.a. toimunud kohtuistungil kinnitas O.G, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Tsiviilhagide vastu ei vaielnud, oli nõus hüvitama. Kinnitas, et tervisega tal probleeme pole ja kui kohus talle asendab vangistuse üldkasulikku tööga, on ta nõus tööd tegema, on seda ka varem korralikult teinud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning O.G ´i poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava O.G ´i süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (I kd tl 64 – 67, 133 – 135; III kd tl 33 – 35; II kd tl. 22 – 24; IV kd tl 20-21), mille käigus ta tunnistas end süüdi ja kahetses ning selgitas, et 08 – 09.05.2007.a. oli ammu ja ei mäleta täpselt asjaolusid. Mäletab, et ta läks sellesse majja, kuna sel hetkel ei olnud tal kusagil elada ja soovis magama minna. Ta lõi ukseklaasi katki. Klaasi vastu tõmbas ta kogemata ka oma käe katki. Seda ta ei mäleta, kas ta tööriistu varasta ja mida täpselt varastas. Võimalik, et ta võttis mõned tööriistad kaasa, kuid täpselt ei mäleta mida. Varastatud tööriistad müüs ta maha. Müüs maha, et raha saada ja süüa osta. 07.07.2012.a. kella 04:00 ajal viibis Pääsküla kandis ühel tänaval, kus olid eramajad ja tal tekkis mõte sisse tungida majakesse, mida ta nägi tänavalt. Ta sisenes territooriumile, tegi ühe majakese ukse lahti ja sisenes majja. Majas ta midagi ei lõhkunud ega varastanud. Püsielukohta tal ei ole, ööbib vahest kodutute varjupaigas Paldiski maanteel ja elatub Kopli varjupaiga toidust. Pensioni ega sotsiaaltoetusi ta ei saa. 12.08.2012.a. kella 05:30 ajal viibis Järve piirkonnas kaupluse K Rauta kõrval. Ta on kodutu. Ta märkas ühte ehitusjärgus maja ning tal tuli mõte tungida majja sisse ja mis sealt võtta saab. Territoorium oli aiaga ümbritsetud. Maja keldriuks oli suletud tabalukuga, kuid tabaluku aas oli kinnitatud peenikese traadiga. Ta tegi luku traadist lahti (tabalukk jäi vigastamata) ning seisnes majja. Keldrist läks trepist üles esimesele korrusele, kus põrandalt leidis elektrihöövli, metallilõikuri ja elektrilise klammerdaja. Ta pani tööriistad kilekotti ja väljus majast. Ta signalisatsiooni häiret ei kuulnud. Ta suundus tööriistadega Järve 4 raudteejaama poole. Umbes 500 meetri pärast nägi põõsastes pikendusjuhet (kettale rullitud juhet), kuid seda võtta ei jõudnud, kuna politseitöötajad tulid tema juurde. Teda toimetati koos tööriistadega politseijaoskonda. 06.11.2012 kella 05:00 paiku oli Pirita-Kose kandis. Läks majast mööda ning otsustas siseneda ning varastada midagi väärtuslikku. Sisenes praokil garaažiuksest. Kuna garaažis oli pime jõudis leida, vaid ukse juures oleva tikksae Metabo. Leitud tikksae pani garaažinurgast võetud kilekotti. Umbes 5-6 minuti pärast sisenes garaaži meesterahvas kes pidas ta kinni. Sae tahtis varastada essmärgiga jätta see endale. Ei oska öelda miks kannatanu räägib, et tikksaag ei kuulu temale, võttis sae just sealt garaažist. Kohtunik asub seisukohale, et O.G on kohtus end esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud, tema, kannatanute, tunnistajate ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning O.G ´i süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 4,8 ja § 266 lg 2 p 1 järgi, kuna ta varem vargusi toime pannud isikuna taas pani toime vargusi sissetungimisega ning samuti tema vähemalt teistkordselt pani toime valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse sissetungimise. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik O.G süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistus kujutab endast õiguserikkumise ja selle toime pannud isiku riikliku hukkamõistu, mis avaldub isiku õiguste ja vabaduste kitsendamises. Karistuse raskuse määravad süü ulatus ning eri- ja üldpreventiivsed vajadused. Karistus peab vastama toimepandud teo ebaõiglusele, mõjutama isikut edaspidi rikkumistest hoiduma ning kaitsma õiguskorda. O.G on varem kriminaalkorras karistatud 6-l korral, viimati 13.05.2008.a. Harju Maakohtu poolt. Vabaduses olles ta ametlikult ei töötanud. Oma süüd ta kohtus tunnistas täielikult, kahetses, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuritegude toimepanemises. Nii
lg 2 p 4,8 kui ka
Rahalist karistust pole talle võimalik mõista, kuna tal puudub legaalne sissetulek ning tal tuleb tasuda menetluskulud ja tsiviilhagid. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et O.G´ile tuleb mõista karistuseks vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka seda, et kaks varguse episoodi on O.G toime pannud 2007.a. ja 2008.a., seega mõistes nende episoodide eest karistust, tuleb (vähendades karistust 1/3 võrra) moodustada liitkaristus
Kuivõrd O.G ´it süüdistatakse 2012 aastal toimepandud erinevate kuritegude toimepanemises, millistele on antud erinev karistusõiguslik hinnang ning milliste toimepanemise eesmärgid olid erinevad ning mis olid toime pandud ka erineva tahtlusega, leiab kohus, et mõistetavad karistused kuuluvad
Samas, arvestades seda, et nagu kinnitas kohtus O.G on ta töövõimeline, tervisega tal probleeme pole, on varem ka teinud ÜKT-d, kohus nõustub prokuröri ettepanekuga asendada O.G-le mõistetav vangistus
Nagu nähtub kriminaalasja materjalidest 2008.a. oli O.G-le samuti vangistus asendatud ÜKT-ga, tööd tegi ta korralikult, töö tegemise ajal seadust ta ei rikkunud, kriminaalhooldus motiveeris teda igati elama seadusekuulekat elu ning samuti distsiplineeris teda, vaatamata sellele, et ka 5 2008.a. puudus tal kindel elukoht oli ta alati menetlejale kättesaadav, ise võttis alati ühendust kriminaalhooldajaga telefoni teel, probleeme tal sel ajal polnud. Tsiviilhagid on esitanud EA summas 811,68 eurot, TK summas 622 eurot, mis on põhjendatud ja kuuluvad väljamõistmisele O.G ´ilt VÕS § 1043 alusel, mis on õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik ehk kahju tekitaja peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest. Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. O.G ´i tekitas kannatanutele kahju õigusvastaselt. O.G ´i ka kohtuistungil ei ole kannatanute poolt esitatud tsiviilhagide suurustele ning nende temalt väljamõistmisele vastu vaielnud. Kirjeldatud olukorras on tegemist hagi õigeksvõtmisega TsMS § 440 tähenduses ning vastavalt osundatud § lg-le 1 peab kohus sellisel juhul hagi rahuldama. Kohus on hagide õigeksvõtuga seotud, hagide õigeksvõttu takistavaid asjaolusid TsMS § 440 lg 4 tähenduses antud juhul ei esine. Tembler OÜ poolt esitatud tsiviilhagi summas 345,12 eurot tuleb jätta rahuldamata, kuna nagu nähtub kriminaalasja materjalidest alates 21.01.2010.a. on OÜ Tembler äriregistrist kustutatud (äriregistri teabesüsteemi andmed kd 1, tl. 105-107). KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. O.G kaitsja esitas taotluse osa menetluskuludest jätta riigi kanda, kuna O.G puudub kindel sissetulek. Eeltoodu alusel mõistab kohus O.G-lt menetluskulud välja alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot. Kaitsjatasud ja ekspertiisitasud jätta riigi kanda. Kaitsja esitas taotluse ka menetluskulude ajatamiseks, kuivõrd süüdistataval on vaja tasuda ka tsiviilhagid ja sedavõrd suure summa korraga tasumine käib süüdistatavale üle jõu. Prokurör toetas esitatud taotlust. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlus tuleb rahuldada. Süüdistatava varaline olukord ei võimalda menetluskulude kohest tasumist, küll aga on see võimalik osade kaupa. Võimalik sundtäitmine ei kiirenda menetluskulude riigile hüvitamist, küll aga halvendab veelgi süüdistatava varalist olukorda. Sundraha tuleb KrMS § 423 alusel tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest . Asitõendid: • Kruvikeeraja ja lõiketangid, mis asuvad Põhja PP asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6 – peale kohtuotsuse jõustumist hävitada; • sigaretikonid pappkarbis ja paberkotis, DNA-proov, tikutoos, plastkahvel, suitsupakk Steel ning aluspüksid on antud hoiule Põhja Prefektuuri asitõendite hoiuruumi – peale kohtuotsuse jõustumist hävitada. • Elektriline klammerdaja, ketaslõikur ja höövel on tagastatud kannatanu TK’ule. Violetta Kõvask Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.