lg 3 kohaselt juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul , saadab lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates 1 kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 06.12.
lg 1 p 1 ja lg 2 p 1.
lg 2 p 1 kohaselt märgitakse väärteoprotokolli lisaks väärteo lühikesele kirjeldusele ka teo toimepanemise aeg ja koht. Teo toimepanemise aja ja koha näitamine on vajalik nii kaitseõiguse teostamise, jurisdiktsiooni kui ka võimaliku aegumise kontrolliks. Võimalikke kahtlusi teo toimepanemise ajas või kohas tuleb seejuures in dubio pro reo-põhimõtte kohaselt tõlgendada isiku kasuks Kuigi
lg 1 kohaselt ei ole
lg 2 p 1 nõuete rikkumine iseenesest alati väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine, võib see sõltuvalt asjaoludest olla väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine
detsembri
lg 1 p 4 mis on küll fikseeritud väärteoprotokollis nr 003708 kus ma kirjutasin protokolliga tutvumise fikseerimiseks ütluste kohapeal, et „ peatati mind ja inkrimineeriti seaduse rikkumine nähtavate taksotunnuste kasutamises. Ei ole sellega nõus“. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli ei ole. 10 08 2018 a. esitas teabenõude väärtetoimiku saamiseks. (Lisa 3) 14 08 2018 a. sai teabenõudele vastusena toimiku koopia materjalidest. (lisa 4) 15 08 2018 a. saatis vastulause Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile. (Lisa 5). Tunnistaja, teise MUPO ametniku keda ta ei näinudki, ülekuulamises on ka vastuolulised ütlused mille ma tõin ära vastulauses. 21 08 2018 a. helistas Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametisse, et millal ta saab auto ette näidata uuesti taksoveokaardi saamiseks autole Toyota Avensis xxx kuna taotlus oli enne juba sisse antud. Vastas talle keegi A E ja palus tal tulla Munitsipaalpolitsei Ametisse Paldiski mnt 48a kuna olevat vaja täiendada või parandada protokolli. 23 08 2018 a. läks Paldiski mnt 48a Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametisse kus MUPO vaneminspektor A E soovis teha uue protokolli kuna vana protokolliga ei saa teda karistada. Ei olnud nõus uue protokolli koostamisega. Tuli MUPO jurist. Ei tutvustanud ennast ja samuti keelitas teda uut protokolli koostama ja alla kirjutama. Seletas, et kuna täna, s.o. 23 08 2018 a. on tal auto ette näitamine seal samas majas taksoveokaardi saamiseks siis on ju hüvitanud tekitatud kahju ja kõrvaldanud rikkumise ehk heastanud ning võiks ju piirduda hoiatusega kuna puudub avalik huvi ja rikkumine on väike. Keeldus protokollist, menetlusaluse isiku ülekuulamist keegi ei nõudnud ega pakkunud ja lahkus kuna teda ei kutsutud menetleja juurde nii nagu näeb ette
Samal päeval s.o. 23 08 2018 a. sai taksoveokaardi autole Toyota Avensis, xxx. (Lisa 6) 20 09 2018 a sai meili teel Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poolt saadetus kohtuvälise menetleja otsuse väärteoasjas nr.410118011982 (Lisa) millele läks järgi ja tutvus esindaja K L juuresolekul 25 09 2018 a. ning sai ka paberkandjal väärteotoimiku koopiad allkirja vastu. Väärteotoimikuga 25 09 2018 a. tutvudes avastas üllatusega, et 23 08 2018 a. on koostatud uus väärteoprotokoll nr. 003305 (Lisa 7, 8) millest teda pole teavitatud. 3 Samuti ei ole otsuses näidatud kergendava asjaoluna vastulauses esitatud teavet sõidukikaardi väljastamise kohta 23 08 2018 a. millega ta viis mootorsõiduki vastavusse ÜTS nõuetega mis on käsitletav väärteomenetluses kergendava asjaoluna mida ei ole 19 09 2018 a. väärteoasjas nr 410118011982 otsuse tegemisel arvestatud. Taotlus: Lähtudes eeltoodud asjaoludest palub tühistada 19 09 2018 a. tehtud otsus väärteoasjas nr 410118011982 lähtudes
On nõus kirjaliku kohtumenetlusega. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht Faktilised asjaolud ja menetluse käik
Kaebaja oma kaebuses selgitab, et 31.07.2018 umbes kella 22.00 ajal sõitis N T OÜ-le kuuluva mootorsõidukiga Toyota Avensis reg nr xxx, järgi tema tuttava tütrele kes pidi olema Mustika Keskuse juures aadressil Karjavälja 4, et tuttava palve peale viia tütar Kakumäele. Mustika keskuse juurest välja sõites nägi ta kätega vehkivat rohelises riietes meest. Edasi hakkas talle järgi sõitma mingi auto mille küljele oli kirjutatud korrakaitse. Kui ta sõitis Paldiski mnt ja Sõle ristmikule sõitis mulle järele politseiauto ja kuna politseiautol hakkasid põlema punased alarmtuled siis ta peatus. Politseiametnik lähenes juhiuksele ja küsis miks ta ei peatu peatamismärguannetele ning tuttava tütrelt, et kas ta tellis takso. Tuttava tütre andmeid ei fikseeritud. Saades eitava vastuse lähenes MUPO vormis meesisik ning samuti küsitles tuttava tütart taksoteenuse osutamise asjus. Saades samuti eitava vastuse asus kontrollima sõidudokumente ja tegema pilte kuna kasutataval autol olid taksotunnused. Tuttava tütre andmeid ei küsitud ega fikseeritud, aga pildistas tuttava tütart tagaistmel. Kaebaja viide asjaolule, et tuttava tütre andmeid ei küsitud, ei ole antud süüteo asjas asjakohane, kuna kaebajale pandi süüks taksotunnuste matkimist, s.t kasutas sõidukil reg nr xxx plafooni, taksomeetrit ja hinnakirju, sealjuures omamata kehtivat sõidukikaarti, mis on karistatav ÜTS alusel. Kaebaja tunnistab, et samal autol xxx sai 17.07.2018 lõpetatud taksoveokaart, mille kehtivus lõppes 19.09.
sätestatud menetlusaluse isiku õigused ja kohustused ning ka selle on allkirjastanud ja märkinud, et ta on õiguste ja kohustustega tutvunud. Kuupäevaks on ta märkinud 31.08.
mõistes. Ameti kohtuväline menetleja A E kutsus kaebaja 23.08.2018 ametisse, et selgitada talle kuupäevade vormistamise eksimust, nii kaebaja enda kui ka kohtvälise menetleja poolt ning vormistada uus väärteoprotokoll vastavalt
-le. 4.
lg 1 kohaselt menetlusalusel isikul ja süüdlasel võib olla kaitsja, kelleks on advokaat või menetleja loal muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lg 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Kuna probleem lahenes hakkas jurist ruumist lahkuma kuid kaebaja asus teda küsitlema, et mis teda siis ees ootab kui ta keeldub ütluste andmisest ja ei allkirjasta protokolli. Jurist selgitas, et kaebaja loobub sellisel juhul iseenda kaitsmisest, millega ta halvendab vaid olukorda. Siis väitis kaebaja, et tõmbame selle protokolli lõhki ja viskame ära, kuna mõlemad ju eksisid kuupäevadega. Jurist selgitas, et vale kuupäeva märkimisega ei ole tegemist olulise rikkumisega
-i tõlgenduses ning seetõttu ongi kaebaja kohale kutsutud, et vormistada uus protokoll ning otsuse kättesaamise aeg pikeneb 30 päev. 5 Samuti selgitas protokolli lõhkirebimise kohta jurist, et rikkumist ei saa olematuks teha, seda enam et väärtegu on väärteoregistris registreeritud. Seejärel lahkus jurist ruumist.
lg 1 p 1 alusel, mis sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Samas tunnistab kaebaja oma kaebuses talle süüks pandud rikkumist: taksotunnuste olemasolu, tema valduses oleval sõidukil reg nr xxx. Kaebajale vormistati esmane väärteoprotokoll 31.07.2018, millele on ekslikult märkinud kohtuväline menetleja kuupäeva 31.08.2018. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus kaebaja ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 64 lg 5 ja lg 6. Lühikirjelduse kohaselt autojuht kasutas plafooni, taksomeetrit ja hinnakirju sõidukikaardita sõidukil. Rikkumine kvalifitseerus ÜTS §le 90 lg 1.
lg 2 p-s 1 sätestatu, mille kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida väärteo lühike kirjeldus, tähendab, et väärteoprotokollis peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu, väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud (RK otsus nr 3-1-1-45-11).
lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama
loetletud küsimused.
kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas
sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele
sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule üldmenetluse otsuse kohaselt ÜTS § 90 lg 1 ettenähtud süüteo toimepanemist, mis näeb ette vastutuse plafooni, taksomeetri ja hinnakirja kasutamise eest sõidukikaardita sõidukil või nende paigaldamise eest sõidukikaardita sõidukile, samuti plafooni, taksomeetrit ja hinnakirja matkivate tunnuste kasutamise eest sõidukil või nende paigaldamise eest sõidukile. ÜTS § 64 lg 5 sätestab, et plafooni, taksomeetrit ja hinnakirja ei või paigaldada sõidukile, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti. Erandina võib plafooni, taksomeetri ja hinnakirja paigaldada sõiduki tehnoseisundi kontrolliks, kui enne seda on esitatud taotlus sõidukikaardi saamiseks. Kui tehnoseisundi kontrollis tuvastatakse, et sõiduk on tehniliselt korras, tuleb eemaldada plafoon ja hinnakiri ning neid ei tohi uuesti paigaldada enne sõidukikaardi saamist. Kui sõiduk ei ole tehniliselt korras, tuleb plafoon, taksomeeter ja hinnakiri eemaldada. ÜTS 64 lg 6 kohaselt sõidukile on keelatud paigaldada plafooni, taksomeetrit ja hinnakirja matki vaid tunnuseid. Samuti on keelatud mis tahes teenuse osutamine sõidukiga, millel on plafooni, taksomeetrit või hinnakirja matkiv tunnus. Taksomeetrit matkivaks tunnuseks ei loeta infoühiskonna teenuse osutamiseks kasutatavat elektroonilist vahendit, kui taksoveo tellimine ja hinna arvestamine toimub infoühiskonna teenuse vahendusel. Väärteoprotokollist 003708 nähtub, et 31.08.2018 on A T koostanud väärteoprotokolli selles, et A.S kasutas plafooni, taksomeetrit ja hinnakirja sõidukaardita sõidukil Toyota Avensis xxx. Menetlusalune isik on kaebuses märkinud, et talle ei tagatud kaitseõigust, kuna temalt ei ole ütlusi võetud, kuigi protokollis 003708 on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohale „jah“ sõna juurde märgitud rist. Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku esitatud väitega. Väärteoprotokollis 003708 on menetlusalune isik andnud ütlused ja kirjutanud need omakäeliselt ka protokolli vastavasse lahtrisse: „peatati mind ja inkrimineeriti seadusrikkumine nähtavate taksotunnuste kasutamises. Ei ole sellega nõus“. Samuti on menetlusalune isik väärteoprotokolli 003708 pöördele lisanud enda allkirja, millega kinnitab, et ta on
sätestatud menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega tutvunud.
lg 1 kohaselt füüsilisest isikust menetlusaluse isiku ja juriidilisest isikust menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütlused väärteo toimepanemise kohta protokollitakse ülekuulamisprotokolli plangil või 9
Seega on menetlusalune isik saanud ütlused anda, mis on ta omakäeliselt väärteoprotokollile kirjutanud. Samuti on menetlusalune isik kaebuses märkinud, et protokollis puudub koostamise aja ja koha peal kellaaeg ning kuupäevaks märgitud 31.08.2018 a. Ka on protokollis õigustega tutvumise kohapeal kuupäev 31.08.2018 a. mitte 31.07.2018 a. Samuti on koopia kättesaamise kohal soditud numbrid 7 ja
lg 2 sätetele, kui menetlusosaline keeldub väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta allkirja andmast, teeb menetleja väärteoprotokollile selle kohta märkuse, märkides keeldumise kuupäeva ning oma allkirja ja ametinimetuse. Sel juhul loetakse väärteoprotokolli koopia menetlusosalise poolt kättesaaduks selle vastuvõtmisest keeldumise päevast. Käesoleval juhul on väärteoprotokollist üheselt tuvastatav nii menetleja nimi, ametinimetus kui ja kuupäev ning üheselt saab tuvastatuks lugeda, et menetlusalune isik on keeldunud väärteoprotokolli kättesaamisest 23.08.
Sellise taotluse kohta peab kohus väärteoasjas kogutud tõenditele tuginedes vajalikuks märkida alljärgnevat. A M tunnistaja ülekuulamise protokolli (tl 12) kohaselt teostas ta 31.07.2018 koos Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrulli- ja valveosakonna välijuhtimise peainspektor A T 10 graafikujärgset patrullteenistust. Kella 22:22 paiku nägi ta Paldiski mnt 44 juures parkivat halli värvi taksotunnustega (plafoon, hinnakiri, taksomeeter) mootorsõidukit Toyota Avensis reg. märgiga xxx. Sõiduki katusel asetses valget värvi plafoon, mille esiküljel oli musta värvi trükitähtedega kirje „TAKSO“ ja tagaküljel ruudu kujuline male ruudustikus logo. Mootorsõiduki juhi kõrvalistuja ukseklaasi välisküljel oli kollasel aluspõhjal musta värvi kirjes takso hinnakiri. Peainspektor kontrollis nimetatud sõidukit ning palus ühissõidukijuhiks osutunud A.S esitada tasulise taksoveo teenuse osutamise jaoks vajaliku dokumentatsiooni. Kontrollides sõiduki andmeid läbi majandustegevuse registri, tuvastas, et sõidukile ei ole väljastatud sõidukikaarti taksoveoks. Peainspektor selgitas taksojuhile tema õigusi ja kohustusi ning seda, et rikkumise fakti kohta koostatakse väärteoprotokoll sündmuskohal, kuna taksojuht ei olnud nõus kiirmenetlusega. Majandustegevuse registri (tl 10-11) 31.07.2018 väljavõttest nähtub, et mootorsõidukil reg. märgiga xxx ei ole 31.07.2018 seisuga kehtivat sõidukikaarti. Kaebaja on ka ise tunnistanud, et sõiduautol Toyota Avensis reg. märgiga xxx sai 17.07.2018 lõpetatud taksoveokaart, mille kehtivus lõppes 19.09.2018. Autot nr xxx kasutas kuni 19.08.2018 teine juht ja alates 19.07.2018 seda autot keegi taksona ei kasutanud ning masin seisis koos väliste ja sisemiste taksotunnustega tema kodu juures pargituna, kuna sõidab ka ise taksot, aga teise autoga Škoda Oktavia reg. märgiga xxx, millel on taksoveokaart. Kohus juhib tähelepanu, et taksotunnuste kasutamine sõidukil, millel puudub sõidukikaart taksoveoks on juba iseenesest karistatav tegu, ning ei oma tähtsust, kas reaalselt ka taksoteenust osutati või mitte. Seega on menetlusalune isik sisuliselt tunnistanud väärteo toimepanemist, öeldes, et unustas hooletusest taksotunnuste olemasolu. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et juht, lähenedes sõidukile, et sellega sõitma asuda, ei pane tähele, et sõiduki katusel on taksoplafoon, sõidukil külgedel suured takso logod, akendel hinnakirjad ja salongis taksomeeter. Kui isik selliseid asjaolusid ei ole visuaalselt võimeline tuvastama või märkama, peaks selline juht läbima tervisekontrolli, tuvastamaks, kas tema tervis üldse võimaldab juhina liikluses osaleda. Kui aga kaebuse esitajal sellist nägemispuuet ei ole, siis kasutas ta taksotunnustega sõidukit eesmärgipäraselt. Menetlusalune isik on kaebuses märkinud, et 23.08.2018 sai ta taksoveokaardi autole Toyota Avensis xxx ning enda sõnul on ta sellega hüvitanud tekitatud kahju ja kõrvaldanud rikkumise. Kohtu hinnangul ei muuda 23.08.2018 saadud taksoveokaart fakti, et 31.07.2018 puudus sõidukil Toyota Avensis, xxx taksoveo sõidukikaart. Hilisem rikkumise kõrvaldamine ei ole süüd välistavaks asjaoluks. Menetlusaluse isiku käitumine ajas näitab seda, et isik ei ole näidanud üles piisavat hoolsust taksoveoks vajalike dokumentide vormistamisel ning on sellega rikkunud seadusest tulenevaid nõudeid. Samas kui isik, kes soovib tegutseda teatud tegutsemisalal, peab teadma kõiki nõudeid, mida tuleb tegutsemisalal tegutsemiseks täita ning arvestades seda, et menetlusalune isik ei asunud tegutsema esimest päeva, vaid oli sellel tegutsemisalal tegutsenud pikemat aega, siis ei saanud talle ka nõuete täitmise kohustus olla üllatuseks. Sündmuskoha vaatluse protokolli kohaselt teostati 31.07.2018 kell 22:22 kuni 22:31 Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Paldiski mnt 44 juures, taksotunnustega mootorsõiduki xxx vaatlust. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt seistes Paldiski maanteel, näoga kinnistu poole, külgneb kinnistu eest äärekividega ääristatud sõidutee ala Paldiski maantee, mille parempoolsele äärimisele sõidurajale on pargitud halli värvi mootorsõiduk reg. nr-ga xxx. Mootorsõiduki katusel asetseb valget värvi plafoon, mille esiküljel on musta värvi trükitähtedega kirjas „TAKSO“ ja tagaküljel musta värvi ruudu kujulised maleruudustikus logo. Mootorsõiduki juhi kõrvalistuja tagumise ukse välisküljel on ristküliku kujulised kollasel aluspõhjal musta värvi kirjes takso hinnakirjad. Mootorsõiduki esikonsoolil keskel on taksomeeter. 11 Seega on eeltoodud tõendeid kogumis hinnates üheselt tuvastatud, et menetlusalune isik on rikkunud ÜTS § 64 lg 5 ja 6 sätteid, s.o plafooni, taksomeetrit ja hinnakirja ei või paigaldada sõidukile, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti ning samuti on sõidukile keelatud paigaldada plafooni, taksomeetrit ja hinnakirja matkivaid tunnuseid. Väärteo asjaoludest lähtuvalt pidi menetlusalune isik kindlalt teadma, et sõidukil puudub kohustuslik sõidukikaart, kuna ta ise oli sõidukikaardi lõpetanud 17.07.2018, kuid ta jätkas sõiduki kasutamist ega eemaldanud taksotunnuseid. Sellisest asjaolust teeb kohus järelduse, et menetlusalune isik pakkus jätkuvalt taksoteenust, vastupidisel juhul oleks menetlusalune isik kohe peale sõidukikaardi kehtivuse lõppemist taksotunnused sõidukilt kõrvaldanud. Kohtu arvates väärib tähelepanu ka kaebuses esitatud väide, mille kohaselt läks kaebuse esitaja järgi tuttava tütrele kes pidavat olema Mustika Keskuse juures aadressil Karjavälja 4, et tuttava palve peale viia tütar Kakumäele. Seega ei olnud tegemist olukorraga, kus kaebuse esitaja mööda sõites võttis kellegi tuttava peale ja viis samas suunas liikudes möödaminnes tuttava ära, vaid ta läks tellimuse peale spetsiaalselt teatud kohta isikule järele, et viia ta sihtpunkti, mis kaebuse esitaja enesega kuidagi seotud ei ole. Selline käitumine juba näitab seda, et kaebuse esitaja osutas kellelgi teenust, tehes seda sõidukiga, millel olid kõik takso tunnused, teades samas seda, et sõidukil sõidukikaart puudub ja sellist sõidukit kasutada ei tohi . Selline kaebuse esitaja objektiivne käitumine näitab üheselt seda, et kaebuse esitaja osutas ka taksoveo teenust, kuid väärteokoosseisu täitmiseks sellise asjaolu tõendamise vajadus iseenesest puudub, kuivõrd väärteokoosseis oli täidetud juba taksotunnustega sõiduki kasutamisega. Kohus peab vajalikuks märkida, et juhul, kui isik soovib tegutseda mingil kindlal erialal, siis peab ta teadma ka erialast tegevust reguleerivaid norme, eeskirju, kohustusi ja keeldusid. Seega on tuvastamist leidnud ÜTS 64 lg 6 rikkumine s.o sõidukile on keelatud paigaldada plafooni, taksomeetrit ja hinnakirja matkivaid tunnuseid. Samuti on keelatud mis tahes teenuse osutamine sõidukiga, millel on plafooni, taksomeetrit või hinnakirja matkiv tunnus. Taksomeetrit matkivaks tunnuseks ei loeta infoühiskonna teenuse osutamiseks kasutatavat elektroonilist vahendit, kui taksoveo tellimine ja hinna arvestamine toimub infoühiskonna teenuse vahendusel. Kohus leiab, et väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises on väärteotoimiku materjalide ja tunnistaja ütlustega tõendamist leidnud ning menetlusaluse isiku käitumine on kvalifitseeritav ÜTS § 90 lg 1 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas
sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud
Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuivõrd menetlusalune isik pani toime ÜTS § 64 lg 5 ja 6 rikkumised, siis on tegemist väärteoga ÜTS § 90 lg 1 mõttes ja see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetluse ja piirkonnatöö osakonna vaneminspektor A V.
p 2 kohaselt on kohtuväline menetleja seadusega sätestatud juhul valla- ja linnavalitsus.
lg 1 kohaselt osaleb kohtuväline menetleja menetluses ametniku kaudu.
lg 2 kohaselt kohtuväline menetleja, antud juhul Tallinna linnavolikogu, kinnitab nende ametikohtade loetelu, mida täitev ametnik on pädev väärteomenetluses osalema kohtuvälise menetleja nimel. A V on Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetluse ja piirkonnatöö osakonna vaneminspektor, seega on ta väärteomenetlust läbiviiv ametnik
p 2 ja § 10 lg 1 mõttes ja pädev vaidlustatud otsust koostama (
Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud ka, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut ÜTS § 90 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot, seega on kohtuvälise menetleja poolt A.S-ile määratud rahatrahv alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Seejuures puudub alus ka väärteomenetluse lõpetamiseks
Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks
Kuivõrd 12 menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et A.S rikkus ÜTS § 64 lg 5 ja 6 sätestatud keeldusid ja pani sellega toime ÜTS § 90 lg 1 ettenähtud väärteo. Karistuse määramine ÜTS § 90 lg 1 alusel kvalifitseeritud väärteo eest karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut, s.o KarS § 47 lg 1 kohaselt 12 kuni 600 eurot. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri - ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates A.S-i süü suurust talle inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, leiab kohus väärteo asjaolusid arvestades, et süü on keskmine. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastanud ei ole ja neid ei tuvastanud ka kohus. Eripreventiivse eesmärgi saavutamisse puutuvalt leiab kohus, et määratud karistus peaks olema piisava suurusega, et menetlusalusele isikule meelde tuletada temal lasuvate kohustuste täitmise vajalikkust kui ta peab ka edaspidi vajalikuks samal tegutsemisalal tegutseda ja ta peab arvestama sellega, et jätkuvalt nõudeid eirates järgneb järgmine karistus ja sel juhul ei pruugi uus karistus olla enam sama leebe. Üha uute rikkumiste toimepanemine aga muudaks samal tegutsemisalal tegutsemise juba majanduslikult ebaotstarbekaks. Seetõttu loodab kohus, et määratud karistus, olgugi et leebe, sunnib kaebuse esitajat edaspidi vähemalt samalaadsete väärtegude toimepanemisest hoiduma. Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ja taolise süüteo toime pannud isikute karistamine peab andma samal tegevusalal tegutsevatele isikutele signaali, et kehtestatud keeldude eiramine on karistatav ning teenuse osutamine peab vastama kehtestatud normidele ja nõuetele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja määratud alla keskmise sanktsioonimäära määratud karistus on proportsionaalne toimepandud väärteoga, et kinnistada menetlusaluses isikus arusaama keelunormi kehtivusest. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud ei menetlusõiguse ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.