← Eesti

1-10-13120/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2010. a Tartus Kriminaalasja number 1-10-13120 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtui

§ 213

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Külli Saks Süüdistatav J.Z Kaitsja Elu- või asukoht ja aadress: Tartu, XXXXXXXX XX-X Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras 1-l korral, väärteokorras karistatud 12-l korral Tõkend: puudub Riigi poolt määratud korras advokaat Aivar Hint RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada J.Z

§ 213

lg 1 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 70 (seitsmekümne) miinimumpäevamäära (1 päevamäär 50.- krooni) ulatuses, s.o. summas 3500.- (kolm tuhat viissada) krooni.

§ 66

lg-te 1, 2 alusel määrata, et J.Z on õigus mõistetud rahalist karistust tasuda osade kaupa 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuuliste maksetena kuu

  1. kuupäevaks vähemalt summas 350.- (kolmsada viiskümmend) krooni kuus kuni mõistetud rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Rahaline karistus tuleb tasuda kohtuotsuses märgitud tähtajaks Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank nr 10220034796011 või AS-s Swedbank nr
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065035 ning selgitus: „isiku nimi, kriminaalasja nr, rahaline karistus“. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tsiviilhagi: Rahuldada V.G. tsiviilhagi ja välja mõista VÕS § 128 lg 5, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 alusel J.Z-ilt V.G. kasuks 2 503 (kaks tuhat viissada kolm) krooni 90 senti. KrMS § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista välja J.Z-ilt menetluskuluna sundraha 3 000.- (kolm tuhat) krooni. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr
  3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud”. KrMS § 423 ja § 424 alusel määrata, et J.Z on õigus tasumisele kuuluv menetluskulud tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu J.Z süüdistatakse selles, et tema 07.03.2010.a. leidis Tartu linnas Uuelt (Uus) tänavalt V.G. kasutuses olnud Tele 2-e SIM-kaardi numbriga 58226815 ning 07.03.2010a. kella 22.42-st kuni kella 23.01-ni kasutas seda Tartus helistades 30-l korral numbrile 9001222, et Rate.ee keskkonnas konverteerida SOL-e enda ja oma poja Silver Gantjohhin´i kontodele, tekitades sellega V. G´ile, kes tasus Tele 2 arve, varalist kahju 3003,90 krooni. Sellega J.Z pani toime

§ 213lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

varalise kasu saamise andmete ebaseadusliku sisestamise teel andmetöötlusprotsessi. Kuriteoga tekitatud kahju: Kuriteoga on tekitatud varalist kahju kannatanule V G 3003.90 krooni, sellest 500 krooni on süüdistatava poolt hüvitatud, seega on kannatanu tsiviilhagi 2503.90 krooni. Andmed tsiviilhagi ja konfiskeerimise tagamiseks arestitud objektidest: esemeid või õigusi arestitud ei ole. Asitõendid: asitõendid puuduvad. Konfiskeerimisele kuuluv vara: puudub. Kriminaalmenetluse kulud: Kaitsjatasu kohtueelses menetluses kokku 300 krooni. Kokkulepe karistuse osas:

§ 213

lg 1 ettenähtud kuriteo eest nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 70 päevamäära, s.o. 3500 krooni.

§ 66

lg 1 alusel määrata, et süüaluse perekondlikku seisundit arvestades tasuda rahaline 2 karistus ositi, makstes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 10 kuu jooksul iga kuu 10. kuupäevaks vähemalt 350 krooni. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et J.Z , tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et J.Z on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse J.Z süüdi tunnistada

§ 213lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Kr

MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on sundraha suuruseks II astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alammäära, s.o. 6525.- krooni. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule ülejõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades J.Z varalist seisundit, perekondlikku olukorda ning resotsialiseerimisväljavaateid, on põhjendatud jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda ja anda talle KrMS § 423 ja § 424 alusel ka võimalus menetluskulud tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Rutt Teeveer Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.