← Eesti

1-13-7295/61

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. august 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-7295 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
  2. juuni 2016 määrus, millega jäeti läbi vaatamata Tartu Vangla materjalid süüdimõistetu Kristo Raud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Kristo Raud (isikukood 38907212736) kaitsja advokaat Aivar Kello, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
  3. juuni 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 24 eurot (sealhulgas käibemaks 4 eurot) advokaat Aivar Kellole tema poolt määruskaebemenetluses Kristo Rauale riigi õigusabi osutamise eest. 3.1 Mõista Kristo Raualt välja menetluskulu 24 eurot riigituludesse. 3.2 Kristo Raual tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus „Kristo Raud, 1-13-7295 kohtukulud.“
  4. Kohtukulud tasuda
  5. päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Kristo Raud kannab karistust Tartu Maakohtu
  7. aprilli
  8. a otsuse järgi. Nimetatud otsusega karistati K. Rauda KarS § 199 lg 2 p-de 7,9 järgi 10-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti K. Rauale kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 5 aastat 6 kuud 14 päeva vangistust, lugedes kergema karistuse – 10 kuud vangistust, kaetuks raskema karistusega, so Tartu Maakohtu
  9. juuli 2013 otsusega mõistetud 8 aasta pikkuse vangistuse ärakandmata osa, 5 aasta 6 kuu ja 14 päeva pikkuse vangistusega. Karistuse kandmise alguseks loeti
  10. aprill 2014, karistusaeg lõpeb
  11. novembril
  12. Tartu Maakohtu
  13. juuni 2016 määrusega jäeti Tartu Vangla materjalid K. Raua tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabanemiseks elektroonilise valve alla läbi vaatamata ja tagastati need. Kohus märkis, et K. Raud kannab karistust kahe kohtuotsuse alusel. KarS § 76 lg 2 p 1 tuleneva formaalse aluse kohaselt peab I astme kuriteos süüdi mõistetud isik olema talle mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt pool. Kui süüdimõistetu kannab KarS § 65 alusel mõistetud liitkaristust, tuleb tegelikku ärakantud karistusaega arvestada mõistetud liitkaristusest. Riigikohtu
  14. detsembri 2015 määruse nr 3-1-1-104-15 p 9 alusel lähtutakse KarS § 76 lg-te 1,2 kohaldamisel ärakantud karistusaja arvutamisel kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. K. Rauale on lõplik liitkaristus mõistetud KarS § 65 lg 1 alusel Tartu Maakohtu
  15. aprilli 2014 otsusega. Liitkaristuse kandmise alguseks on loetud
  16. aprill
  17. Seega tuleb KarS § 76 lg 2 p 1 ettenähtud ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemise tähtaega arvestama hakata alates
  18. aprillist
  19. K. Raud peab ära kandma vähemalt poole talle Tartu Maakohtu
  20. aprilli 2014 otsusega 5 aasta 6 kuu ja 14 päeva pikkusest karistusest, s.o 2 aastat 9 kuud ja 7 päeva. Praeguseks aga on ta ära kandnud 2 aastat 2 kuud vangistust. MÄÄRUSKAEBUS
  21. Maakohtu lahendi vaidlustas K. Raua kaitsja, kes taotleb tühistada määrus, millega jäeti Tartu Vangla materjalid K. Raua tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabanemiseks elektroonilise valve alla läbi vaatamata ja vaadata asi sisuliselt läbi. Kaitsja leiab, et K. Raual on õigustatud ootused, et kohus tema ennetähtaegse vabastamise materjalid sisuliselt läbi vaataks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  22. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, maakohtu määruse ja selle peale esitatud kaebusega, leiab, et kohtumäärus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohus on õigesti märkinud, et käesolevaks ajaks ei ole veel saabunud tähtaeg, mis annaks seadusest tulenevalt kohtule võimaluse otsustada K. Raua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemise küsimust elektroonilise valve kohaldamisega. Apellatsioonikohus leiab, et sellest tulenevalt ei saa isikul tekkida ka õigustatud ootust, et tema ennetähtaegse vabastamise materjalid läbi vaadatakse. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta maakohtu määrus muutmata ja K. Raua kaitsja A. Kello määruskaebus rahuldamata.
  23. K. Raua kaitsja advokaat A. Kello esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal määruskaebuse koostamine aega 0,5 tundi, mille eest ta soovib tasu summas 24 eurot (sealhulgas käibemaks 4 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 24 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel K. Raua kanda. 2 2 /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.