lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Külli Saks Süüdistatav J.Z Kaitsja Elu- või asukoht ja aadress: Tartu, XXXXXXXX XX-X Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras 1-l korral, väärteokorras karistatud 12-l korral Tõkend: puudub Riigi poolt määratud korras advokaat Aivar Hint RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada J.Z
lg 1 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 70 (seitsmekümne) miinimumpäevamäära (1 päevamäär 50.- krooni) ulatuses, s.o. summas 3500.- (kolm tuhat viissada) krooni.
lg-te 1, 2 alusel määrata, et J.Z on õigus mõistetud rahalist karistust tasuda osade kaupa 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuuliste maksetena kuu
varalise kasu saamise andmete ebaseadusliku sisestamise teel andmetöötlusprotsessi. Kuriteoga tekitatud kahju: Kuriteoga on tekitatud varalist kahju kannatanule V G 3003.90 krooni, sellest 500 krooni on süüdistatava poolt hüvitatud, seega on kannatanu tsiviilhagi 2503.90 krooni. Andmed tsiviilhagi ja konfiskeerimise tagamiseks arestitud objektidest: esemeid või õigusi arestitud ei ole. Asitõendid: asitõendid puuduvad. Konfiskeerimisele kuuluv vara: puudub. Kriminaalmenetluse kulud: Kaitsjatasu kohtueelses menetluses kokku 300 krooni. Kokkulepe karistuse osas:
lg 1 ettenähtud kuriteo eest nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 70 päevamäära, s.o. 3500 krooni.
lg 1 alusel määrata, et süüaluse perekondlikku seisundit arvestades tasuda rahaline 2 karistus ositi, makstes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 10 kuu jooksul iga kuu 10. kuupäevaks vähemalt 350 krooni. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et J.Z , tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et J.Z on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse J.Z süüdi tunnistada
MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on sundraha suuruseks II astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alammäära, s.o. 6525.- krooni. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule ülejõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades J.Z varalist seisundit, perekondlikku olukorda ning resotsialiseerimisväljavaateid, on põhjendatud jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda ja anda talle KrMS § 423 ja § 424 alusel ka võimalus menetluskulud tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Rutt Teeveer Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.