Obsah (5)

§ 74§ 424§ 75§ 65§ 66

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-10332 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau V

§ 74

lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu F.R XXX), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON

2. Viru Maakohtu
3. detsember 2016 määrus jätta muutmata. M ääruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 20.03.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-1479 tunnistati F.R süüdi

§ 424

järgi ja teda karistati 8 kuu pikkuse vangistusega.

§ 74

lg 1 alusel ei pööratud karistust täielikult täitmisele tingimusel, et F.R ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p-des 1, 2 ettenähtud kohustusi heastada kannatanule kuriteoga tekitatud varaline kahju 516.62 eurot hiljemalt 20.09.2015 ning mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Katseaeg algas 20.03.2014. 1.1 Viru Maakohtu 05.12.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-10332 tunnistati F .R süüdi

§ 424

järgi ja teda karistati rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses ehk summas 640 eurot.

§ 65

lg 2 alusel mõisteti F.R-ile liitkaristuseks, arvestades Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.03.2014 kohtuotsust kriminaalasjas nr 1-14-1479, 8 kuud vangistust tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga ja rahaline karistus 200 päevamäära ulatuses ehk 640 eurot. Katseaeg algas 05.12.2014.

§ 74

lg 6 alusel jäeti Viru Maakohtu 20.03.2014 otsuse alusel mõistetud karistus (8 kuud vangistust tingimisi katseajaga 2 aastat) täitmisele pööramata ja käesoleva kriminaalasja esemeks oleva kuriteo eest mõistetav rahaline karistus määrati täideviimisele iseseisvalt.

§ 66

lg 1 ja 3 alusel nähti ette, et F .R on õigus tasuda rahaline karistus 640 eurot kindlaksmääratud osade kaupa. 2. 24.11.2016 registreeriti Viru Maakohtu Narva kohtumajas kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne F.R-i suhtes ettepanekuga pöörata temale mõistetud karistus täitmisele

§ 74lg 4 alusel.

Ettekande esitamise tingis see, et 22.11.2016 tuvastas kriminaalhooldusametnik kontrollimisel süüdimõistetul alkoholijoobe. Samuti oli F.R eelnevalt 15.10.2015 lahkunud Eesti territooriumilt ilma ametniku loata, kes tegi talle selle kohta kirjaliku hoiatuse, ning 13.09.2016 ei olnud ta ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Maakohtu määrus 3. Viru Maakohtu 06.12.2016 määrusega pöörati F.R-ile Viru Maakohtu 05.12.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-10332 mõistetud 8 kuu pikkune vangistus

§ 74lg 4 alusel täitmisele.

Lahendi seisukohad olid järgmised. 3.1 Kohus tegi kindlaks, et 22.11.2016 tuvastas kriminaalhooldusametnik kontrollimisel F.R alkoholijoobe. Süüdimõistetu ise alkoholi tarvitamist ka kinnitas. Ta seletas, et tarvitas alkoholi, kuna oli haige, s.o eneseravi eesmärgil. Sellega rikkus F.R

§ 75lg 2 p 2, st ei allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi.

F.R ei esinenud sellist objektiivset takistust, mis ei võimaldanud temal seda kohustust täita. Seega on olemas alus vangistuse täitmisele pööramiseks. F.R hoidub kohtuotsuse täitmisest kõrvale ning mõjuvad põhjused selleks puuduvad. Kriminaalhoolduse edasi teostamine süüdimõistetu suhtes ei ole otstarbekas. Täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine F .R-i katseaja edukat läbimist ei tagaks. Määruskaebus

1. Maakohtu määruse peale esitas edasikaebuse F.R ise, taotledes lahendi tühistamist ja tema rikkumistele vastuseks katseaja pikendamist ühe aasta võrra. Kaebuse kesksed argumendid on järgmised. 4.1 F.R selgitas kohtuistungil oma rikkumiste kohta järgmist. F.R selgitas, et töötas alates 2015 erinevates transpordifirmades. Tööandjatelt tuli korraldusi toimetada kaubalaadungeid ka väljapoole Eestit. Veod olid seotud normeerimata tööajagraafikuga ning tööandja võis saata teda reisile igal kellaajal. Sellest ei olnud võimalik ametnikku alati aegsasti ette teavitada. Selle juhtumiga seoses läbis ta sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening.“ Olukord muutus seoses kriminaalhooldaja vahetamisega. Uus ametnik suhtus väga rangelt mõjuvatesse põhjustesse, kui ta palus edasi lükata kontrollvisiite, mis olid seotud autojuhi töö spetsiifikaga. Kahjuks tekkis nimetatud kriminaalhooldusametnikul tema vastu ebasümpaatia. Mõlemad juhtumid, mis toimusid viimase poole aasta jooksul, on pigem juhus, aga mitte kontrollnõuete täitmise eiramine. F .R kinnitas, et tema jaoks on tähtis omada alalist tööd, sest sellest sõltub tema pere heaolu. Peale juhiameti ei ole tal mingeid teisi tööoskusi.
2. a töötas ta raskeveoautoga ning septembris tegi ta seda marsruudil NarvaSaaremaa-Narva, kuid Saaremaal läks veok katki. Sealt ära sõita, et end kriminaalhooldaja juures registreerida, ta ei saanud, kuna tal ei olnud võimalik võõrast vara maha jätta. Samuti oli selge, et keegi ei täida tema eest töökohustusi ega tule Saaremaale autot remontima. Remondi kestvus ei sõltunud temast. Kõikidest nimetatud asjaoludest teavitas ta hooldusametnikku, kes oli seisukohal, et ta peab registreerimisele ilmuma. Tema täitis töökohustuse tööandja ees lõpuni ning lahkus töölt seoses sellega, et tal ei olnud võimalik jõuda kokkuleppele kriminaalhooldajaga. Edasi otsis ta endale sobivat tööd kahe kuu jooksul, seda leida ei olnud kerge, ta oli stressis ja haige ning seetõttu tarvitas 21.11.2016 alkoholi. See oli aga erand ning ta kahetseb siiralt. Detsembris leidis ta uue töö, 2 2 kus ta saab aegsasti teavitada ametnikku oma töögraafikust, takistamatult ilmuda registreerimistele ja täita kõiki kontrollnõudeid. F.R märkis veel, et ta elab koos 78-aastase emaga, kellel on raske haigus ja kes on invaliid. Peale tema ei ole kedagi, kes ema eest hoolitseks. Ema ei tohi pikemaks ajaks üksi jätta, sest see oleks eluohtlik. Samuti toetab ta materiaalselt oma ainukest poega, kes õpib välismaal. F .R kinnitas, et tal ei ole alkoholisõltuvust ega teisi kahjulikke harjumusi. Ta on nõus katseaja pikendamisega maksimaalseks tähtajaks, mille jooksul ta kohustub täitma kõiki kriminaalhoolduse nõudeid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja määruskaebuse väidetega, leiab, et kaevatav kohtulahend on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks edasikaebuses toodud motiividel puudub alus. Vastavat seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
4. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlust selles, et F.R on viimase natuke enam kui kolme kuu jooksul temale määratud kontrollnõudeid ja kohustusena alkoholi tarvitamise keeldu rikkunud kokku kolmel korral. Ehk siis praeguses määruskaebemenetluses peab kriminaalkolleegium otsustama üksnes selle üle, kas rikkumised olid süüdimõistetule vältimatud või vähemalt vabandatavad või näitavad need tema tahet hoida kõrvale kohtulahendiga määratud kohustuste täitmisest. Nimelt toob süüdimõistetu poolt kontrollkohustuste täitmata jätmine kaasa

§ 74

lg-s 4 nimetatud raskeima tagajärje, s.o karistuse täitmisele pööramise, üksnes siis, kui nõudeid eiras isik mõjuva põhjuseta.

1. Käesoleval juhul leiab aga ka apellatsioonikohus, et F .R-i rikkumised on hinnatavad tahtlikena ning vabandatavad need temale ei ole. Alustades üleastumisest, mis tõi kaasa kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande esitamise, peab märkima, et alkoholi tarvitamise keelu vastu eksimisele kriminaalkolleegium mingitki õigustust ei leia, s.o igapäevaelus ette tulevad raskused, töö otsimine ja erimeelsused kriminaalhooldajaga süüdimõistetule kohtuotsusega määratud kohustuse eiramist kuidagi ei õigusta. Seda enam, et tegemist oli isiku kolmanda vääratusega, s.o varasemalt oli ta ühel korral jätnud ilmumata kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning lahkunud Eestist ametnikult selleks eelnevalt luba taotlemata. Tõsi, kriminaalhooldaja juurde 13.09.2016 tulemata jäämisest ta kriminaalhooldusametnikku teavitas, kuid tähelepanuväärsel kombel tuli ta osakonda alles 27.09.
2. Samuti peab ära nimetama, et selle eksimuse järgselt ametnik hooldusaluse osas mingeid meetmeid ka ei kohaldanud. Vaid kuu hiljem lahkus F.R-i aga Eestist kriminaalhooldajalt selleks luba küsimata. Ringkonnakohus ei välista küll näiteks olukorda, kus süüdimõistetu tööülesannetest sõltuvalt peab viibima väljaspool Eestit, kuid igal juhul on tal võimalik ametnikku sellest ette teavitada ja temalt luba taotleda. Tegemist on isikule kohtuotsusega määratud kontrollnõudega ning selle järgimine on isikule kohustuslik.
3. Süüdimõistetu rikkumisi ning tema poolt esile toodud õigustusi vaadates ei ole ringkonnakohtul usku sellessegi, et F.R suudaks kontrollnõudeid ja kohustusi edasiselt järgida korrektselt. Selline järeldus ei võimalda aga süüdimõistetu karistust jätta täitmisele pööramata ka põhjustel, et ta oma käitumist kahetseb, tema abi vajab ta eakas ema ning ta peab materiaalselt toetama oma poega. Kolleegiumi hinnangul ongi tähelepanuväärne tegelikult seegi, et olukorras, kus F.R teadis vajadusest hoolitseda oma ema ja lapse eest, see teadmine teda kohtuotsust nõuetekohaselt täitma ei motiveerinud. Veel märgib ringkonnakohus sedagi, et kuivõrd süüdimõistetu töötab autojuhina, tehes seda ka väljapool Eestit, siis on põhjust järeldada tema emal hoolduse saamise võimalust ka teistelt isikutelt Õigusjärelmina karistuse täitmisele pööramine on F.R-i enda korduvate rikkumiste tagajärg. 3 3
4. Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Mati Kartau