4-18-1038 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.05.2018 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-18-1038 Kohtunik Anne Rebane Kohtuistungi sekre

§ 77lg 8 p 1; MKM 03.03.2011 määruse nr 19 § 9 lg 4 p 1, millega pani toime LKindl

S § 81 ja

§ 203järgi kvalifitseeritava väärteo.

Otsuse vaidlustas menetlusalune isik 27.02.2018 Harju Maakohtule esitatud kaebusega. S.N palub tühistada otsus või vähendada määratud trahvisummat, kuivõrd ta on töötu ja tal on üks ülalpeetav. Samuti ei ole ta nõus, et menetleja arvestas seitse aasta tagust rikkumist. Istungist osa võtta kaebuse esitaja ei soovinud. Kohtuväline menetleja oli nõus kirjaliku menetlusega ning esitas kaebuse osas kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja leiab, et alused kaebuse rahuldamiseks puuduvad.

1. Kohtuotsuse põhjendused Lähtudes VTMS § 120 lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. S.N-ile heidetakse ette, et ta juhtis 13.02.2018 mootorsõidukit, millel puudus liikluskindlustus. Samuti heidetakse S.N-ile ette sõiduki juhtimist, kui sõdiduk oli ajutiselt registrist kustutatud. LKindlS § 3 lg 2 kohaselt liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust (edaspidi koos liikluskindlustus). Vaidlus puudub selle üle, et S.N juhtis 13.02.2018 mootorsõidukit BMW 520 registreerimismärgiga XXXXXX. Eeltoodut tõendab videosalvestis ning menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll. Videosalvestiselt nähtub, et 13.02.2018 sõidab politsei auto ees sõiduauto BMW registreerimismärgiga XXXXXX. S.N tunnistab, et juhtis kiirmenetluse otsuses nimetatud ajal ja kohas sõidukit BMW registreerimismärgiga XXXXXX (väärteotoimik lk 2-2p). LKindlS § 81 näeb ette vastutuse liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest. Sõiduki liikluskindlustusega hõlmamise kohustus tuleneb LKindlS § 4 p
2. Sõidukil liikluskindlustuse puudumine leiab kinnitus Eesti Liikluskindlustuse Fondi päringu väljatrükiga. Sellelt nähtub, et kõnesoleval sõidukil puudus 13.02.2018 kehtiv liikluskindlustus (väärteotoimik lk 8). Liikluskindlustuse puudumist ei eita ka S.N ise.

§ 77

lg 8 p 84 kohaselt mootorsõiduk või selle haagis, mis on liiklusregistrist ajutiselt kustutatud või mille registrikanne on peatatud, loetakse registreerimata sõidukiks ning sellise sõiduki kasutamine liikluses on keelatud. Erandkorras võib mootorsõidukit või selle haagist, mille registrikanne on peatatud, kasutada liikluses käesoleva seaduse § 73 lõikes 74 nimetatud juhtudel.

§ 203

näeb ette vastutuse kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest. Asjaolu, et S.N-i juhitud sõidukil puudus nõutav registreering kinnitavad liiklusregistri ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmete väljatrükk (väärteotoimik lk 7-8). Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetel kustutati kõnesolev sõiduk 01.11.2016 ajutiselt registrist. Sõidukil nõutava registreeringu puudumist kinnitas ka S.N ise (väärteotoimik lk 2-2p). Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub ka see, et S.N sõidu eesmärk oli sõita -Tondi. Eeltoodust tulenevalt puuduvad andmed selle kohta, et S.N oleks juhtinud sõidukit erandkorras

§ 77lg 8 p 84 ja § 73 lõike 74 tähenduses.

Seega ei tohtinud S.N sõidukit BMW 520 registreerimismärgiga XXXXXX liikluses kasutada. S.N pani LKindlS § 81 ja

§ 203kirjeldatud teod toime kavatsetult.

Ta oli sõidukit juhtima asudes teadlik, et sõiduk on liiklusregistris registreerimata ning, et sellel puudub liikluskindlustus. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks (KarS § 16 lg 2). Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. LKindlS § 81 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

§ 203näeb karistusena ette kuni 100 trahviühikut. Vastavalt Kar

S § 63 lg 1 määratakse süütegude kogumi puhul üks karistus. S.N-ile on määratud rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot. Määratud rahatrahv ületab sanktsiooni keskmist määra. Kiirmenetluse otsuses on märgitud, et isikul on kehtiv karistus

rikkumise eest. Samuti on kohtuväline menetleja esitatud seisukohas märgitud karistuse määramise kohta järgnevat. Menetlusalune isik on ühe teoga toime pannud kaks liiklusalast väärtegu ning ta on varasemalt karistatud. Karistusregistri andmetel on S.N karistatud

§ 227lg 2 alusel 05.11.2011 (jõustus 21.11.2011).

Karistuse täitmise kohta info puudub. Karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest määratud rahatrahvi tasumisest on möödunud üks aasta (KarRS § 24 lg 1 p 1) või otsuse täitmine on aegunud vastavalt karistusseadustiku §-le 82 (KarRS § 24 lg 1 p 11). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et S.N puudusid kiirmenetluse otsuse tegemise ajal (s.o 13.02.2018) kehtivad karistused liiklusrikkumiste eest. Seega ei saanud kohtuväline menetleja karistust määrates võtta kehtetuid karistusandmeid arvesse. Vaatamata eeltoodule kohus nõustub karistuse suurusega järgnevatel põhistustel. Kohus leiab, et S.N-i süü on keskmisest suurem, kuna ta on ühe teoga toime pannud kaks liiklusrikkumist ning tegu on toime pandud kavatsetult. Viimane näitab üleolevat suhtumist liikluskorda ja õiguskorda tervikuna ning seega tuleb isikule eripreventiivse mõju avaldumiseks määratagi sanktsiooni keskmisest suurem karistus. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistusega, leides, et see vastab süü suurusele ning täidab üld- ja eripreventiivset eesmärki. Kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse karistuse kandmise viisi osas ja määrab rahatrahvi tasumise ositi 12 kuu jooksul. Kaebuses esitatud põhjenduste kohaselt isik ei tööta ning tal on üks ülalpeetav. Sama nähtub ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist. Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus VTMS § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik