4-18-5896/5

4-18-5896 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2019.a, Tallinna Kohtumaja Väärteoasja number 4-18-5896 (2302,18,012510) Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Irene Valge Väärteoasi K.H ’i 14.11.2018.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse xxxx T K’i 08.11.2018.a kiirmenetluse otsusele (nr 10220172432732) väärteoasjas nr 2302,18,
2. Kaebuse esitaja K.H, isikukood: XXX; elukoht: xxxx; Eesti Vabariigi kodakondsus. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Jätta 14.11.2018.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse xxxx T K’i 08.11.2018.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,18,012510 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks rahuldamata.
4. Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse xxxx T K’i 08.11.2018.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,18,012510 muutmata.
5. Kohtuotsuse ärakiri anda K.H ’ile ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskusele. 1 Edasikaebamise kord 4-18-5896 Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU 08.11.2018.a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse xxxx T K’i kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2302,18,012510 K.H’i suhtes. Otsusega karistati K.H ’i Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 221 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot. Menetlusalust isikut karistati LS § 221 lg 1 järgi selle eest, et ta juhtis 08.11.2018.a kell 08.21 ajal mootorsõidukit xxxx (registreerimismärgiga xxxx) Tallinnas Vabaduse pst ja Lemmiku tn ristmikul suunaga Kruusa tn poole fooridega reguleeritud jalakäijate ülekäigurajale foori keelava punase tule ajal. Liiklust ohustamata oleks võinud juht peatada sõiduki enne jalakäijate ülekäigurada. Väärteootsuse kohaselt rikkus K.H sellise tegevusega LS § 35 lg 10 sätestatud nõudeid. KAEBUSE SISU 14.11.2018.a esitas menetlusalune isik K.H kaebuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse xxxx T K’i kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,18,
6. Kaebaja taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist määratud karistuse osas ning mõista menetlusalusele isikule kergem karistus. Kaebaja leidis, et kohtuvälise menetleja poolt tehtud väärteootsus tuleb tühis tada karistuse osas põhjusel, et
7. jaanuaril 2019.a jõustunud Väärteomenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus kohaselt kohaldatakse lühimenetluses mõjutustrahvi LS § 221 lg 1 sätestatud väärteo korral 40 eurot. Lisaks märgib kaebaja, et ta osaleb igapäevaselt liikluses ning sõidab 13 aastat iga tööpäeva hommikul marsruudil xxxx, xxxx. Kaebaja teab hästi Vabaduse puiesteel toimivat fooritsüklit ning Pärnu poolt sõites katkestab Vabaduse puiestee ja Lemmiku tänava ristmikule eelnev foor rohelise laine. Seetõttu märgates foori vahetusse lähedusse jõudes foori vilkuvat kollast otsustas kaebaja liiklusvooluga kaasa sõita ning ristmiku ületada ja rohelises laines piirkiirusega edasi liikuda. Kaebaja kinnitab, et foori läheduses kummalgi pool teed ei olnud jalakäijaid. Samuti märgib kaebaja, et tal puuduvad eelnevad karistused ning on tööalaselt eraelus teinud koostööd politseiga, käinud korduvalt Põhja- ja Lõuna Prefektuurides andmas ütlusi liiklusõnnetuse tunnistajana, teavitanud häirekeskust pealtnägijana inimkannatanuga liiklusõnnetusest, tööalaselt andnud ütlusi ja esitanud tõendeid autovarguste ja kindlustuskelmuste korral, ka seetõttu pean ühekordset kontakti ja määratud karistust väikese rikkumise tõttu ebamõistlikuks. Tutvudes ka varasemate Maakohtu otsustega jääb keskmine määratud karistus isikutel kes oma tegu tunnistavad ja kahetsevad 40 euro juurde. Isikutele, kes ei ole oma süüd tunnistanud ja kergendavaid asjaolusid menetluses välja toodud ei ole on määratud karistuseks 80-100 eurot. Kaebaja ei eita enda rikkumist LS § 221 lõike 1 suhtes. Kohtuväline menetleja leidis 16.11.2018.a esitatud kirjalikus seisukohas, et kiirmenetluse otsuses nr 10220172432732 K.H’ile karistuseks määratud rahatrahv sanktsiooni keskmises määras on kooskõlas karistamise algustega ja proportsionaalne isiku süüga. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et K.H ’i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse xxxx T K’i 08.11.2018.a kiirmenetluse otsusele (nr 2 4-18-5896 10220172432732) väärteoasjas nr 2302,18,012510 tuleb jätta rahuldamata ning seda järgnevatel põhjustel. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja arutamine ab ovo tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja näidata VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25.01.2013.a otsus 3-1-1-3-13). Kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema otsuse lugemisel jälgitav ja selles sisalduvad järeldused seostatud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaoludega. Samuti tuleb kohtul vastavalt VTMS § 133 p-le 4 muu hulgas välja selgitada, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud.
8. LS § 221 lg 1 etteheide Objektiivne koosseis LS § 221 lg 1 kohaselt on karistatav juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmine. Kuivõrd LS § 223 lg 1 koosseis on osaliselt blanketne, tuleb seda täiendavalt sisustada sättega, milles etteheidetav liiklusnõuete rikkumine seisnes. Käesolevas asjas on väärteootsuse kohaselt rikutud õigusnormiks LS § 35 lg
9. Antud sätete kohaselt kui foorituli või reguleerija märguanne keelab juhil sõita reguleeritavale ülekäigurajale, peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees, nende puudumisel ülekäiguraja ees. Väärteomaterjalidele lisatud videosalvestiselt nähtuvalt ületab menetlusaluse isiku poolt juhitud valget värvi sõiduauto xxxx Vabaduse pst ja Lemmiku tänava reguleeritud jalakäijate ülekäiguraja foori keelava punase tulega. Videosalvestuse kohaselt põles antud fooris pikalt kollane tuli ning seejärel kui punane foori tuli oli põlenud mõned sekundid ületas menetlusalune isik ristmiku. Kaebaja jätkas fooritulele reageerimata sujuvalt liikumist, vähendamata kiirust ning üritamata peatuda. Videolt nähtub selgelt fooritulede asetus ja värv, sõiduki liikumine ülekäigurajale ning selle ületamine, väärteo toimepanemise koht ning see, et kaebaja ei täitnud LS § 35 lg 10 tulenevat nõuet. Antud teelõigul oli keskmine liiklustihedus ning nähtavus hea. Menetlustoimingu protokolli (mis asendati videosalvestisega) kohaselt andis menetlusalune isik ütlusi, milles tunnistas, et liiklus osales ta juhina ja kasutas sõidukit xxxx (registreerimismärgiga xxxx). Kaebaja tunnistas oma rikkumist, selgitades, et oli liiklusvoolus viimane auto ning pidas vajalikuks ristmiku ületada foori viimasel hetkel. Kiirmenetluseotsuse nr 10220172432732 (08.11.2018.a) kohaselt juhtis K.H mootorsõidukit xxxx (registreerimismärgiga xxxx) fooridega reguleeritud jalakäijate ülekäigurajale, foori keelava punase tule ajal. Liiklust ohustamata oleks võinud juht peatada sõiduki enne jalakäijate ülekäigurada. Kohus loeb K.H ’i LS § 221 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse süüteokoosseisu esinemise süüdistatava tegevuses tõendatuks eelkõige väärteomaterjalidele lisatud videosalvestisega, menetlustoimingu protokolliga ning kiirmenetluse otsusega. Eelnimetatud asjaolusid arvestades nähtub väärteoasja materjalidest, et K.H sõitis foori keelava tulega reguleeritud jalakäijate ülekäigurajale. Ka menetlusalune isik on kohtule esitatud kaebuses tunnistanud, et ta pani toime LS § 35 lg 10 sätestatud nõuete rikkumise. Samuti on kaebaja nõus, et liiklusõnnetuse põhjustamine on aset leidnud ning väärtegu on kvalifitseeritud õigesti. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et tõenditest nähtuvalt on K.H ’i teos LS § 221 lg 1 sätestatud objektiivsed asjaolud täidetud. 3 Subjektiivne koosseis 4-18-5896 KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Seega on LS § 223 lg 1 sätestatud süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et K.H pani temale etteheidetava väärteo toime teadlikult ja otsese tahtlusega. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Otsese tahtluse puhul on oluline, et isik teab kindlasti, et teo tulemusena saabub selline tagajärg, kuid viimane pole tema teo eesmärk. Väärteomaterjalidele lisatud videosalvestuse kohaselt põles fooris pikalt kollane tuli ja selle järgselt mõned sekundid punane tuli, enne kui menetlusalune isik ületas reguleeritud ülekäigurada. Salvestiselt nähtub ka, et kaebaja ei vähendanud sõidukiirust enne foori, vaid jätkas ühtlase sõidukiirusega liiklemist. Ka menetlustoimingu protokolli antud ütluste järgi, oli kaebaja teadlik, et fooris põles punane tuli ning pidas sellegi poolest vajalikuks ristmik liiklusvoolus ületada. Seega pani kaebaja õigusrikkumise toime otsese tahtluse vormis. Kohus leiab, et K.H on täitnud LS § 221 lg-s 1 sätestatud väärteo subjektiivse koosseisu.
10. Õigusvastasus ja süü K.H ’i teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Menetlusalune isik oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid ning kaebaja on sündinud
11. aastal. Samuti puuduvad K.H puhul süüd välistavad asjaolud. Seega on K.H ’i tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et K.H on pannud toime talle etteheidetava väärteo LS § 221 lg 1 järgi. KARISTUS Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 221 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka teiste asjaoludega. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-77-11). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Süüdistatava süü suurust mõjutavad eelkõige tagajärje raskus, samuti rikutud normide maht ja teo subjektiivne koosseis. Karistuse mõistmisel tuleb seega arvestada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Kellegi karistusõiguslik mõjutamine saab toimuda ainult inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Sellepärast peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2004.a otsus nr 3-1-1-40-04, p 7). Süü suurust mõjutava objektiivse asjaoluna saab arvesse võtta ka teo toimepanemise kohta ning laadi. K.H pani süüteo toime asulasisesel teel, ülekäiguraja läheduses ning tiheda liiklusega teelõigul. Ka vähesel määral piirkiiruse ületamine suurendab liiklemise ohtlikkust. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, 4 et kaebaja pani teo toime teadlikult ja otsese tahtlusega. Neid K.H süü suurust mõjuvaid asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et tema süüd tuleb hinnata suureks. 4-18-5896 KarS § 57 lg 2 sätestab, et karistuse kohaldamisel võib arvestada ka karistust kergendavate asjaoludena § 57 lg 1 loetlemata asjaolusid. Karistust kergendavate asjaoludena saab arvesse võtta asjaolusid, et menetlusalust isikut ei ole varasemalt karistatud ning ta tunnistas oma süüd. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Antud juhul on kohtuväline menetleja karistanud K.H rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o täpselt sanktsioonimäära keskmises määras. Võttes arvesse, et isiku süü oli keskmisest suurem ning esinesid kergendavad asjaolud loeb kohus määratud karistuse proportsionaalseks süü suurusega. Rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, so 100 eurot aitab kaebajal vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted ning mõista, et foori keelava tule ajal on keelatud reguleeritud ülekäigurajale sõita nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Mis puudutab kaebaja seisukohta Väärteomenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus kohaselt kehtestatud trahvimääradest märgib kohus järgmist. Karistust mõistetakse teo toime panemise ajal kehtinud seaduse järgi. Tegemist on põhimõttega, mis kuulub teo karistatavuse üldtingimusi määravate aluspõhimõtete hulka. Süüteo ajal kehtinud loetakse seda seadust, mis jõustus enne süüteo lõppmomenti – enne süüteo lõpuleviimist. Seega ei kohaldu Väärteomenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus menetlusaluse isiku teo toimepanemise kvalifitseerimisele, kuivõrd viimane seadus jõustus 01.01.2019.a ning tegu pandi toime 08.11.2018.a. Kohus arvestades rikkumise suurust, leiab et kohtuväline menetleja on määranud isikule õiglase karistuse. Kohus on seisukohal, et K.H ’ile mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus VTMS § 120, § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, §
12. (allkirjastatud digitaalselt) Violetta Kõvask Kohtunik 5