lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada I.B
lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi ning karistada teda vangistusega 8 (kaheksa) kuud
lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetavat karistust, 8 (kaheksa) kuud vangistust, 20.12.2014 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse, vangistuse 6 kuud 28 päeva, mis
Käesolevaks ajaks on I.B karistus kantud, st seisuga 16.12.2015 on ÜKT tehtud. Seega lõplikuks liitkaristuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 8 kuud, see on 240 päeva vangistust, üldkasuliku tööga, seega on mõistetavaks karistuseks 240 (kakssada nelikümmend) tundi üldkasulikku tööd.
lg 4 alusel on I.B kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal
lg 1 nimetatud kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 8 (kaheksa) kuud ning allutada I.B üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. I.B suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Menetluskulud I.B-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1 alusel: • sundraha 645.00 eurot I.B-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja § 180 lg 1 alusel • määratud kaitsjale makstud tasu 432.00 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena, ühes kuus kuulub tasumisele mitte vähem kui 89.75 eurot, kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Tsiviilhagi Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tsiviilhagi 360.85 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista I.B-lt RMK kasuks varalise kahju hüvitamiseks 360.85 eurot, mis tuleb kanda RMK arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX Saku Vallavalitsuse tsiviilhagi 900.00 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista I.B-lt Saku Vallavalitsuse kasuks varalise kahju hüvitamiseks 900.00 eurot, mis tuleb kanda Saku Vallavalitsuse arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX. 2 Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) tsiviilhagi 582.01 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista I.B-lt Eesti Vabariigi kasuks varalise kahju hüvitamiseks 582.01 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011, viitenumbriga 2800049463. Asitõendid 5 DNA proovi pakendatuna ümbrikusse (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Fiskars labidas, käsisaag ja oksakäärid, mis on tagastatud omanikule XXX- vabastada asitõendi staatusest; Elektriline saag Makita UC3020A, mis on tagastatud omanikule XXX- vabastada asitõendi staatusest. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU I.B süüdistatakse selles, et tema, 21.03.2015 teostas ebaseaduslikult metsaraiet Riigimetsa Majandamise Keskusele kuuluval kinnistul Harjumaal, Saku vallas, Saku terviseradade ääres, maaüksusel Viimsi metskond 23, katastritunnus 71801:010:0035 ja nimelt raius ning viis ära 34,8 tm metsamaterjali, millega tekitas Riigimetsa Majandamise Keskusele varalist kahju summas 360,85 eurot. Metsaraie käigus elektriliinidele langetatud puuga rikkus I.B elektrikaabli, millega tekitas Saku Vallavalitsusele varalist kahju summas 900 eurot. Samuti tekitas I.B ebaseadsliku raidega keskkonnakahju 582.01 euro ulatuses. Samuti süüdistatakse I.B selles, et tema ajavahemikul 09.06.2015 kell 19.00 kuni 10.06.2015 kell 11.30 tungis tabalukkude lõhkumise teel sisse Harjumaal Saku vallas Männiku külas Rabaääre maja territooriumil asuvasse XXXkuuluvasse kuuri ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis XXXkuuluvad järgmised esemed: elektrilise kettsae Makita maksumusega 100 eurot, murutrimmeri Partner Elektrolux maksumusega 250 eurot, kokku XXXkuuluvat vara maksumusega 250 eurot. Samuti tema, 12.08.2015 kella 19.40 ajal, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos alla 14 aastase isiku XXX, tungis akna kaudu sisse Harjumaal Saku vallas Saku alevikus Asula 7 asuvasse XXXkuuluvasse eramajja ja võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXXkuuluvad järgmised esemed: elektrilise Makita kettsae maksumusega 80 eurot; Fiskars labida maksumusega 20 eurot; ehituskõrvaklapid maksumusega 5 eurot; käsisae maksumusega 10 3 eurot; oksakäärid maksumusega 30 eurot; 20 pudelit tühja taarat maksumusega 2 eurot; jalgratta maksumusega 100 eurot. Samuti tema, 14.08.2015 kella 21.00 ajal, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos alla 14 aastaste isikutega XXX ja XXX, tungis akna kaudu sisse Harjumaal Saku vallas Saku alevikus Asula 7 asuvasse XXXkuuluvasse eramajja ja võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXXkuuluvad alumiiniumist esemed, kokku kaaluga umbes 15 kg - piimanõu, aiatööriista, supipoti, antud poti ja piimanõu sees olid veel väiksemad alumiiniumist esemed, mis asusid majas sees, kokku alumiiniumist esemeid väärtusega 12 eurot. Seega I.B pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, sissetungimisega ja grupi poolt, see on
Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör
lg 2 p 7, 8 ja 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava I.B karistamist 8 (kaheksa) kuulise vangistusega.
lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetavat karistust, 8 (kaheksa) kuud vangistust, 20.12.2014 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse, vangistuse 6 kuud 28 päeva, mis
Käesolevaks ajaks on I.B karistus kantud, st seisuga 16.12.2015 on ÜKT tehtud. Seega lõplikuks liitkaristuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 5 ja § 69 lg 1, 3 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 240 tundi, mille tegemiseks määrata tähtaeg 8 kuud.
lg 4 alusel määrata, et I.B järgib üldkasuliku töö tegemise ajal
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus Kannatanule XXX tekitas I.B kuriteoga mittevaralist ja varalist kahju. Kuna varaline kahju on hüvitatud, kannatanu tsiviilhagi ei esitanud. Kannatanule XXX tekitas I.B kuriteoga mittevaralist ja varalist kahju. Kuna varastatud esemed tagastati, kannatanu tsiviilhagi ei esitanud. Kannatanule Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) tekitas I.B kuriteoga varalist kahju. Kannatanu volitatud esindaja XXXesitas varalise kahju hüvitamise nõude summas 360.85 eurot, arveldusarve nr XXXXXXXXXX SEB pank. Kannatanule Saku Vallavalitsusele tekitas I.B kuriteoga varalist kahju. Kannatanu volitatud esindaja XXXesitas varalise kahju hüvitamise nõude summas 900.00 eurot, arveldusarve nr XXXXXXXXXXXX. Kannatanule Eesti Vabariigile (Keskkonnainspektsiooni kaudu) tekitas I.B kuriteoga varalist kahju. Kannatanu volitatud esindaja XXX esitas varalise kahju hüvitamise nõude summas 582.01 eurot, mis kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011, viitenumbriga
lg 2 p 7, 8, 9 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab I.B süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et I.B esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid menetluskulude tasumist puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. I.B on varasemalt kriminaalkorras karistatud. Seega on I.B käitumine jätkuvalt õigusvastane, mis kinnitab kohtu veendumust, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet I.B resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta süüdistatava kanda. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega tuleb I.B-lt välja mõista sundraha 645.00 eurot ja lisaks sellele ka tasu õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses 120.00 eurot ja kohtumenetluses 312.00 eurot. Kuigi kokkuleppes märgituna kuulub süüdistatava poolt hüvitamisele kaitsjatasu advokaadi poolt kohtueelses menetluses osalemise summas 168.00 eurot (I kd tl 121,231; II kd tl 102), siis nähtuvalt I köite 5 lk 121 on kaitsjatasu summas 48.00 seotud advokaat Gennadi Kulli poolt osutatud õigusabiga kahtlustatavale XXXning ei ole seotud I.B-le osutatud õigusabiga. Seega ei kuulu nimetatud summa väljamõistmisele I.B-lt. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul, kuna arvestades menetluskulude suurust ning tekitatud kahjude hüvitamiseks väljamõistetud summa suurust, võib ühekorraga kulude tasumine olla raskendatud, sest süüdistataval puudub käesoleval ajal töökoht. Tsiviilhagi KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt toime pandud varavastase kuriteoga. Kuna KrMS ei käsitle kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb kohtul selles osas lähtuda võlaõigusseaduse vastavates sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd need on tekitatud kannatanute omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kannatanu Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on esitanud I.B vastu tsiviilhagi summas 360.85 eurot. Süüdistatav I.B tunnistas kohtuistungil täies ulatuses RMK tsiviilhagi summas 360.85 eurot. Kannatanu Saku Vallavalitsus on esitanud I.B vastu tsiviilhagi summas 900.00 eurot. Süüdistatav I.B tunnistas kohtuistungil täies ulatuses Saku Vallavalitsuse tsiviilhagi summas 900.00 eurot. Kannatanu Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu) on esitanud I.B vastu tsiviilhagi summas 582.01 eurot. Süüdistatav I.B tunnistas kohtuistungil täies ulatuses Eesti Vabariigi tsiviilhagi summas 582.01 eurot. Kohus leiab, et kooskõlas Riigikohtu 28.10.2010.a kohtuotsuse nr 3-1-1-79-09 punktis 19 märgituga, tuleb süüdistatava avaldust kohtuistungil käsitada tsiviilhagi õigeksvõtuna. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Riigikohus on leidnud, et hagi õigeksvõtt on kohtule siduv. TsMS § 444 lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Seega on kohus käesolevas asjas õigustatud ja kohustatud tsiviilhagi rahuldama ja VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tekitatud kahju välja mõistma I.B-lt kannatanute RMK, Saku Vallavalitsuse ja Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) kasuks. Asitõendid 5 DNA proovi pakendatuna ümbrikusse, mis on hoiul Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Fiskars labidas, käsisaag ja oksakäärid, mis on tagastatud omanikule XXX- vabastada asitõendi staatusest. Elektriline saag Makita UC3020A, mis on tagastatud omanikule XXX- vabastada asitõendi staatusest. 6 Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Aulike Salo Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.